Kuidas avastada oma tõelist talenti?

Mis oleks, kui saaksime iga päev tegeleda oma lemmikhobiga? Kuidas end siis tunneksime?

Mitmed psühholoogid on kinnitanud, et inimesi ei tee tegelikult õnnelikuks millegi saamine või niisama jõude istumine (sageli usutakse, et kui tööd tegema ei peaks, siis istuks niisama teleka ees või jutustaks sõpradega), vaid millegi väljakutsuva kallal töötamine. Olgu selleks siis hobi või töö – kui me suudame sellesse rakendada oma oskused ja kogemused, tunneme sellest suurt naudingut.

Milles sa hea oled?

Kas sina näiteks tead, milles sa hea oled? Kas sa tunned oma talenti või tead konkreetseid oskusi, milles sa oled keskmisest parem? Kui jah, siis on sul vedanud, sest enam kui pooltel inimestest ei ole oma tugevustest õrna aimugi.

Põhjusi selleks on kindlasti mitu, kuid üheks olulisemaks on lapsepõlves talendi avastamata jätmine. Tihtilugu juhtub ju nii, et ema-isa soovivad lapse peal oma realiseerimata unistusi teoks teha. Ja nii juhtubki, et isegi, kui laps on suurepärane matemaatik, soovib isa temast ikkagi jalgpallurit teha. Või kui laps on loov joonistaja, näeb ema teda pigem arstina.

Ema-isa jutt on lapsele puhas kuld. Isegi, kui ta teismeliseeas ise rohkem oma tuleviku peale mõtlema hakkab (mis on muidugi haruldane, sest tavaliselt mõtleb 14 aastane sõprade ja värskete armumiste peale), on just lapsevanemad need, kes tema valikuid eelkõige suunavad. Valikuid soovitatakse teha sealjuures aga praktilisusest lähtuvalt – parim valik on see, mis tulevikus kõige enam raha tõotab tuua. Raha küll, aga kuhu jääb inimese loomuomaste võimete realiseerimine?

Ka minul endal on vastav kogemus olemas. Tänaseks tean täpselt, milles ma hea olen – see on kirjutamine ja avalik esinemine. Need on kaks tegevust, mis mul lihtsalt hästi välja kukuvad ja mis ei nõua mult erilist pingutust. Näiteks kaheleheküljelise artikli kirjutamine võtab mul aega umbes 20 minutit. Samuti ei põhjusta mulle lavahirmu rääkimine 300 inimese ees. Kas ma olen seepärast parem kui teised? Ei, kahtlemata mitte. Minu eelis on vaid see, et ma lõpuks oma tugevused avastasin. Kuni 30 eluaastani olin ma veendunud, et olen suurepärane finantsist (olen lõpetanud kõrgkooli rahvusvahelise finantsjuhtimise cum laude diplomiga). Nüüd aga olen veendunud, et arvudemaailm ei eruta mind üldse.

Kuidas avastada, milles sa hea oled?

Oma talendi avastamiseks on välja pakutud mitmeid tehnikaid alates oma tuttavatega rääkimisest kuni põhjalike psühholoogiliste testideni. Eriti meeldib mulle aga üks lihtne meetod, mis annab kindlad tulemused suhteliselt lühikese ajaga. Selleks on oma tegevuste kaardistamine ja nende hindamine.

Me ei saa millegi tegemisest rõõmu tunda, kui see meil hästi välja ei kuku. Kui sa ei oska süüa valmistada, võib koogi küpsetamine sinu jaoks tõeline piin olla. Samal ajal võib suurepärase koka jaoks kõige suurem väljakutse olla kellegagi läbirääkimiste pidamine.

Saamaks teada, mis sinu jaoks see õige asi on, olekski hea hakata oma igapäevaseid tegevusi kaardistama ja neid hindama. Näiteks võid umbes nädala jooksul kõik oma tegevused võimalikult täpselt üles kirjutada ja siis hinnata, kuidas sa end mingi tegevuse käigus tunned. Mida kõrgemalt sa mingit tegevust hindad, seda talendikam sa selles oled

Igasugune töö kätkeb eneses ju erinevaid ülesandeid. Müüja (klienditeenindaja) töö ei ole ainult “müümine”, vaid see sisaldab inimestega rääkimist, toodete tundmaõppimist, probleemsete olukordade lahendamist jne. Missugused nendest ülesannetest sinu jaoks meeldivamad ja missugused ebameeldivamad on? Sa ei saa seda teada, kui sa neid konkreetselt üles ei kirjuta ja ei hinda, kuidas sa selle sooritamise käigus end tunned. Kas sa tunned end paremini kliendile midagi selgitades või tooteid poes paigutades? Esimesel juhul võid sa enda tugevusena märgata suhtlemist, teisel juhul aga on sul silma tootepaigutuseks.

Selline iseenda auditeerimine kasvatab meie teadlikkust iseendast. Ideaalne oleks muidugi see, kui saaksime teha iga päev ainult selliseid asju, mis meid hästi tundma panevad, aga praktikas ei ole see ehk päris võimalik. Kuid kindel on see, et mida enam iseennast tundma õpime, seda enam saame vastutust võtta ka isikliku heaolu eest – oma elu rohkem juhtida. Ja lisaks heale enesetundele kaasneb millegi eduka sooritamisega ka teiste tunnustamine, ja ehk isegi suurem sissetulek, sest ükski firma ei taha talentidest ilma jääda. Seega, kolm kärbest ühe hoobiga.

5 kommentaari

  1. Ilona

    Strengths focus’est ehk tugevuste kaardistamisele suunatud mõtlemisest on kirjutanud Marcus Buckingham (Now Discover Your Strengths ja First Break All the Rules). Üks Taani innustusettevõte ja nende motivaatorid lausa elavad ja hingavad ning valivad oma töötajaid nendest väärtustest ja põhimõtetest lähtuvalt (Styrkefokus.dk). Seega jumet asjal on.

    • Kaido

      Aitäh viite eest, Ilona. Kindlasti uurin neid lähemalt, sest teema pakub mulle endale ka väga huvi

  2. Madis

    Kui on soov edukas olla, siis tuleks keskenduda oma tugevustele ja nende arendamisele. Mitte niiväga nõrkuste järeleaitamistele, mida ühiskond soosib.
    Saa teadlikuks oma tugevustest siit (tasuta test):
    http://freestrengthsfinder.workuno.com/1-free-strengthsfinder-test.html

    • Hiie

      Kas seda eesti keeles lehte ei ole?

  3. Hiie

    Minu enda kogemused ja nn kõrvalt analüüsimine on näidanud, et firma juhtidele on siiski olulisem füüsiline inimene ja kui ta midagi oskab, on hea. Mida vähem töötaja mõtleb või proovib uuendusi tuua, seda parem. Paberil jutt on aga midagi muud. Ma mõistan mingil määral firma juhte. Nad on palganud erinevate astmete juhte, kes panevad piinliku täpsusega paika iga liigutuse, kuid nad ei ole ise teinud seda tööd konkreetselt.Ja siis jälgitakse kulli pilguga nende täitmist.millegi pärast arvan, et 90% firma juhtidel on vaid kooliõpiku tarkus kuid erinevate töö etappide reaalne madalama positsiooni töötamise kogemus puudub. Neil on ees vaid mõõdud, kogused ja mahud. Samuti puudub neil paindlikkus ja loov mõtlemine. Sest firma nägemus pannakse paika siiski mitme aasta ette nägemisega. Kui aga äri ei edene, siis muutusi ette ei võeta, kuna plaanid on ju tehtud ning oodatakse tulevikus kasumi ja läbimüügi paranemist, samas aga nõutakse teenindajatelt pingutamist. Vahel on nõudmised ülimalt absurdsed. Siis ei aita seal ka väga positiivse ja tubli teenindaja pingutused enam midagi, sest teenindaja enam ei tea, mis on õige ja mis on vale.
    Kuna tänapäeva teeninduses on hüper-super marketid, siis teenindajat peab jätkuma nii kassasse, saali, nõustama, erinevatesse lettidesse ja riiuleid täitma, paljudes kohtades on nad ka transpordi mehed, koristajad, siis ma leian, et head teenindajat me siiski ei leia. Sellega aga hoiavad firma juhid küll palgas kokku aga teeninduse kvaliteeti ja positiivset hoiakut ning heatahtlikkust ei ole mõtet oodata. Olen jätkuvalt seda meelt, et kui ei muutu juhtkonnas hea teeninduse arusaamist, paindlikkust ja loovust, seni ei ole oodata ka teenindajatelt erilist teenindust. Me kõik püüame ju anda endast parimat, kuid kaua võib “tuuleveskitega” sõda pidada. Lihtsam on teha siiski tööd “linnukese” pärast, sest see toob leiva lauale. Ükski kiitus ega hea sõna kliendi poolt ei lisa sinu palgapäeval suuremat numbrit ja juhid märkavad enne Sinu 2 minutilist lõunalt hilinemist kui teenindust, mis kliendile meele rõõmsaks tegi. Selline on tegelik elu!

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *