5 viisi, kuidas rohkem praeguses hetkes püsida (ja seeläbi tulemuslikum olla)

Palju ettevõtted ja isikud otsivad ajajuhtimise koolitusi. Ja mõned inimesed usuvadki, et nad suudavad aega paremini juhtima hakata. Lihtne tõde on aga ju selles, et mitte keegi pole meist mitte kunagi ühtegi minutit saanud juhtida, parimal juhul oleme saanud juhtida iseennast selle minuti vältel, et planeeritud tegevused tehtud saaksid.

Seetõttu on väga oluline igale ühele meist teadvustada, et uskumus, nagu eksisteerivad kolm aega – minevik, tulevik ja olevik – on täiesti illusioon. Tegelikkuses eksisteerib ainult üks aeg – see on olevik, see on hetk, milles kõik aset leiab. See on hetk, milles alati kõik on aset leidnud, ja see on hetk, milles ka kõik hakkab aset leidma. Ning seda vaatamata arusaamisele, nagu mõned asjad oleksid juhtunud minevikus ja mõned hakkavad juhtuma tulevikus. Ei, kõik asjad juhtuvad just praegu – minevikuks nimetame me lihtsalt praegusel hetkel meenutamist ning tulevikuks nimetame praegusel hetkel ette kujutamist. Kõik ülejäänud ajad on virtuaalsed eksisteerides ainult meie peas mõtete kujul. Reaalne on vaid see, mis toimub just praegu.

Et oma elust ja sellest ühest reaalsest hetkest maksimaalselt välja pigistada, on vaja sellest hetkest maksimaalselt teadlik olla, sellega vahetus kontaktis olla. Meie suurim probleem on aga see, et enamuse ajast ei ole me kontaktis mitte praeguse hetke ja reaalse eluga, vaid mõtlemise kaudu mineviku ning tulevikuga. Me reisime kogu aeg praegusest hetkest möödunud hetkedesse ning heietame kõige seda, mis võib järgnevatel hetkedel juhtuma hakata. Ja niimoodi võimegi unistades ja muretsedes mööda saata kogu oma elu.

Kui soovime praeguse hetkega rohkem kontaktis olla, võiksime harjutada neid 3 kohaloleku harjutust:

1) Eneseteadlikkuse suurendamine so võime iseennast kõrvalt vaatama hakata, leida eneses “vaatleja”, kes jälgib iseennast mõtlemas, kogemas emotsioone, tegutsemas. Ainult läbi eneseteadlikkuse avastamise on võimalik järgmisi samme ette võtta;

2) Märkamisvõime arendamine – juhul, kui oleme avastanud oma võime iseennast kõrvalt vaadata, tasub hakata seda teadlikult praktiseerima. Selleks hakkame pikendama neid hetki, kui oleme “vaatlejad” ja väldime üha sagedamini hetki, kus oleme oma mõtete, tunnetega robotlikult samastunud;

3) Mõtteprotsesside teadlik katkestamine – üldjuhul lõpetab mentaalse voo mõni uus mõte või väline tegur. Näiteks oleme mõttesse vajunud, kui ootamatult heliseb telefon või keegi kõnetab meid. Või tuleb meile pähe uus mõte. Läbi teadliku katkestamise hakkame aga ise teadlikult ebavajalikke mõtteid ignoreerima ning selleks oma sundmõtlemist katkestama eesmärgiga naasta praegusesse hetkesse. Ainukesse hetkesse, mis päriselt ka eksisteerib.