Kuidas hommikuti endaga hakkama saada?

Ma usun, et ma ei ole ainuke, kes mõnikord hommikul ärgates tunneb, et tuju on halb. Isegi, kui kõik on ümberringi meie elus suurepärane, ei meenu meile kõik need head asjad esimese asjana peale ärkamist. Ning isegi, kui me endalt sel hetkel küsime teadlikult, miks ma hetkel tunnen end ebakindlalt, ei ole sellele ka ühtegi vastust.

See küsimus vaevas mind pikka aega. See lihtsalt tundus minu jaoks ebaloogiline. Kui ma kunagi veel kohvi tarbisin, arvasin ma, et organism on kofeiini näljas ning see ei ärka üles enne kui on saanud korraliku tassi kohvi. Kuid see kõik jätkus ka peale seda, kui ma kohvi joomise lõpetasin. Seega ei saanud põhjus olla kofeiinis.

Nüüdseks olen ma sellele küsimusele vastuse saanud.

Inimese organism on äärmiselt peen masin, mis teab täpselt, mis ja millal on meile vajalik. Me sõltume oma emotsioonidest ja teadlased ütlevad, et isegi igale emotsioonile on olemas meie kehas vastav kemikaal, mis valmistab meie keha ette teatud sündmustele. Näiteks, kui me kohtame metsas karu, toodab meie keha automaatselt vastavat kemikaali, mis paisatakse verre, et meie lihaseid ette valmistada põgenemiseks / jooksmiseks. Sama lugu on ka uinumisega.

Umbes kella 21.00 paiku õhtul saame me esimese annuse hormooni nimega melatoniin, mis valmistab meie keha ette uinumiseks. Selle tagajärjel langeb meie kehatemperatuur ning me hakkame haigutama ja tunneme ennast uniselt. Melatoniin on meie kehas kogu öö vältel hoides meid õiges puhkerežiimis.

Sõltuvalt sellest, mis kell me oleme harjunud ärkama, ning kindlasti ka sõltuvalt inimese individuaalsest rütmist, satub see aeg, kui organism hakkab vabanema melatoniinist ja tootma erksuse hormoone serotoniini ning beeta-endorfiini, kas meie ärkamisega samale ajale või hilisemale. Teadlased ütlevad, et keskmiselt hakkab inimese organism neid erksuse hormoone vallandama umbes 7.15 hommikul. Seega kuni selle ajani oleme me veel melatoniini mõju all, mis on meie organismi häälestanud pimedusele ja unesusele, ning alles peale serotoniini süsti saame me oma maailma jälle näha päikselisemates toonides.

Oma isiklikust kogemusest võin öelda, et see kehtib küll nii, nagu teadlased on öelnud. Ma olen tähele pannud, et kui mõnikord magada pikemalt ja tõusta 8.00 ajal, on enesetunne täiesti teine. Isegi mitte pelgalt enesetunne, aga ka mentaalsed protsessid peas. Mõte ei lähe automaatselt murede peale, vaid see saavutab kohe õige režiimi ning tuletab mulle meelde, et algamas on üks ilus päev, mil ma saan väga palju neid asju ära teha, mida ma soovin.

Aga kui ärkan varem, igal juhul enne 7.15, tunnetan oma olekut täiesti teistmoodi sõltumata, mis kell on eelmisel õhtul magama mindud. Varasemlt arvasin ma, et keha ei ole lihtsalt välja puhanud ning seepärast jonnib. Aga nüüd tean, et ma saan enda vastu ka nendel rasketel hetkedel sõbralik olla teades, et mu keha on lihtsalt veel “laksu” all, mille eesmärk ongi kogu maailma näidata mulle mustades ja pimedates toonides. Vastasel juhul ma ei saakski ju uinuda, kui ma kogu aeg tunneksin, et tahaks ikka arvuti uuesti lahti teha ja maailma päästa …

Aga kuidas siiski käituda juhul, kui me peame ärkama enne 7.15 ja tunneme igal hommikul, kuidas melatoniin meie sees möllab ja kohe kuidagi ei saa “päikest välja”?

1. Kõige olulisem on esimene mõte minema lasta. Nii kui kell tiriseb, püüa tabada oma esimene mõte ning see siis lahti lasta. Ja teadlikult asenda see positiivse mõttega, mille oled eelnevalt välja mõelnud (näiteks õhtul enne uinumist).

2. Ära jää voodisse vedelema. Kohe, kui me oma ajule tööd ei anna, leiab see mured, mille kallal tegutsema hakata. Seetõttu on väga tähtis, et nii kui virgud, viskad kohe positiivse mõte “ekraanile” ning asud kohe ka tegutsema. Olen seda pikka aega jälginud ning hommikud on väga ohtlikud meie meeleseisundile. Kuna me oleme melatoniini mõju all, siis süvendab see oluliselt meie negatiivset mõttevoolu ning me mõtleme isegi oma ilusa elu väga nukraks. Et seda vältida, ära lasku üldse sellesse mentaalsesse voogu. Tõuse kohe püsti ning hakka tegutsema.

3. Võimle või tee joogat Et anda oma mõistusele tegevust kohe, on hea praktiseerida kohe peale ärkamist võimlemist või joogat (enne võib muidugi tualetis ära käia). Kui me läheme niisama maja peale toimetama oma unisuses, on raske ka kontrollida, mida meie mõistus teeb ja see hakkab tõenäoliselt ikkagi tegelema kõikide nenda jamadega, mis meie elus on. Aga me peame ju keskenduma headele asjadele. Jooga annab selleks suurepärase võimaluse.

Ütle endale: “Nüüd teen ma 30 minutit joogat ning miski muu ei ole hetkel sellest tähtsam”. Ja selle võtadki endale lähtekohaks. Sa alustad joogaga ning mõtled sel ajal ainult selle peale, kuidas sa joogat teed. Kui sa venitad, siis sa tunned, kuidas sa venitad. Kui sa seisad, siis sa tunned, kuidas sa seisad. Teisiti öelduna hoiad sa oma teadlikkuse kogu aeg sellel, mida sa teed. Sa ei saa ju joogat tehes helistada oma kliendile või kellelegi mingit kirja ära saata. Ära siis muretse ka selle pärast. Tee joogat nii füüsilisel kui mentaalsel tasandil.

Kui sa oled ärganud, asendanud oma esimese automaatmõtte positiivse mõttega ning teinud 30 minutit joogat, siis ma luban sulle, et igasugune melatoniin on sinu organismist kadunud ja sinu päeva on tõusnud päike. Ning kui sa vaatad aknast välja, siis võib päike olla tõusnud isegi taevasse ütlemaks sulle lihtsalt “Tere hommikust”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga