Kas sa tahaksid elada kodus, kus sinust ei hoolita?

Kodu on meist igaühe kindlus. Kodu on paik, kuhu on alati hea tulla, sest tunneme end seal turvaliselt ja hästi – me teame, et meist hoolitakse ning meid oodatakse alati tagasi.

Kui palju veedab keskmine inimene igapäevaselt aega kodus, ja kui palju tööl? Kui sa oled üks täiesti tavaline inimene, ja käid 8.00-17.00 tööl, siis tõenäoliselt lahkud sa hommikul kodust umbes 7.15 ning jõuad koju õhtul tagasi umbes 18.30. Samuti võib arvata, et sa veedad hommikul peale ärkamist kodus umbes 1 tunni, ning õhtul töölt naastes ja enne magama minekut veel 4 tundi – seega oled sa kokku kodus umbes 5 tundi. Kui palju aega veedad sa aga samal päeval töö juures? Jah, koos lõunapausiga kuni 9 tundi. Seega veedad sa töö juures umbes 65% tööpäevasest ärkveloleku ajast.

Miks on kodus hea olla?

Kodus on meil hea olla, sest me teame, et meid hinnatakse siin just sellisena nagu me oleme. Samuti on meil olnud võimalus kujundada ja luua kodu just selliseks, nagu see meile meeldib. Sõltuvalt, missugune inimene me oleme, vajame hästi tundmiseks erinevaid tegureid – mõnedele meeldivad kodud, kus on palju asju, mis tekitab justkui hubasust. Teisele meeldib aga minimalistlik elustiil, mille käigus püüab ta luua koju võimalikult palju vaba ruumi, et õhk liiguks ning liigne hulk asju ei vangistaks.

Sõltumata, missuguseks inimene oma kodu stiililiselt kujundab, kujuneb see selliseks, mis inimest jõustab, motiveerib ning õnnelikuks teeb. Vastasel juhul ei saaks inimene seda oma koduks ning kindluseks nimetada.

Kõik inimesed teevad mingit tööd, sest elamiseks on ju raha vaja. Mõned hakkavad ettevõtjaks, enamus otsustab aga liituda firmaga, kus oma teadmised ning oskused palga vastu vahetada (kuid mitte ainult palga vastu, vaid ka tööd tehes saadava eneseteostuse ning tähenduse vastu).

Kui sa oled ettevõtja, on sinu võimuses luua ning kujundada endale firma ja selle sisekliima selliseks, mis sind motiveerib ning innustab. Just nagu oma koduski. Kui sa aga otsustad palgatöö kasuks, tuleb sul leppida sellise sisekliimaga, mis on sinu eest juba ära otsustada. Sa oled õnnelik, kui see haakub sinu koduse stiiliga, kuid praktika näitab, et paljudel juhtudel tunnevad inimesed, et kodu on Paradiis ning töö on Põrgu.

Elu on hea, kui kõik on tasakaalus

Kui inimene tunneb, et kodu on paradiis, ja töö on põrgu, on tasakaal ilmselgelt paigast ära. Inimene, kes tunneb, et läheb tööle ainult seepärast, et oma palk välja “teenida”, ei saa iial oma täit potentsiaali töö juures rakendada, sest uuringud näitavad, et tasakaalust väljas ning õnnetu töötaja lihtsalt ei ole eriti produktiivne. Kuidas seda muuta?

Tihti käsitletakse motivaatorina ainult palka. Küsides töötajatelt, kuidas sa end töö juures tunned, vastavad paljud, et mitte eriti hästi, sest palk on väike. Küsides tööandjatelt, kuidas su töötajad end tunnevad, vastavad ka nemad, et mitte eriti hästi, sest palk on väike, kuid hetkel seda muuta ka ei saa.

Elus on väga palju asju, mida muuta ei saa. Kui sa oled palgatöötaja, siis palk on kindlasti üks nendest teguritest, mille üle sul otsene mõju puudub. Pigem sõltud sa nn tööandja armust, kes arvesse võttes sinu tulemusi, firma majandusolukorda ning üldisi palgatasemeid turul otsustab, kui palju ta sulle palka maksab. Kuigi töötaja poolt vaadatuna võib olukord mõnikord tema jaoks ebaõiglane paista, on see siiski olukord, milles ta asub, ja ta ei saa seda otseselt muuta.

Tööandja poolt vaadatuna on olukord paljuski sama (piiratud võimalustega), sest kuigi tema on see, kes töötajale õiglase palga määrama peab, dikteerib lõpuks palgataseme majandusolukord. Ning kuigi võib öelda, et Eesti palgad on võrreldes Soome omadega märkimisväärselt madalamad, ei saa tööandja siin lõputult töötajatele järeleandmisi teha, sest turg ja majandusolukord tervikuna on erinevad.

Miks me kodus õnnelikud oleme?

Kodus ei maksa keegi meile palka, aga ikkagi oleme õnnelikud. Kas see ei tundu paradoksaalne, kui võrrelda seda tööga? Me veedame 65% tööpäevasest ärkveloleku ajast töö juures, kuid usume, et me saaksime seal õnnelikud olla ainult juhul, kui meie palka suurendataks. Samal ajal oleme kodus, kus keegi meile mitte midagi ei maksa, kogu aeg õnnelikud. Järelikult peab lisaks palgale veel olema tegureid, mis meid tegelikult õnnelikuks teevad.

Need alternatiivsed tegurid on paik, millest juhid sageli mööda vaatavad. Nii nagu enamus töötajaid on oma peas palga sidunud otseselt tööga rahuloluga, on seda teinud ka juhid. Nad isegi ei pinguta, et välja mõelda, kuidas töötajaid õnnelikumaks muuta ilma palka suurendamata (liiatigi veel suurtes organisatsioonides, kus keskastme juhil on samuti piiratud võimalused oma alluvate palka suurendada).

Kas sa tahaksid elada kodus, kus sinust ei hoolita? Miks siis peaks keegi soovima “elada” firmas, kus temast ei hoolita.

Palka teenivad inimesed selleks, et end ära elatada. Ning mida suurem on palk, seda paremini inimene end ära elatab, ja seda paremini ta ennast tunneb. Täiesti loogiline ja arusaadav.

Kuid palk ei ole see, mis inimese enesetunnet igapäevaselt töökeskkonnas oluliselt määrab (palgapäev on lõppkokkuvõttes ju ainult 1x kuus, tööl käime aga 22x kuus). Kui alluvate palga üle ei ole keskastmejuhil sageli suurt sõnaõigust, siis töökeskkonna ja sisekliima parandamise osas küll. Millest alustada?

Ehk ongi hea alustada küsimusest, miks ma ennast kodus hästi tunnen? Mis on seal teistmoodi võrreldes firmaga, mille heaks ma töötan? On selleks tunne, et minust päriselt hoolitakse? Või hoopiski teadmine, et mind siia oodatakse? Või ehk hoopiski veendumus, et nende inimeste jaoks, kellega ma koos elan (minu perekond), olen ma väärtuslik – kas sama kehtib ka minu juhtide kohta?

Need on head stardiküsimused muutmaks töökeskkond selliseks, kus inimesed 65% oma ärkvelolekuajast ka mugavalt ning õnnelikuna tunneksid. Muutmaks ettevõtte sisekliima väärtustavaks, toetavaks ning julgustavaks ei ole vaja tippjuhtidelt või omanikelt palka juurde kaubelda, vaid lihtsalt korra peeglisse vaadata ning küsides endalt: “Mida mina juhina saaksin teha, et homme minu töötajad 1% võrra ennast paremini tunneksid?”.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga