8 mitterahalist motiveerimise viisi

Kui inimene teeb tööd ainult palga pärast, ei saa ta oma tööle pühendunud olla, sest tema tegelik motivatsioon on raha saada, mitte tööd teha. Kui inimeses aga tärkab sisemine motivatsioon lisaks palgale, suurendab see tema emotsionaalset seotust ettevõttega ning ta on valmis rohkem pingutama ka olemasoleva palga juures. Selles videos saad teada, mis eristab materiaalset ja mittemateriaalset motivatsiooni, ning õpid 8 praktilist mitterahalise motiveerimise viisi

7 kommentaari

  1. Kaisa

    800€ palka? Kus sellist palka makstakse? Teenindajad seda ei näe. Aga nad peavad naeratama ka siis, kui kätte saab 300-400€ ja ka siis on nn preemia boonus see, et kliendid valavad oma emotsioone teenindaja kaela ja ülemus sõimab, et polnud viisakas teenindus. Aga kaua sa jõuad naeratada sellistes tingimustes.
    Kibedust ja kadedust on liiga palju! Lõpuks tuleb ka psüühiline väsimus.
    Annaks jumal, et firmade juhid leiaksid Sinu Videod üles ja kuulaksid rohkem sinu õpetussõnumeid. Edu ja jaksu ning päikest Sulle!

    • Kaido

      Tere Kaisa

      Jah, võtsin aluseks statistilise Eesti keskmise palga, mis 2012 oli 916 eurot bruto. Aga jah, kahjuks ei küündi sageli keskjuhtide hoovad ka palkade mõjutamiseni, mistõttu saavad nad vähemalt siis mõelda, kuidas mitterahaliselt oma töötajate elu mõnusamaks muuta. Aga selleks peab olema soov muidugi.

  2. Vallo

    Teoreetiliselt väga õige … praktiliselt aga enam jaolt teostamatu, siin Eestis. Vähemalt 2 põhjust, mida näitavad Põhjamaade rikkad ühiskonnad, samas ka toetavad ideid. 1) Kui näljane on näljane, siis nn. “kommunismiided” ei aita teda homme ärgata. Kui juht ise elab nn. palgaideest, siis ta ei saagi muid häid motivaatoreid rakendada. 2) kui “näljatase” on ületatud ja palgaliselt juhilt ja meeskonnalt on võetud ka vajadus kolmekordistada “homme lõunaks” tulu, siis saab rakendada ka muud. Raha ei kasva puu otsas ja omanikud reeglina ka teavad seda ning ei oota ka vähemalt omal maal. Samas oodatakse neilt juhtidelt sageli, et nad võtaksid selle nälja arvelt mujalt.
    Tööandjate Keskliit ühendab endast umbes 1700 eesti 43000-st tööandjast. Ettevõtjana eriti üksikettevõtjana peab ta neid 8 ideed rakendama enamasti iseenda peal olles iseenda juht.
    ??? Pigem peaks keskenduma töötaja sellele kuidas ennast motiveerida… Kaisa kommentaar ongi pigem kibestumus sellest, et vahet ei ole, mida teen, näljast üle nagunii ei saa.
    Otsigem muid lahendusi!!! Pea püsti

    • Kaido

      Tere Vallo

      Jah, olen sinuga täiesti nõus, et see ei ole lihtne. Mitterahalise motiveerimise arendamine tähendabki tegelikult ju paradigmade muutust juhis, sest üldjuhul ollakse veendunud, et inimesi motiveerib eelkõige palk. Aga palka ei saa ju kogu aeg muuta – sellest saavad nii töötajad kui ka juht aru, mistõttu võiks vabalt proovida lisaks teisi alternatiive (suhtumise muutmist nt).

      Selliseid lähenemisi on väga edukalt katsetatud paljudes edukates korporatsioonides ja tulemused üllatavad sageli isegi juhte (üheks väga heaks näiteks on Eestis Nortal (endmine Webmedia), kus pannakse kultuurile väga palju rõhku).

      Kõige lihtsam oleksi võib-olla alustada siirast arutelust töötajatega, et nagu me teame, palk hetkel tõusmas ei ole – seega kas on midagi veel, mida ma juhina saan teha, et te end töö juures hästi ja motiveerituna tunneksite. Palga eraldamine tööst peab kindlasti toimuma mõlemal tasandil – kui ainult töötajad või ainult juht selle paradigma muutuse oma peas ära teeb, jääb asi kindlasti poolikuks.

      Aga suur aitäh sulle, et sa kaasa mõtled, kuna juhina oskad tõesti näha asju teisest vaatepunktist.

  3. Vallo (2) ehk lisa

    Äsja lugesin Sinu Bali juttu. Oled Sa mõelnud asjaolusid, mis lubavad Balil ja nt. ka Itaalias viljeleda sama eluviisi? Vana ladina vanasõna ütles Festina lente, ehk rutta aeglaselt, Balil see puudub. Miks? Mõtle natuke geograafiale ja sa leiad sügava seose, et miks.
    Ja palun ette vabandust, aga minu mõtted on natuke erinevad, ehk jagame siis neid.

    • Kaido

      Sellest mõttest ei saanud päris hästi nüüd aru, aga kui pead silmas, et ilmaolud on teised, siis meie kliima vist sellist kulgemist nii palju ei toeta tõesti 🙂

      Mõttevahetused on alati head 😉

  4. Kaisa

    Vallo! Ma ei ole kibestunud kuid olen solvunud ja nördinud, sest täna võin öelda, et firma on võtnud minult ära mulle olulise motivatsiooni seal töötada ja sellest tööst rõõmu tunda. Minu motivatsioon oli anda endast parimat ja muuta klientide, kaastöötajate ennekõike enda päev rõõmsaks ja positiivseks. Ma ei käinud tööl selleks, et “juhuu, palgapäev on kindlustatud ja sellega saab hakkama!” Ma tegin tööd naudinguga ja rõõmuga ning lõpetasin päevad ka kerge südame ja rahuloluga. Kuni…
    Kuna tegu on väga suure firmaga ning meid peaks toetama ja nägema siiski minu otsesed ülemused siis kahjuks on just nemad, kes aasta aastalt muutuvad “pimedamaks”, oma töös mugavamaks ja kinnisemaks. Visioon tööst, töötajatest, firmast tervikuna on aastast aastasse üks ja see on tegelikult õige ja positiivne, kuid tegelikkus kaugeneb kohutava kiirusega ja see tekitab ängi. Miks rääkida heast tahtest ja tublidusest, initsiatiivist kui see tegelikkuses ei toimi ja tulemuseks oli see, et hakati kiusama, kodukorra reeglid kehtisid vaid üksikutele(tublimatele) ning lahti läks enamuse jaoks isetegevus, pealiskaudsus töö tegemisel ja lohakuse, mittetegemiste ning vigade mitte nägemine.
    Selle tulemusena on juba töölt lahkunud mitmed toredad ja tublid inimesed ja ka mina panin avalduse lauale.
    Miks juhtkond ei näe, millised töötajad firmast lahkuvad ja miks juhtkond ei tee sellest järeldusi? Kas tõesti on kasulikum firmal koolitada uusi töötajaid kui head teenindajad on juba olemas ja silmaga on näha nende tegelik panus firmasse ja klientide positiivne suhtumine? Minu arvamus on, et pigem tuleks koolitada väga sageli ja põhjalikult neid inimesi, kes on kontoris, ülikaua töötanud inimesi oma ametipostil. Kuna neil on tekkinud enda mugavustsoon ja rutiin, nad on kaugenenud INIMESTEST ja asendunud see paberite ja numbritega.
    Minu arvates on peamine motivatsioon pakkuda rõõmu kaaslastele ja klientidele, kui firma juhtkond näeb ja annab oma naeratusega tunda, et sa oled olemas ja vajalik ning kui on meeskonnas ebakõlad ja arusaamatused, et siis need ka korralikult ära kuulatakse ja otsitakse koos lahendusi.
    Mul on väga kurb, aga ennustan, et minu firmal ei tule enam neid hiilgepäevi, kuhu mina kunagi tööle läksin ja millest ta koolitusel igale uuele töötajale räägib. Kurb,sest kaduma on läinud, et teenindaja on ennekõike väärtus, kes tööb firmale raha sisse ja oluline mutrikene kogu suures masinavärgis ning “vankrit tuleb vedada koos ja üksmeeles, mitte nagu luik, haug ja vähk” ning siis nõuda ülihead tulemust, rõõmu, rahulolu ning kasumit.
    Ma olen pettunud oma ülemuste suhtumises töötajatesse ja töötegijate mitte märkamisse.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *