Kuidas ma mõtleksin, kui ma oleksin politseinik?

Ma ei ole politseinik, vaid üks täiesti tavaline inimene. Ma ei ole ka pühak, sest ma olen pidanud maantee ääres politseiautos istuma rohkem kui üks kord. Viimane kord augustis, sest seoses mailiaadressi muutusega ei olnud kindlustusarved minuni jõudnud ja mulle endalegi üllatusena selgus, et sõitsin ilma liikluskindlustuseta. Õnneks pääsesin sel korral siiski hoiatusega.

Politseiautos konstaabliga juttu puhudes rääkisin talle ühe loo. See oli lugu mõne aasta tagusest sünnipäevast, kus meil sõpradega peale kolmandat kokteili politsei ja nende töö vajalikkus jutuks tuli. Üks sünnipäevaline teatas vihaselt, et politsei on ainult kodanike kiusamiseks ja trahviraha kogumiseks. Tema mõtet toetas enamik külalistest, mille peale rääkis keegi oma loo sellest, kui korralik liikleja ta tegelikult on, kuid just sellel ühel korral, kui tal kiire oli, võttis ment ta 90 km/h alas 112 km tunnikiirusel maha. Ta sai selle eest korraliku trahvi.

Ma kuulasin mõnda aega seda arutelu vaikides, kuni lõpuks küsisin: “Kujuta ette, et üks täiesti võõras inimene, kes tavaliselt on täiesti korralik liikleja, otsustab kiirusega 112 km/h tööle sõita. Tal on lihtsalt kiire. Kuna ta on kogenematu, siis kaotab ta ohtlikul möödasõidul juhitavuse ning kihutab samal kiirusel otsa sinu teeääres jalutavale õele. Kas sul oleks oma õest kahju?”. Lõbus sünnipäevalaud muutus tõsiseks nagu oleks me hoopiski peiedel.

“Nüüd kujuta ette”, jätkasin ma, “kuidas 1 km enne seda traagilist õnnetust peidavad end võsas sinu poolt kirutud mendid ja võtavad selle kiirustaja maha. Nad teevad talle trahvi, mille peale kiirustaja normaalsel kiirusel edasi sõidab, ohtliku möödasõidu ära jätab ning sinu õde jõuab turvaliselt koju. Kas sa oleksid nendele mentidele tänulik või nimetaksid neid jätkuvalt kiusajaks ja trahviraha väljapressijaks?”. Sünnipäevalised vaatasid mulle kui tulnukale kaamelt otsa. Keegi ei öelnud ühtegi sõna, kuni üks nendest täiesti uuel teemal rääkima hakkas.

Miks politsei ühiskonnas üldse vajalik on?

Enamus inimesi ei teadvusta, milleks politsei meie ühiskonda loodud on. Ma ei tea, miks see niimoodi on – ehk on tegemist vähese politsei poolse teavitustööga – , aga kindel on see, et politseid peetakse sageli tõepoolest ainult kodanike kiusajaks ning trahvide väljapressijaks. Seda aga siiski vaid seni, kuni meiega päriselt midagi juhtub ja me politsei abi vajame.

Enamus ühiskonnast on hea. Selle moodustavad inimesed, kes teevad oma igapäevast tööd ja elavad oma igapäevast elu sooviga õnnelikuks saada. Nimetame neid koondnimetusega päris inimesteks. Siiski on meie hulgas teatud grupp inimesi, kes soovivad mitte ühiskonnas kokkulepitud, vaid enda kehtestatud reeglite järgi elada. Nimetame neid koondnimetusega pättideks. Politsei on loodud selleks, et päris inimesed saaksid normaalselt oma elu elada, et pätid päris inimesi siinjuures võimalikult vähe häiriksid, ja et ühiskond seeläbi areneda saaks. See on ju lõppkokkuvõttes iga indiviidi ja riigi eesmärk – areng. Kuidas seda siis tagada?

Esimene samm on ennetustöö

Politsei on oma olemasolu õigustanud, kui inimesed tunnevad end turvaliselt. Kuidas seda testida? Ma usun, et kõige parem on seda testida küsides tavalistelt inimestelt, kas nad tunnevad ennast turvaliselt? Näiteks, kas mina tunnen end turvaliselt? Jah, normaalset elu elades tunnen ma ennast väga turvaliselt. Minnes aga teadlikult paikadesse, kus on kõrgendatud risk (teatud piirkonnad linnades, teatud üritused, teatud seltskonnad), ei saa ma madalamas turvalisuses enam süüdistada politseid, vaid enda teadlikke valikuid.

Tihti arvatakse, et politsei ülesanne on tegelda tagajärgedega ehk politsei peab sekkuma ajal, kui midagi halba on juba juhtunud. See lähenemine on siiski lühinägelik, sest olulisem on turvalisus tagada ennetustöö kaudu.

Politsei on ühiskonna arst. Kuni meditsiin tegeleb ainult sümptomitega, ei ole võimalik haigete hulka ühiskonnas vähendada. Kui aga meditsiin hakkab rõhku pöörama sellele, millest haigused alguse saavad – ja see lähenemine on just kasutusel 5000 aastase ajalooga hiina meditsiinis -, on võimalik reaalselt haigestumisi ennetama hakata ja kogu ühiskonda tervemaks muuta.

Sarnane olukord on ka politseitöös. Politsei on nagu hall kardinal, tehes oma tööd nii, et tavainimestele tundub, nagu politsei ei oleks vajalik – kõik ju toimib! Tegelikult näitab see aga politseitöö meisterlikkust, sest järelikult on ennetustöö tulemuslik olnud. Kui inimesed iga päev politsei abi vajaksid, tähendaks see, et politsei ei ole pättidega hakkama saanud.

Kui tähtis politseitöö tegelikult on?

Kõik inimesed on fundamentaalselt sarnased. Üheks mõõdikuks selle fundamentaalsuse hindamisel on Maslow baasvajaduste püramiid, mis iseloomustab faktoreid, mis määravad inimese õnne ja rahulolu taseme elus. Kas politseitöö on tähtis ja kuidas see mõjutab kodanike ja politseinike enda õnne ja rahulolu elus? Mõtisklengi selle küsimuse üle Maslow baasvajaduste kontekstis, milleks on füsioloogilised – ja turvalisuse vajadused, ning kuuluvus- , tunnustus- ja eneseteostamise vajadused.

Et antud mõtisklusse nii kodanikud kui politsei kaasata, vaatlen politseitöö mõju kodanikele kahe esimese vajaduse kontekstis, ja politseitöö mõju politseinikele endale kolme ülemise vajaduse kontekstis.

Turvalisuse- ja füsioloogilised vajadused

Kui riigi kodanikel ei oleks elementaarne turvalisus tagatud, mõjutaks see otseselt nende esimest – füsioloogiliste vajaduste – tasandit. Kõik inimesed otsivad ju õnne ja rahu. Et seda leida, loovad inimesed perekonna, teevad tööd ja teenivad raha. Kui politsei poolne ennetustöö oleks puudulik, ja inimesed peaksid kogu aeg mõtlema selle peale, kuidas oma peret ning vara kaitsta, ei jääkski nendel aega üle “normaalse elu” elamiseks. Ühiskond lõppeks lihtsalt otsa.

Kujuta ette äärmuslikku olukorda, kus ühiskonnas ei oleks politseid või oleks selle tase väga nõrk. Näiteks Eesti üheksakümnendate alguses, mil pätid tegid seda, mida ise tahtsid. Näiteks ei saanud sel ajal isegi äri normaalselt teha, sest ettevõtjad pidid suure osa äri tulemustest pättidele ära maksma. Kui aga ettevõtjad ei saa äri alustada, ei ole palgatöötajatel tööd. Kui palgatöötajatel ei ole tööd, puudub ühiskonnas ostujõud. Ühiskond oleks katki ja “hukkuks” perspektiivis.

Inimesed vajavad politseid, et eksisteeriks turvaline keskkond, mis võimaldab nendel oma füsioloogilised vajadused rahuldada. Järelikult on politseitöö hädavajalik, et ühiskond elus püsiks. Just nii oluline on politseitöö.

Kuuluvusvajadus

See, et ühiskond politseitööd piisavalt ei hinda, näitab ainult seda, et politsei teeb oma tööd hästi. See näitab, et inimestel on turvaline keskkond elamiseks ja kõik eeldused õnnelikuks saada.

Kui ka sina oled politseinik, ja sa tunned mõnikord, et sinu töö ei ole oluline, siis tuleta endale meelde, et politsei on katusorganisatsioon, mis võimaldab inimestel oma elu normaalselt elada. Ja sina kuulud sellesse organisatsiooni. Kui sind ja sinu tööd ei oleks, peaksid inimesed iga päev kartma, et nende auto ära varastatakse, nende naised ära vägistatakse ja osa nende ärist julmalt üle võetakse. See, et inimesed sind hetkel ei hinda, näitab ainult nende teadmatust. Nad elavad illusioonis, mõistmata, milline kaos tekiks vähem kui 30 päevaga, kui kõik politseinikud oma töölt lahkuksid.

Tunnustusvajadus

Kuidas sinu töö sinu enesehinnangule mõju avaldab? Kas sa ütled oma ametinime uhkusega või silmi maha lüües? Kui sa ütled seda uhkusega, oled sa oma töö tähtsusest aru saanud. Kui sa aga lööd sel ajal pilgu maha, oled sa oma tööle täiesti vale tähenduse andnud. Ära mõtle endast kui politseiametnikust, vaid kellestki, kes aitab ja võimaldab ühiskonnal eksisteerida. See, et paljud inimesed, kellega sa igapäevaselt kokku puutud, sind ei hinda, näitab jällegi, et sa teed oma tööd hästi. Kui nad peaksid ühe kuu elama ilma politseita, tuleksid nad sinu ust kraapima, et sa midagi ette võtaksid. Sa võid olla uhke selle üle, mida sa teed. Sa oled väga vajalik.

Eneseteostamise vajadus

Mis on meie elu eesmärk? Säravam karjäär ning edukamad tiitlid? Rohkem pappi ja rohkem feimi? Kui lühinägelik see tegelikult on!

Jah, äri ning karjääri teha on tore, kuid kas ettevõtja saaks äri teha ja karjärist karjääri teha, kui ei oleks politseid, kes riigis korda hoiaks? Ettevõtja ja karjärist realiseerivad end oma ambitsioonide täitmise kaudu, politseinik aga teiste inimeste aitamise ja ettevõtjale ning karjäristile sobiliku keskkoona loomise kaudu. Kumb on sinu arvates olulisem?

Politseitöö palk vs Politseitöö tähendus

Millegipärast on meie ühiskond kallutatud vales suunas – kolm ühiskonna jaoks kõige olulisemat alustala on alaväärtustatud: õpetajad, arstid ja politsei. Miks see nii on? Ma usun, et see on kiiresti arenevate majanduste probleem, kus kogu tähelepanu suunatakse SKP suurendamisele, jättes tugiorganid tähelepanuta.

See on sarnane olukord sellele, kui inimene mõtleb kogu aeg ainult käte ja jalgade peale (kuna nende kaudu saab SKP’d toota), kuid jätab südame, aju ning veresoonkonna tähelepanu alt välja. Aju on Õpetajad, kes tagavad meile intelligentse ühiskonna, Süda on arstid, kes tagavad meile elujõu, ja veresoonkond on Politsei, kes ümbritseb meid vaikides ning tagab, et kõik oleks jooksvalt kontrolli all.

Kui sa oled 80 aastane, mil kõik on möödas, ja sinult küsitakse, mis tööd sa tegid, siis mida sa meenutaksid? Kas sa meenutaksid pettumusega seda, et riik ei väärtustanud sinu tööd piisavalt, sest paljud riigijuhid ise ei olnud veel aru saanud, millest elujõuline riik alguse saab, või seda, et tänu sinule oli ja on see riik üldse olemas? Sa reaalselt muutsid selle kõik võimalikuks.

Üks kommentaar

  1. Väga hea tekst kõigile kõrvaltvaatajatele. Ja hea, et toodi tähelepanu alla ka õpetajad, arstid….kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma ja töötama võõrsil, et pere võiks toime tulla.