fbpx



Tee kõike, mida soovid, aga ära unusta, kes sa oled

Sel suvel täitub 9 aastat hetkest, mil 2006. aastal esimese enesearengu raamatu kätte võtsin. Nii nagu miljonitel teistel üle maailma, oli selleks „loomulikult“ „Saladus“ (ing The Secret).

Raamat oli väga inspireeriv ja andis mu segasel eluetapil palju jõudu ning lootust. Siiski, nüüd 9 aastat hiljem, ei pea ma nii suureks saladuseks enam seda, et meie mõtlemisel on mõju meie elule, vaid hoopis seda, kuidas intuitiivne (võib öelda ka „vaimne“) maailm materiaalsega edukalt siduda.

Südametee ja mõistusetee suur vastuseis

Üks asi, mis paljude värskete eneseotsijatega juhtub, on see, et nad muutuvad äärmuslikuks. Sama juhtus ka minuga – kui ikka vaimseks, siis täiesti vaimseks. Sama olen täheldanud paljude inimeste puhul, kes suuremast või väiksemast elukriisist tulenevalt iseennast ja elu sügavamat tähendust otsima on hakanud. Kuna senine elukäsitlus (sageli äärmuslikult materiaalne) pole oodatud õnne toonud, võibki kaalukauss mõneks ajaks ekstreemselt skaala teise otsa – vaimse absolutismini – liikuda.

Vaimne absolutism tähendab eelkõige kõigele esoteerilise tähenduse andmist. Ehk ongi kõigel meie maailmas esoteeriline tähendus olemas, aga mõnikord tundub, et inimesed annavad olukorrale esoteerilise mõtte vaid seepärast, et isiklikust vastutusest vabaneda. Näiteks on ju hea mõelda, et minu tänaste probleemide põhjus asub hoopis kuskil eelmises elus. Või näiteks minu tänased keerulised suhted sõbraga on põhjustatud sellest, et meie abielu üleeelmises elus keskajal karile jooksis. Ning kuna üleemist elu enam muuta ei saa (ning praegust elu on muuta ebamugav), võimegi sellest loobuda öeldes: „Jah, mul ei ole mõtet temaga asju siin klaarida, sest see jama on meiega juba üleeelmisest elust kaasa tulnud“. Kõlab tobedalt? Võib-olla, aga tean inimesi, kes just niimoodi mõtlevad.

Samas ega mõistuslik absolutism parem pole. Eitades kõike, mida silmaga ei näe ja teaduslikult mõõta ei saa, põhjustame endale samamoodi probleeme. Kui vaimne absolutism paneb meid elama esoteerilisse mulli, siis materiaalne absolutism paneb meid elama egoistlikku mulli, sest arvame, et kõikide valikute ja sündmuste taga olen „mina“ – suur ja rasvane EGO. Kui esoteerikud hõljuvad pilvedes öeldes, et ma ei saa mitte midagi teha, sest eelmiste elude karmade põletamiseks kulub järgmised kuus elu, siis materialistid hõljuvad sageli rahustite all, sest nad püüavad kogu aeg kõik ära teha, aga see lihtsalt ei õnnestu, mistõttu tundubki järjepidevast üritamisest tulenevast stressist vabanemiseks mõistlik lihtsalt oma mõistus vaigistada. Rahustitega.

Kesktee – absolutismist tasakaaluni

Kõik esoteerikud ärkavad varem või hiljem oma mullist üles, sest nad avastavad, et usk eelmistesse ja järgmistesse eludesse ei aita nendel praegust elu täiel rinnal elada. Sama juhtub varem või hiljem ka materialistidega – ka nemad avastavad ühel hetkel, et ükskõik kui palju nad pingutavad, lähevad mõnikord asjad ikka vastupidises suunas. Nii jõuamegi kõik ühel hetkel olukorrani, kus anname endast parima, et elu nautida, aga unustamata, kes me tegelikult oleme.

Meil kõikidel on intellekt ja kaks kätt ning jalga. Just need on tööriistad, mille abil saame juba selles elus imesid korda saata. Võti on mõistmises (või mõnikord ka lihtsalt otsustamises), mida ma sellelt elult tahan ja mis mulle päriselt rõõmu pakub. Alati on oht sattuda väliste mõjurite nagu meedia, reklaamid ja Hollywood – meelevalda ning kalduda teelt, aga siin aitab meid justnimelt teadlik tasakaalu otsimine südame ja mõistuse vahel.

Kõik inimesed saavad südames aru, et meile ei ole vaja iPhone 6, kui meil on olemas 6 kuud vana iPhone 5, sest seda ütleb meile vaid Facebooki, marketingi ja televisiooni poolt ära tuimestatud mõistus. Ära mine selle õnge, sest sa oled midagi enamat kui su mõistus. Kuula oma südant ja vajadusel mine kasvõi metsa või mere äärde. Mine kõigest sellest hullusest võimalikult kaugele, võta kaasa oma kallim või koer, ja küsi seal endalt, mis tegelikult sinu jaoks oluline on, ning mida sa tegelikult selleks ära teha saad. Ära muretse, sinu süda teab seda täpselt, sul on vaja lihtsalt mõistuse terrorist kasvõi natukeseks vabaneda.

Kui vastused käes, tule metsast uuesti välja ja hakka lihtsalt tegutsema. Selleks võib olla pisikene muudatus toitumises, treenimises, teleka vaatamises või lihtsalt õhtuses jalutuskäigus – oluline on, et sa hakkad seda tegema. Mõistus püüab sulle ikka veel selgeks teha, et seda kõike on liiga vähe, aga ära lihtsalt kuula oma mõistust. Kuula oma südant – intuitiivset keskust enda sees, mis juhendab sind rahus. Mõistus juhendab sind aga käras.

Just seepärast hoitakse kasiinod ja kaubanduskeskused nii kärarikkad – see hoiab su südamehääle tagaplaanil, et mõistus sind kontrollida saaks – „Osta seda, osta seda, sest kõik teised ju ostavad!“. Metsas sul aga seda tunnet ju pole. Proovi vajadusel kohe järgi – põgene keset suurimat ostumöllu ära metsa ja sa märkad, kuidas kõik sulle kunstlikult tekitatud vajadused korraga kuhugi haihtuvad. Kuhu nad siis niimoodi haihtuvad? Mitte kuhugi need ei haihtu – sinu mõistus jääb metsas lihtsalt tahaplaanile ja intuitiivne südamehääl tuleb taas esile. Kus sa ennast tegelikult paremini tunned – kas kaubanduskeskuses või metsas?

Tee kõike, mida soovid, aga ära unusta, kes sa oled

Tõde on see, et selles maailmas ei eksisteeri mitte ühtegi reeglit. Jah, ühiskonnas eksisteerivad reeglid, ja sinu tööl ning kodus eksisteerivad reeglid, ja sinu peas eksisteerivad reeglid, aga maailmas ei eksisteeri mitte ühtegi reeglit. Just selles peitub universumi tegelik Saladus – sa oled vaba juba praegu niipea kui lõpetad uskumise kõikidesse nendesse reeglitesse, mida sulle on kõik need aastad õpetatud ja mille sa oled ise omaks võtnud.

Seepärast võid sa teha absoluutselt kõike, kuid ära unusta, kes sa tegelikult oled. Sa usud, et sa oled Keegi, ja see on täiesti okei, aga ehk oled sa siiski midagi enamat. Kas mitte see Keegi, kes sa arvad end olevat, ei või muutuda? Võib küll – sa võid oma Keegi olemises muutuda just selliseks nagu sa soovid. Ka siin ei ole mitte ühtegi reeglit ega piirangut. Kui sa otsustad, et sa oled hea inimene, siis just seda sa oledki, ning sinu teod hakkavad sellest usust lähtuvalt seda otsust kinnitama. Kui sa usud, et sa oled halb, laisk või saamatu inimene, on sul jällegi õigus, ning nüüd hakkavad sinu teod just seda usku kinnistama. Kas sa näed, kui lihtne see kõik on? Sa oled just see, kes sa otsustad olla. Sa oled vaba kõikidest ideedest ja sulle pealesurutud mallidest ning rollidest. Need kehtivad sinu suhtes ainult seni, kuni sa ise nendesse usud. Aga miks sa peaksid uskuma sellistesse ideedesse ja rollidesse, mis sulle kasulikud pole? Sul on vabadus nendest välja astuda, neid ignoreerida ja lihtsalt eitada.

Sa võid olla, uskuda ja teha kõike, mida õigeks pead, sest meie maailm on lihtsalt nii imeline paik selleks kõigeks. Viska minema kõik oma vanad uskumused, piirangud ja takistused ning vabasta oma sisemine potentsiaal. Õmble, keevita või suusata Kuutsemäel – see kõik on tegelikult üks ja sama, see on sinu vabadus teha, mida sa teha soovid. Ära jäta oma kohustusi unarusse, sest teised inimesed sõltuvad sinust, nad armastavad sind, aga ära jäta unarusse ka iseennast, oma südant ja unistusi.

Tee kõike, mida soovid, aga ära unusta, kes sa oled. Ja ma kinnitan sulle, et sa ei ole sinu nimi – sa võid oma nime ju ära muuta. Sa ei ole sinu keha, sest keha muutub iseenesest kogu aeg. Sa ei ole sinu isiksus, sest see muutub ajas paratamatult. Aga kes sa siis oled? Ehk oledki sa vabadus valida, kes sa olla tahad. Vali targalt. Ja kui eksid, vali uuesti. Ja uuesti. Ja uuesti. Sul on iga uus päev võimalus valida, kes sa täna oled ja mida sa täna teed. Kas teed seda mõistusest või teed seda südamest? Mitte miski ei määra rohkem, kuhu sa oma eluga välja jõuad.

MEELDIS JA OLI KASULIK?
JAGA SÕPRADEGA, ET KASULIK INFO LEVIKS.

Kuidas luua meeskonda arengut ja tagasisidet soodustav kultuur?

Tunned mõnikord, et tagasisidet on töötajatele anda keeruline?
Oled märganud, kuidas töötajad üksteise tagasisidele kaitsesse lähevad?
Tajud, kuidas töötajatega on olulistel teemadel mõnikord keeruline rääkida?

Kõik need tunnused viitavad "tagasiside-kultuuri" puudumisele meeskonnas. Kuidas seda luua?
Kõik vajalikud teadmised ja juhtimisinstrumendid selleks leiad 
28.mail toimuval avalikul koolitusel "Tagasiside-kultuuri loomine meeskonnas".

Uuri lisa ja registreeri soodushinnaga 399 eur (tavahind 499 eur).

NB! Koolitusele kehtib 100% Raha Tagasi Garantii - kui rahule ei jää, saad raha tagasi!

OLED ISEÕPPIJA? TELLI VIDEOKOOLITUS:

 

7 kommentaari

  1. Katrin

    Ma väga tänan sind Kaido selle sõnumi eest! Just seda mul oli vaja kuulda 😉

  2. Kaido

    Rõõm on ka minu poolel, Katrin 🙂

  3. Ireen

    Aitäh, Kaido! 🙂

  4. Heli

    Tere Kaido!
    Ma tänan sind! Sinu loo algus kuidagi eriti kõnetas mind. Olen ise olnud teekonnal kui ikka aina vaimsemaks ja vaimsemaks “peaks” minema, et siis olen hea inimene ,et meeldin endale ja teistelegi. Aga vot nii minuga ei läinud,ma hoopis kaotasin iseenda. Ma ei teadnud enam ise ka mida ma tahan või vajan. Kui üks hetk hakkasin elus tegama muutusi ja üsna radikaalseid.Et lubada olla lihtsalt “normaalne”. Oma vigade , kurbuse ,mittehakkamasaamise, ebaõnnestumistega. Sinu ühest eelmisest artiklist sain ka muidugi kõvasti mõtteainet, see langes mul kokku kõik muutuste alustamisega . Ma isegi sundisin käima ennast joogas ,mis oli minu jaoks ammendunud. Jah ma käin joogas edasi , aga teises kohas ja lähen siis kui tahan ( ja ei tunne enam ,et järsku teen joogat ikka liiga vähe)ja teen ka teisi trenne,mis mul südame rõõmsaks teeb. Ma tunnen end palju, palju paremini . Olen kõrvale lükanud virnade viisi eneseabiõpikuid,aga eks neid läks ka ju mingil momendil vaja ,et just siia praegusesse hetke jõuda. No nüüd küll tuli pikk jutt , aga tundsin ,et tahan seda öelda.Päikest sulle ja teistelegi.

  5. Kaido

    Aitäh hea sõna eest, Heli!
    Jah, me ei PEA tegema mitte midagi, kõik vajalik saab tehtud kuidagi lihtsamalt kui PEAB.

  6. Ele

    Tere Kaido,

    tunnen tihtipeale soovi neid teemasid mõttes harutada. Nüüd andsid hea võimaluse:)
    Kirjutad, et mõnikord tundub, et inimesed annavad olukorrale esoteerilise mõtte vaid seepärast, et isiklikust vastutusest vabaneda. Mina olen mõtisklenud, et kas mitte sama olukord ei valitse usklikus maailmas? Ka jumalale( kusiganes maailmalõpus, igas maailmajaos, igas usundis) antakse liiga lihtsalt üle omaenda võitlused . Jumal aitab võita, jumal aitab terveneda – justkui lubades enesele tegevusetust… Ja kui “jumal” siis pole aidanud – ju ma siis polnud seda väärt. Lihtne! :)… ja üldse- kuidas saab tark inimene uskuda mingit jumalat? Kas siis kõik tõsiusklikud on rumalad? Ma ei oota siin vastust. Ja pole ka kavas kedagi riivata. Kuid tundes kaugel Aasias 15-aastast äsja leukeemiasse haigestunud tüdruku ema on mul segased tunded lugedes kõigi tema maailma sõprade kaastundeavaldusi, mis kõik lõppevad sellega, et “küll jumal aitab”. Õnneks on tal sama palju lähemaid sõpru ja tuttavaid, kes kõik nüüd tõttavad doonoriteks ja tüdruku veri vahetatakse välja. No ei aita ju jumal!:)…
    Hahaaa… no sain ära rääkida:). Tervist, tahet ja tegutsemislusti kõigile:)

  7. Kaido

    Aitäh sulle heade mõtete eest, Ele

    Me kõik oleme usklikud, sest usume alati millessegi. Ehk on lihtsalt parem uskuda millessegi, mis meile kasulikum on. Kui ateistile tundub, et usk sellesse, et jumalat pole olemas, aitab teda elust rohkem rõõmu tunda, siis palun. Ja kui usklik usub, et jumal on olemas, mis aitab temal elust rohkem rõõmu tunda, siis jälle palun. Ja kui esoteerik usub, et eelmise elu sündmused takistavad tal täna elust rohkem rõõmu tunda, siis jälle palun. Nagu artiklis oli mõte, puuduvad meie maailmas kõik reeglid – kõik reeglid on meie enda looming.

    Seega, kui sulle tundub, et sinu või sinu sõbranna usk Aasias ideesse, et jumalat pole olemas, aitab sind ja teda, siis on see parim valik. Kui aga tundub, et sind või teda võiks emotsionaalselt aidata midagi muud, siis usu midagi muud. Kõik valikud on sinu enda peas. Ja usk sellesse, et “jumal” teeb kedagi haigeks või päästab kedagi, on ka pelgalt usk. Mul on südamest kahju, et inimesed peavad selliseid raskeid sündmusi elus kogema (nagu sinu sõbranna ja tema tütar), aga ehk polegi sellel mingit pistmist usuga jumalasse. Omalt poolt soovin talle jõudu, et sellest keerulisest perioodist läbi minna.