Mida teha, kui ei ole eluga rahul?

Avastasin täna hommikul, et Motivaatori blogisse on jõudnud päris palju inimesi, kes on otsinud Google’is vastust küsimusele „Mida teha, kui ei ole eluga rahul?“. Kas sina oled üks nendest? Kui ei ole, siis kas oled vähemalt korra elus selle küsimuse üle mõtisklenud? Mina olen. Ja just seetõttu julgen väita, et sellele küsimusele saab vastata kahel viisil – psühholoogilisel ja intuitiivsel.

Miks meis üldse nii palju rahulolematust on?

Rahulolematus eluga ei ole mingi uus asi. Pigem on see kasvav trend, millega me kõik aeg-ajalt kokku puutume. Shawn Achor on oma raamatus „Happiness Advantage“ väga ilusti kirjutanud sellest, kuidas viimase poole sajandiga on inimeste elu kordades lihtsamaks, mugavamaks, turvalisemaks ja rikkamaks muutunud, aga selle kõige taustal on nende depressioonitase kümnekordistunud. Ning kui 1960-ndatel jõudsid inimesed depressioonini umbes 30 aastaselt, siis 2010. aastaks oli see lävend langenud 14,5 aastani. Ei taha mõeldagi, missugune on see number täna.

Seda kõike arvesse võttes ei olegi enam nii üllatav, et ka pisikeses Eestis inimesed küsimuse „Mida teha, kui eluga rahul pole?“ üle guugeldavad. Ja just seetõttu on ka üsna normaalne, kui sa isegi aeg-ajalt oma elu täiesti mõttetu ning lootusetuna tajud.

Selle kõige põhjuseks on meie suhtes pidevalt kasvavad ootused. Näiteks kirjutas Bronnie Ware oma raamatus „5 asja, mida inimesed enne oma surma kahetsevad“, kuidas paljud siitilmast lahkuvad inimesed kahetsevad seda, et nad elasid oma elu viisil, nagu teised nendelt ootasid, mistõttu ei lubanud nad endal õnnelikud olla. Kas näed siin seost artikli pealkirjaga? Või koguni iseendaga?

Positiivne psühholoogia – kas on lootust?

Tänaseks palju populaarsust kogunud psühholoogiaharu „positiivne psühholoogi“ ütleb, et meie eluga vähese rahulolu üheks peamiseks põhjuseks on valesti äraõpitud õnnemudel. Ütleb ju tavaloogika (vähemalt see, millesse meid püütakse uskuma panna), et kõige tähtsam siin elus on saada edukaks ja siis tuleb ka õnn. Õnneks on see trend küll Eestis ja maailmas muutumas, aga siiski väga visalt (kui selles kahtled, siis välju oma tavapärasest tutvusringkonnast või jälgi mõnda aega peavoolumeediat).

Samas võid sa ka tunda, et sinu rahulolematuse taga ei ole soov edukaks saada, kuid pilt võib muutuda, kui edule erinevaid definitsioone andma hakkad. Nimelt, sõltumata, mida me edu all silmas peame, eeldab see üldjuhul siiski kuskil mujal võrreldes praegusega olemist. Majanduslik edu tähendab suuremat pangakontot kui praegu. Tööalane edu tähendab paremat ametikohta kui praegu. Sotsiaalne edu tähendab suuremat autot või maja kui praegu. Romantiline edu tähendab armastavamat partnerit kui praegu või üldse partneri olemasolu võrreldes praegusega.

Kas märkad, kuidas edu ja sellest tulenev subjektiivne õnnetunne on seotud sellega, kuidas me soovime jõuda kuhugi, kus me praegu ei ole? Just need „kuhugid“ ehk siis eesmärgid ja unistused on allikaks sisemisele rahulolematusele, sest mida aeg edasi, seda suuremaks ja sageli ka ebatõenäolisemaks need soovid ning unistused muutuvad. Miks see nii on?

Üheks põhjuseks on kindlasti pidevalt suurenev meile suunatud infovoog. Kui näiteks 1960. aastal tekitasid meisse „valetahtmisi“ ja kunstlikke eesmärke käputäis lihtsameelseid telereklaame ning mõned ajakirjad, siis täna oleme erinevat tüüpi informatsioonisurve all 24/7 (tele, internet, sotsiaalmeedia jms). Selle illustreerimiseks kirjutab eespool mainitud Shawn Achor oma teises raamatus „Before Happiness“ värvikalt, kuidas meile suunatud informatsioonihulk on viimase 20 aastaga enam kui kahekordistunud – 4500 miljardilt sõnalt enam kui 10 800 miljardi sõnani aastas. Proovi siis eluga rahul olla, kui sind kogu aeg pommitatakse millegagi, mis võiks paremini olla!

Psühholoogiline lahendus elust rohkem rõõmu tundmiseks

Nagu teadus ikka, peab see kõike mõõtma. Ja kuna mõõdetav probleem sügavalt depressiivse rahvastiku näol oli olemas, vajasid teadlased probleemile ka mõõdetavaid lahendusi. Ehk seetõttu saigi 1990-ndate lõpupoole jalad alla uus teadusharu, mis positiivseks psühholoogiaks ristiti, ja mille peamiseks eesmärgiks oli avastada, kuidas negatiivseid inimesi mitte ainult normaalseks tagasi muuta, vaid kuidas normaalseid inimesi hoopis veelgi positiivsemaks muuta.

Positiivse psühholoogia kohaselt on esimene samm enda positiivsemaks muutmisel teadvustamine, et meisse kõikidesse on sisse programmeeritud kerge kalduvus negativismile. Kuna aga paljud vaimsed loosungid soovitavad meil kogu aeg õnnelikud olla, kipumegi end negatiivsetel hetkedel kiiresti hukka mõistma ja oma negatiivsusele isiklikku varjundit andma. Tegelikult ei tohiks me seda aga teha, sest tuhandete aastate vältel meisse sisse programmeeritud valvsus lihtsalt paneb meid võimalike väliste ohtude üle mõtisklema ja nende suhtes ettevaatlik olema. Just seepärast olemegi nii suured muretsejad. Psühholoogia on koguni avastanud, et negatiivsetel sõnumitel on meile 3-6 korda suurem mõju kui positiivsetel (Losada line), mistõttu tulebki positiivsemaks saamise nimel päriselt pingutada.

Mida siis aga teha? Shawn Achor, kes on positiivse psühholoogia meetodeid põhjalikult uurinud, soovitab oma raamatus „Happiness Advantage“ positiivsemaks muutumiseks ja eluga suurema rahu sõlmimiseks teha alljärgnevaid harjutusi:

1) Mediteeri
See soovitus kõlab psühholoogide ja teadlaste suust naljakana, aga paljud teadusikud uuringud on tänaseks kinnitanud mediteerimise positiivset mõju – keskendudes igapäevaselt vaid 5 minutiks oma hingamisele kasvatame oma sisemist rahu ja rahulolu, samuti aga suurendame aju nende piirkondade tööd, mis tegelevad tänulikkuse ja stressist vabastamisega.

2) Leia midagi positiivset, mida oodata
Üks uuring näitas, et oma lemmikfilmi vaatamine suurendab meie õnnehormooni endorfiin tootmist kehas 27% võrra. Seetõttu soovitataksegi mõelda võimalikult tihti positiivsete asjade peale elus, olgu selleks siis lähenev sünnipäev, reis või midagi muud põnevat.

Üks teine Dr. Martin Seligmani uuring näitas, et igal õhtul sama päeva jooksul juhtunud 3 meeldiva sündmuse üleskirjutamine aitab efektiivsemalt depressiooni ravida kui antidepressandid. Nimelt tuimestavad rohud meid lühiajaliselt, aga „3 head asja“ harjutus muudab reaalselt meie aju neuronstruktuure, ja ka viise, kuidas me aju kaudu oma maailma tajume.

NB! Üks hea rakendus selle harjutuse igapäevaseks sooritamiseks on www.happier.com

3) Tee teadlikult kellelegi head
Sonja Lyubomirsky avastas oma uuringutes, kuidas inimesed, kes teevad päeva jooksul teadlikult ja teistelt midagi tagasi ootamata 5 väikest heategu, tunnevad end palju õnnelikumana kui need, kes teadlikke heategusid ei tee. Eriti oluline on siinjuures sõna „teadlikkus“ – rahulolule ja õnnele ei mõjunud nii hästi see, kui inimesed tagantjärele oma heateod üles „leidsid“, vaid just otsus kellelegi head teha oli sisemise õnnetunde generaatoriks.

Lisaks eelpool kirjeldatule lisaksin siia veel Daniel Colemani ja Dalai Lama paar soovitust selleks, et oma eluga rohkem rahul olla ja seda nautida.

4) Kognitiivne ümbersõnastamine (uue vaatenurga leidmine)
Mark Twain on öelnud, et tema elu jooksul oli väga palju probleeme, millest vaid vähesed lõpuks tegelikkuseks said. Just seepärast tasub kiivalt jälgida, mis meie mõistuses toimub, ning vajadusel seal ketrav jutuvada lihtsalt ära muuta. Psühholoogias nimetatakse seda kognitiivseks ümbersõnastamiseks, mis tähendab ajus ketrava „loo“ kahtluse alla seadmist: Kas kõik need jubedad asjad, mida sa usud endaga juhtuvat, võivad päriselt ka juhtuda? Kui selle juhtumise tõenäosus ei ole 100%, siis ei tohiks sellest ka kogu aeg mõelda, vaid muretsemine peaks olema enam vähem kooskõlas võimaliku juhtumise tõenäosusega.

5) Kas ja kui suur on meie panus antud probleemi?
Dalai Lama poolt pakutud lahendus meeldib mulle ka väga. Tema Pühadus soovitab alati enne kellegi hukkamõistmist küsida endalt, kas ja kui suur on minu panus sellesse probleemi. Nimelt meeldib meie Egole kõikides oma hädades teisi süüdistada – Dalai Lama soovitab aga iseennast pilti tagasi tuua ja märgata, kuidas tegelikult võis ka meie enda käitumine antud olukorra tekkimisele kaasa aidata. Selle vältimiseks tulevikus peaksime pigem endaga tööd tegema, mitte aga teisi süüdistama.

Nagu näha, on teaduslikud soovitused väga lihtsad ja kergesti igapäevaellu integreeritavad. Loomulikult ei ole ükski nendest imerohi ja ükski nendest ei tee sinu elu korda, küll aga aitavad need oma elu positiivsemana tajuda. Aga just see ju kõige olulisem ongi, sest juhul, kui sa saaksid kõik oma probleemid ära lahendada, oleksid tõenäoliselt seda juba teinud. Kuna see artikkel sai aga inspiratsiooni küsimusest „Mida teha, kui eluga rahul pole?“, pole arvatavasti paljudel elu kordategemine lihtsalt õnnestunud. Seepärast tasubki proovida teist lähenemist, mis ei aita niivõrd „asju“ korda teha, vaid pigem iseennast korda teha. Ning kui see õnnestuma peaks, suureneb ka tõenäosus, et oma elu ajas korda saad, sest lisaks kõigele eespool kirjutatule kinnitab teadus ka seda, et positiivsed ja elurõõmsad inimesed saavutavad oma eesmärgid palju suurema tõenäosusega.

Intuitiivne lahendus oma elust suuremat rõõmu tundmiseks

Intuitiivsele lahendusele ei ole mul kahjuks pakkuda teaduslikke fakte ja taustsüsteeme, vaid ainult iseenda ja paljude kaasteeliste empiirilisi kogemusi. Ja üheks kõige olulisemaks nendest on tõsiasi, et kõik meie probleemid saavad alguse sellest, et oleme välise virr-varri käigus tähelepanuta jätnud lihtsa tõsiasja: „Oma kõige olemuslikumal tasandil oleme kõik juba õnnelikud ja rahus“. Ning siinjuures rõhutaksin just sõna „rahus“, mitte „rahul“ (loe selle erinevuse kohta lähemalt siin).

Intuitiivne eluga rahulolu leidmine eeldab oskust oma elu erinevate vaatenurkade alt näha, sest senine lähenemine – teen asjad korda, siis olen õnnelik – ei ole lihtsalt tulemusi andnud. Mind ennast on siinjuures kõige rohkem aidanud vastuoluliste eluparadokside läbinägemine, mille kohta saad lugeda siin, ja samuti teatud sisemiste takistuste eemaldamine, mille kohta saad lugeda siin.

Kui sa nii palju aga lugeda aga ei viitsi, võib intuitiivse lahenduse sisemise meelerahu leidmiseks kokku võtta nende 3sammuga:

1) Märka enda sees olevat konstantset puudustunnet (kõikvõimalike erinevate nähtuste nagu raha, armastus, võim, seks, söök jne suhtes) ja hakka otsima selle allikat. Tavaliselt otsime „objekti“, millega see puudustunne elimineerida, aga isiklikult soovitan otsida hoopis allikat, kust see alguse saab. Asja idee on selles, et tähelepanu tagurpidi pöörates avastad kuidas see puudustunne hoopis ära kaob ja sul ei olegi soovitud „objekti“ vaja.

2) Märka enda sees ülehelikiirusel möllavat psüühikat ehk mõtteid, mis sind lihtsalt tuimestavad. Miks me nii väga magamist naudime? Sest magades ei terroriseeri meid mõtted. Õpi mõtteid märkama ja end nendest välja lülitama, neid ignoreerima, ning sa avastad rahu ja nauditavad hetked eespool mõtteid.

3) Märka, kuidas me etendame kogu aeg mingeid rolle, mis meile teatud ootused panevad. Lisaks sellele, et magades ei terroriseeri meid mõtteid, oleme magades vabad ka oma identiteedist, mis meile nii palju probleeme valmistab. Unenägudes võime küll erinevaid stsenaariumeid läbi mängida, aga teeme seda siiski üsna spontaanselt ja kõige kriitilisematel hetkedel ärkame lõpuks üles. Päriselus (kui nii saabki üldse öelda) ei oska me aga oma identiteedist, üliaktiivsest psüühikast ja pidevast puudustundest üles ärgata, mis paneb meid ülemõtlema ja tegutsema.

Sellest ärkamiseks peaksime lihtsalt avastama oma psühholoogiliste ja bioloogiliste rollide kõrval oma olemusliku ilma rollita „mina“, kes on olemas igal sekundil ja kellel pole meile ühtegi ootust ja nõudmist. Saades kontakti selle tasandiga vajume sisemisse rahusse sõltumata sellest, mida ütleb meile üliaktiivne mõistus või mis juhtub meie ümber. Me võime soovi korral kõigesse jätkuvalt sekkuda, ja peaksimegi sekkuma, aga enam mitte valeidentiteedist kurnatud rollina, vaid vaba ning elurõõmsa lihtsalt inimesena.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *