Kõige tähtsam on ennast hästi tunda

Kui sa leiaksid praegu vabad 30 sekundit, siis saaksime läbi viia ühe testi. Valmis? Pane silmad kinni ning kujuta ette, et sinu elu on täpselt selline nagu sa unistad. Mida sa näed? Armastavat kaaslast, vabadust, piisavat sissetulekut, ilusat kodu. Ole selles hetkes mõned sekundid. Ma usun, et sa tunned ennast väga hästi. Ära lase ühtegi muret ligi, saada need minema ning keskendu ainult heale. Kas poleks elu fantastiline, kui see saakski selline olla kogu aeg?

Nüüd ava oma silmad. Ning pane need uuesti kinni ja tuleta meelde kõik need mured, probleemid ja tegevused, mis sind täna ootavad. Eks neid ole kindlasti erinevaid. Ning mõnedel ei ole neid üldse. Aga uuringud näitavad, et keskmisel inimesel on üldjuhul igapäevaselt umbes 5 sellist probleemi, mille suhtes ta mõtleb, et kui ma need ära lahendaksin, siis ma hakkaksin elama seda elu, mida ma armastan. Trikk on aga selles, et sellist hetke ei tule mitte iialgi. Me elame tegutsemise maailmas ning me oleme teoinimesed – seetõttu on meie “saatus” tegutseda. Ehk on võti hoopis teadlikkuses oma valikute suhtes.

Ma olen seda testi ise teinud korduvalt teadvustamaks, et ma saan ise valida oma meeleseisundi. Ka sina ju said praegu. Kui sa otsustasid, siis sa mõtlesid heade asjade peale ning sa tundsid ennast hästi. Järgmisel hetkel otsustasid sa lasta sisse oma probleemide tulva ning sa mattusid selle alla samamoodi nagu sa mattusid hea enesetunde alla. Kui see käibki nii lihtsalt, siis miks me peaksime 90% ajast siiski veetma nende murede ja probleemide maailmas ning vaid üksikud hetked päevas või isegi nädalas olema õnnelikud ja rõõmsad?

Julgus vs hirmud

Kui me kõnnime pimedas metsas ja kuuleme ootamatult 3 meetri kaugusel raksakat, siis mis on meie esimene mõte? Kas see, et vana oks lihtsalt murdus tuule käes … või viskab meie aju üles kohe: “See on karu, ole ettevaatlik, oht!!!”. Jah, viimane. Ning selleks on väga lihtne selgitus. Meie ajus on meie kaitseks psühho-küberneetiline mehhanism (PKM), mis on meie kaitsemehhanism ootamatuste vastu. PKM käivitub alati, kui me satume olukordadesse, mis ei ole tavapärane, turvaline ning stabiilne. PKM on meie suurimaks “takistuseks” isegi eesmärkide saavutamisel, kuna juhul, kui me näiteks oleme harjunud käima tööl ja teenima 10 000 krooni kuus, siis juhul, kui me otsustame teadlikult, et nüüd ma hakkan ettevõtjaks ja hakkan teenima 30 000 krooni kuus, siis käivitub PKM koheselt ja karjub meile: “Hallo, oht läheduses. Kuskilt on tekkinud mingi 30 000 krooni idee, mis ei ole absoluutselt kooskõlas sinu eluga. Kui sa soovid normaalset ja stabiilset elu, mida mina sulle pakkunud olen viimased 20 aastat, siis viska heaga see idee peast välja. See ei ole turvaline, liiga palju uudsust ning ohte!”. Ning mida me teeme? Me kuulame oma sõpra ju, kes on meid toetanud 20 aastat. Me usume teda ja viskame selle idee peast välja. Tänan väga ning lähen tagasi tööle.

Kuidas seda kõike muuta?

Ainult teadlikustamise kaudu. Me teadlikustame endale, et PKM on meie aju normaalne toime ning see on okei, et meil on hirmud uute ideede ja kavatsuste osas. Me JULGEME siiski selle tunde lahti lasta ning keskenduda oma uuele eesmärgile.

Küsimus on tõesti julguses. Nagu selle artikli alguses kirjeldasin, saad sa ise füüsiliselt valida, kas sa mõtled heast elus või igapäevastest probleemidest. See on sinu teadlik otsus. Jah, ma tean, et kui sa täna otsustad hakata mõtlema ainult headele asjadele oma elus, siis käivitub automaatselt PKM ning koputab sinu südametunnistusele, et sa ei saa olla nii jultunud, et sa ei tegele probleemidega. Mõtle, mõtle, mõtle!!! Muretse, muretse, muretse!!!

Aga milleks?

Kas see lahendab probleemid? Kas sa mäletad enda elus viimase aasta jooksul, et muretsemine on mõne probleemi lahendanud? Ma ei usu. Pigem lahenevad meie probleemid elus kas tegutsemise või juhuste kokkulangevuse tagajärjel. Ja isegi, kui me nimetame seda juhuste kokku langevuseks, on see tegelikult teadlik tegutsemine – sa otsustasid midagi mingil viisil, hakkasid selles suunas tegutsema ning olukord muutus sinu jaoks soodsaks. Ja sa arvad, et see oli juhus. Ei see oli sinu tegutsemise tulemus. Need olukorrad ei lahenenud tänu muretsemisele. Kujuta ette, kui lihtne oleks probleeme lahendada, kui seda saaks teha muretsemise kaudu. Mul on probleem, ma istun pühapäeva hommikul laua taha ning hakkan muretsema. Ma otsustan, et ma muretsen täna 8 tundi järjest ja probleem on lahenenud. Vaevalt. Me saame küll endale hallid juuksed ning terve annuse stressihormoone, aga olen kindel, et esmaspäeval tööle minnes on see probleem alles ning on sinu valik, kas võtad ka esmaspäeva vabaks ja tegeled kogu päeva muretsemisega või lõpetad muretsemise ning hakkad tegutsema.

Kuidas?

Kõige tähtsam on ennast hästi tunda. Kui me tunneme ennast hästi, siis kõik laabub. Kas sa mäletad, kui sa olid armunud. Kas sulle meenus mõni probleem? Isegi, kui su armastatu elas 1000 km kaugusel, ei olnud sinu jaoks see probleem, kuna olid kindel, et see hea tunne, mida koosveedetud aeg pakub, purustab kõik takistused. Sa olid valmis kõigeks, et tunda seda tunnet, mida pakub armastatuga veedetud aeg. Kuigi öeldakse, et seksuaalenergia on kõige tugevam, usun, et armumise energia ületab isegi selle. Kui vaid saaks seda energiat kuskilt osta?

Me ei saa seda osta, aga me saame otsustada igal hetkel, et me tunneme ennast hästi ja loome hea enesetunde ning vabaduse energiat igal hetkel endale juurde. Me EI PEA tegelema probleemidega igal ajahetkel. Me saame nendega tegelda vaid teatud konkreetsel ajal ning me võtame teadlikult selle aja ja tegeleme sellega. Näiteks me saame kokku inimestega ja otsustame järgneva tegevuskava. Me lähme panka ja teeme uue graafiku. Me läheme ülemuse juurde ja küsime palgatõusu. Me võtame aja ja räägime abikaasaga meie suhtesse tulnud takistusest. Me tegutseme ning siis laseme lahti. Ja ülejäänud aja me keskendume oma peas nendele asjadele, millele sa keskendusid selle artikli alguses. JULGE seda teha.

Kui sa ei ole kindel, et sa võid seda endale lubada, siis proovi seda teha sammhaaval. Kui sa tunned liigset süüd, kui sa üldse ei muretse enam, siis proovi seda teha viisil, et sa näiteks ei muretse hommikuti. Luba endale, et eestlase ausõna, et ma muretsen edasi alates kella 13.00. Aga hommikuti ma tunnen ennast hästi. Ma mõtlen headele asjadele, ma suhtun inimestesse hästi ning püüan võib-olla isegi kellelegi head teha. Aga vaata, et sa ei unusta kell 13.00 uuesti muretsema hakkamast …

Sa avastad peagi, et sulle hakkavad hommikud meeldima. Võib isegi juhtuda, et sa muutud nii julgeks, et lülitad näiteks mõneks ajaks telefoni välja ja võtad aja maha. Sa tead, et elu ei jää seisma. Sa avastad, et alates 07.00 – 13.00 ei jäänud tõepoolest elu seisma. Kõik läks edasi ilusti, aga sa tundsid ennast hästi. Sa tundsid endas uut jõudu ning soovi tegelda asjadega, mis sulle meeldib. Võib-olla lahenesid mingid probleemid selle “hea aja” jooksul ning see üllatab sind. Siis muutud sa veel julgemaks ning ütled PKM-le, et ma näpistan 1 tunni veel lisaks ning muretsen alates kella 14.00. Ma luban, et ma tegutsen ka hommikuti ning annan endast maksimumi, et probleeme lahendada, aga ma teen seda hea enesetundega ning usuga, et kõik laheneb.

Ja asjad hakkavadki lahenema. Sa oled üllatunud ning sinu julgus kasvab veelgi. Ühel hetkel püüad sa endaga kokkuleppele jõuda, et sa võtad päevas ainult 1h vabaks ning muretsed, kuna sa PEAD ju vahepeal ka muretsema. Ning siis jõuad sa ajani, mil sa avastad, et sa ei pea enam muretsema. Sa saad tegutseda, aga sa ei pea muretsema. Sa oled muutunud julgeks ise otsustad, mida sa tunned ja sa tunned ennast alati hästi. Kõik laabub. Sa mõtled alati kõikidele nendele headele asjadele, mis on sinu elus juba praegu – sõbrad, perekond, lapsed, hobid – ning sa mõtled sellele, kuidas sa saaksid oma elu veelgi paremaks muuta. Sa tead, et sa ei pea (keegi ei sunni sind) mõtlema kordagi sellele, miks mingid asjad ei pruugi õnnestuda. Sa oled kindel, et tuleb kõik see, mida sa välja saadad ning kuna sa oled muutunud üleni heaks ja sa ei muretse enam asjade pärast, siis oled teel uue elu poole. Sinu elu poole, mille sa oled ise loonud. Oma peas. Ning nüüd ka tegelikkuses.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *