3 põhjust, miks olulised asjad sageli tegemata jäävad

Kas oled ka üks nendest, kes märkab pidevalt, kuidas päevad lendavad tegemiste keskel, mis on vaja ära teha (ja nad saavadki tehtud), aga selle hinnaks on paljude muude oluliste asjade edasilükkamine? Sa ei ole üksi. “Kiire vs oluline” paradoks on paljude edukate inimeste pudelikael kiirel ja nõudlikul internetiajastul.

Põhjus 1. Sa ei erista olulisi asju kiiretest

Peamiseks põhjuseks, miks olulised asjad edasi lükkuvad, seisneb lihtsas faktis, et me peame kõiki kiireid asju oluliseks. Kiired asjad on need, mis justkui nõuavad meie kohest tähelepanu, kuna keegi võib oma tööga meie taga oodata või miski muu asi sõltub “kiirest” tegutsemisest. Olulised asjad on aga need, mis meid pikemas perspektiivis edasi viivad ja meie tegutsemise edukaks muudavad.

Näiteks otsustad sa eelmisel õhtul, et alustad hommikut ühe lepingu lõpetamisega, mida oled juba korduvalt edasi lükanud. Kuna kliendiga on head suhted ja diil on lukus, pole selle lepinguga otseselt nii kiire, aga hea oleks, kui see paari nädala jooksul siiski tehtud saaks. Tööle jõudes ootavad sind aga alati ees uued e-mailid, vajalikud telefonikõned ja kiired koosolekud, mis tunduvad hetkel palju kiiremad olevat, sest teised ootavad su vastust või sinu kohalolu nendel koosolekutel tundub olevat vältimatu. Ja nii juhtubki, et hakkame nende kiirete asjadega tegelema ja avastame, kuidas kogu ennelõuna selle peale ära kulub. Peale lõunal on aga tunne, et pea on juba paks, mistõttu tundub mõttekana olevat lepingu lõpetamine järgmisse päeva lükata. Ja seda juba niimoodi 2 nädalat järjest.

Põhjus 2. Meie käitumine on valdavalt reaktiivne

Sellist lähenemist tööle võib nimetada reaktiivseks käitumiseks. Reaktiivne käitumine väljendub pidevalt nende asjadega tegelemises, mis meile ootamatult ja planeerimatult “sisse sõidavad”. Me oleme oma peas küll plaani selleks päevaks teisiti teinud, aga kuna kiireid asju tuleb ootamatult palju peale, hakkamegi nendele reageerima.

Reaktiivse tegutsemise vastand oleks proaktiivne tegutsemine. Proaktiivne tegutsemine tähendab teadlikult nende asjadega tegelemist, mida oleme planeerinud teha ja mis meid pikas perspektiivis tegelikult edasi viivad. Jah, selle eespool mainitud lepinguga ei ole otseselt kiire, aga esiteks peame seda kui “tegemata asja” kogu aeg endaga kaasas vedama, mis meie igapäevast energiat kulutab, ja teiseks võivad niimoodi lepingud ajas kuhjuda, mis võib meie tulemuslikkust mõjutama hakata, aga ka klientidele silma jääda. Seega juhul, kui oleme kogu aeg reaktiivsed, ei pruugi me märgatagi, kuidas päris probleemid ajas kuhjuma hakkavad.

Põhjus 3. Me ei tule oma harjumustega toime

Kolmandaks põhjuseks on puhtalt meie sisemine suutmine välisega toime tulla. Nagu ikka, võime intellektuaalselt aru saada, mis on õige ja vale, kasulik või kahjulik, ei pruugi me emotsionaalsel tasandil sellega nii kergelt toime tulla. Ja seda lihtsal põhjusel – meil on sissejuurdunud harjumustesüsteem, millele oma käitumisega 98% ulatuses allume.

Just seetõttu võimegi eelmisel õhtul kõiksugu asju iseendaga kokku leppida (intellektuaalsel tasandil), aga hommikul tööle naastes kohe jällegi uutele kiiretele asjadele reageerima hakata (emotsionaalsel tasandil) ning õhtul ennast jälle kirumas avastamas, kuidas olulised asjad kogu aeg kuhjuvad.

Lahendus?

Lahendus nende murekohtade ületamiseks on eneseteadlikkuse arendamises. Esimese sammuna tuleks hakata endale lihtsalt teadvustama ja märkama, kuidas peame kõiki kiireid asju olulisteks, kuidas me kõige “olulisele” ummisjalu reageerime ja kuidas me teeme alati neid asju, mida oleme harjunud tegema, mitte neid, mida soovime hetkel teha.

Et nende 3 probleemkohaga edukalt toime tulla, alusta nii:

a) Kirjelda enda jaoks lahti tegevused, mida pead kiireloomulisteks, ja tegevused, mida pead olulisteks. Planeeri päeva jooksul aega mõlemaga tegelemiseks.

b) Kui oluliste asjadega tegelemise käigus tulevad ootamatult päevakorda uued “kiired” asjad, millele kohe reageerida sooviks, märka seda soovi ja õpi seda mõneks ajaks lihtsalt ignoreerima. Ütle näiteks endale, et tegeled sellega kohe, kui käsilolev oluline asi tehtud saab.

c) Julge tegutseda ebamugavustsoonis. Tavaliselt tegutseme mugavustsoonis keskendudes nendele asjadele, mis on meile tuttavad ja tunduvad mugavad. Edukad ja produktiivsed inimesed julgevad aga teadlikult siseneda ka uutele territooriumitele, kus on võõrad ja ebakindlust tekitavad asjad. Seda ala võib nimetada ebamugavustsooniks. Ebamugavustsooni positiivne külg on aga see, et kõik ebamugavad asjad muutuvad ajas tuttavaks ja mugavaks, mille käigus õpime inimesena uusi asju ja saavutame ka uusi sihte.