
“Mul oli hea meel näha koridoris säravaid silmi ja lugeda tagasiside
lehtedelt mõtteid, mida on võimalik ise ära teha.”
Motivatsioonikoolitus “Töörõõmu sisemised allikad”
Motivatsioonikoolitus „Töörõõmu sisemised allikad“
Töö on tehtud ja numbrid on korras.
Aga sära on silmist kadunud.
Probleem ei ole selles, et inimesed oleksid laisad või valed. Side sellega, mis neid palga kõrval käivitab, on lihtsalt kadunud. Sellel koolitusel leiavad nad selle taas üles.
Töörõõm või tööpiin:
mida kogeb Sinu tiim?
Kas märkad vahel, et inimesed teevad oma töö küll ära, aga päriselt Sinuga kaasa ei tule?
Või seda, et koosolekud on vaiksed, ideid tuleb harva ja muudatustega ei kohaneta?
Või tajud, et ei ole küll otsest vastutöötamist, aga sisemine sära on kadunud?
Kas tunned mõne olukorra oma meeskonnas ära?
- Töö on tehtud, aga sära on silmist kadunud
Sa näed, kuidas inimesed käivad tööl ja saavad sellega hakkama. Aga ei sammugi rohkem – lisapingutus, uus idee, parem lahendus või soov midagi arendada jääb tulemata. -
Koosolekul tuleb mõtteid välja pigistada
Sa küsid arvamust ja püüad luua arutelu, aga vastuseks saad viisaka noogutuse. Keegi plaanidele vastu ei vaidle, aga keegi ei paku ka päriselt edasi viivaid mõtteid. -
Muudatused toimuvad ainult juhi eestvedamisel
Ka muudatustele noogutatakse viisakalt kaasa, aga mitte keegi ei tee neid päriselt enda omaks. Sina tuletad meelde, Sina tõukad tagant, Sina hoiad motivatsiooni üleval.
Kui tundsid mõne olukorra ära, ei tähenda see, et inimesed oleksid laisad või valed.
Üldjuhul on kadunud lihtsalt side sellega, mis neid palga kõrval käivitab.
Ja seda sidet ei taasta ainult palgatõus, uued hüved või järjekordne ühisüritus.
Selleks peab inimene teadvustama, miks ta seda tööd teeb ja mis palga kõrval motiveerib.
Just see on paljude juhtide kõige suurem väljakutse. Inimesed ei tee midagi otseselt valesti. Nende töö saab tehtud, klient saab teenindatud ja numbrid võivad olla korras.
Aga juht tunneb siiski sageli, et midagi on puudu.
Puudu ei ole oskustest. Puudu on sisemisest tahtmisest.
Ning just see määrab, mida inimene oma töö suhtes tunneb:
“Kas tööl käimine on TÖÖRÕÕM (tahan teha!) või TÖÖPIIN (pean tegema)?”
Suurem töörõõm viib suurema pühendumiseni.
Gallupi tööjõu-uuringutes jagunevad töötajad laias pildis kolmeks:
a) pühendunud, b) passiivsed ja c) aktiivselt vastutöötavad inimesed.
Pühendunud inimene mõtleb tööst, mida ta tahab teha ja mille nimel on valmis pingutama. Passiivne inimene mõtleb oma tööst, mida ta peab tegema, sest arveid on vaja maksta.
Vastutöötav inimene mõtleb tööst, mida ta teeb vastumeelselt ja annab vähima.
Juhi jaoks ei ole kõige kurnavam üldjuhul see väike grupp, kes avalikult vastu töötab.
Sageli on kõige raskem just see vaikne keskmik – passiivsed töötajad.
Need on inimesed, kes käivad kohal, teevad oma töö ära ja hoiavad süsteemi töös.
Aga nad ei anna tööl seda, mida juht päriselt vajab: mõtted, initsiatiiv, avatus ja valmisolek.
Kuhu gruppi kuulub täna suurem osa Sinu meeskonnast?
Töörõõm ei teki väljastpoolt.
Selle peab inimene ise üles leidma.
Levinud arusaam motivatsioonist on lihtne: töörõõm on tööandja teha.
Maksa rohkem palka, suurenda hüvesid, korralda üritusi – ja inimesed ongi rahul!
Praktikas pole see aga nii lihtne. Kui püsivalt motivatsiooni suurendamiseks piisaks ühest palgatõusust või toredast meeskonnaüritusest, näeksid kõik juhid motiveeritud töötajaid.
Muidugi on palk oluline. Palk peab olema õiglane ja konkurentsivõimeline.
Kui see ei ole, ei aita ükski koolitus ega ka sisemine pingutus. Ebaõigluse tunne takistab.
Kahjuks näevad madalat pühendumust aga ka juhid, kelle tööandja maksab õiglaselt ja töökoht ei ole halb: tingimused on konkurentsivõimelised, meeskonnas on normaalsed suhted.
Sellele vaatamata märgatakse ikkagi eelkõige seda, mis on puudu, valesti või halvasti:
Palk võiks olla veel parem. Juht võiks veel rohkem märgata. Töökorraldus võiks olla veel mugavam. Muudatusi võiks olla veel vähem. See viib õpitud abituseni.
Siin tuleb mängu positiivne psühholoogia. Mitte “ära virise ja ole rõõmus” mõttes.
Vaid õpitud optimismi mõttes – oskuses märgata seda, mis juba toimib, eristada, mis on minu kätes ja võtta vastutus selle eest, kuhu oma tähelepanu suunan.
Inimene, kes näeb probleeme, kaotab kiiresti jõu. Inimene, kes näeb ka võimalusi, hakkab oma tööd teisiti kogema. Ja see muudab tema panust. Ta ei tule enam tööle tundega “pean”.
Ta leiab üles koha, kus tekib jälle “tahan”.
Neli sisemotivaatorit, et "pean" asemel oleks jälle "TAHAN".
Kui inimene ei käi enam tööl palga pärast, siis mis peaks panema teda rohkem panustama? Motivatsiooniuurijad eristavad kaht tüüpi motivatsiooni — rahalist (palk, preemiad, hüved) ja mitterahalist ehk sisemist motivatsiooni, mida kirjeldab näiteks enesemääratlusteooria.
Ja just sisemise motivatsiooni taasleidmisega see koolitus tegelebki.
Need on 7 positiivset muutust, mida pärast koolitust ka oma meeskonnas näha võid.
- Inimesed saavad aru, mis neid palga kõrval päriselt käivitab
Osalejad ei räägi motivatsioonist üldiselt, vaid kaardistavad enda jaoks neli sisemist motivaatorit, mis mõjutavad nende töötahet iga päev. - Passiivsust jääb vähemaks
Kui inimene näeb, miks tema töö talle endale korda läheb, on tal lihtsam koosolekul kaasa mõelda, ideid pakkuda ja muutustega kaasa tulla. - Negatiivsust jääb vähemaks
Õpitud optimism aitab märgata mitte ainult seda, mis on puudu, vaid ka seda, mis juba toimib ja millele saab toetuda. - Rutiin saab uue tähenduse
Igapäevased ülesanded ei kao, aga inimene näeb selgemalt, kellele tema töö korda läheb ja miks tema panus vajalik on. - Vastutus liigub inimese enda kätte
Selle asemel, et oodata ainult paremat tuju, paremat palka või paremaid tingimusi, hakkab inimene küsima: mida mina saan oma suhtumise ja panusega teha? - Meeskonda tekib rohkem sisemist energiat
Kui inimesed leiavad üles oma kuuluvuse, eduelamuse, tähenduse ja autonoomia allikad, ei pea juht kogu motivatsiooni üksi üleval hoidma. - „Pean” asendub sagedamini tundega „tahan”
See ei tähenda, et kõik muutub lihtsaks või ideaalseks. See tähendab, et inimene näeb rohkem põhjust ise panustada.
Kõiki selliseid positiivseid muutuseid on sajad meeskonnad reaalselt pärast koolitust kogenud, mida kinnitab ka paljude juhtide ja osalejate tagasiside.


“Mina jäin koolitusega väga rahule, sama võin kinnitada ka tiimijuhtide ja meeskondade osas. Niipalju kiidusõnu ei ole kuulnud veel ühegi koolitaja kohta, järelikult läks see teadmine, mida andsid, paljudele korda. Finaal oli ka suurepärane, ületas ootusi. Kõik osalejad tulid vabatahtlikult sellele koolitusele, me ei sundinud kedagi. Osavõtjate suur arv oli kindlasti heaks indikaatoriks sinu koolituse sisu ja kvaliteedi osas”
Äripäeva müügidirektor

“Püüan nüüdsest näha asju iga päev natuke helgemas valguses. Eilne vihm pärast trenni oli ülimalt värskendav. Püüan mitte ületähtsustada pisiasju ja mitte võtta tööasju isiklikult. Kindlasti pean meeles ka lisamotivaatoreid, mis selle töö juures on. Olen aru saanud, et mu kolleegid on väga erinevad inimesed – erineva tausta ja vaadetega, aga usun, et keegi ei pea end vägisi muutma, et koostööd teha.”
SA Archimedes kommunikatsioonispetsialist

“Minu jaoks oli sellise koolituse tellimine ametile väga vajalik. Vahel on vaja, et keegi kõrvalt tuleks ja aitaks näha, et tegelikult ei ole olukord nii hull kui me ise selle oma mõtetega loome. Mul oli hea meel näha koridoris säravaid silmi ja lugeda tagasiside lehtedelt mõtteid, mida on võimalik ise ära teha. Ja seda vaid minimaalsete vahenditega. Teinekord ongi vaja väikest tõuget, et silm saaks taas särada ja jätkuks motivatsiooni edasiliikumiseks.”
Tallinna Munitsipaalpolitsei direktor
“Sain aru, et motivatsiooni ei pea alati väljast ootama. Palju algab sellest, mida ma ise oma töös märkan.”
Kristjan
“Väga praktiline koolitus. Eriti kasulik oli sisemotivaatorite kaardistamine. Pani oma tööle teise pilguga vaatama.”
Maarika
“Tulin väikese skepsisega, aga sain päris mitu mõtet, mida kohe oma tööpäevas kasutada.”
Hannes
“Kõige rohkem jäi meelde mõte, et need on minu tööaastad. Ei ole mõtet neid lihtsalt ära kannatada.”
Raili
“Sain aru, et meil on tegelikult päris palju asju hästi. Olin ise hakanud liiga palju puudustele keskenduma.”
Anna
“Koolitus pani mõtlema, mis mind palga kõrval päriselt käivitab. See oli väga kasulik peeglisse vaatamine.”
Laura
“Alguses tundus töörõõmu teema pehme, aga harjutused tegid selle väga konkreetseks.”
Andres
“Endalegi üllatuseks lahkusin koolituselt veidi tundega, et tahan oma tööandjale natuke rohkem ise vastu tulla, mitte ainult oodata, et tema mind motiveeriks.”
Eveli
“Mulle meeldis, et see ei olnud motivatsioonikõne. Pigem praktiline päev, mis pani ausalt enda hoiakut märkama.”
Marko

Mida Su inimesed koolitusel kogevad ja saavad.
Eneseanalüüsid, praktilised harjutused ja arutelud, mis aitavad „pean” tunde taas „tahan” tundeks muuta.
See ei ole järjekordne motivatsiooniseminar, kus koolitaja nalja teeb ja üheks päevaks energia üles tõmmata püüab. See on praktiline töötuba, kus inimesed peatuvad ja ausalt vaatavad, mis neid palga kõrval päriselt käivitab, mis tööisu võtab ja mille eest nad vastutuse võtta saavad.
Just seepärast nimetame seda praktiliseks töötoaks, mitte motivatsioonikoolituseks.
3 teemat, millega "pean"
muutub taas "tahan" tundeks.
-
Mina ja minu töö
Enne kui inimene saab oma töörõõmu uuesti üles leida, peab ta ausalt märkama, kuidas ta täna oma tööd kogeb. Kas töö on pigem koht, kus tuleb lihtsalt ära käia, või koht, kuhu ta tahab päriselt panustada?
Töörõõm vs tööpiin. Kui inimene käib tööl rohkem kohustusest kui soovist, ei aita uus motivatsioonikõne kaua. Seepärast alustame küsimusega, kus inimene täna tegelikult on ja miks see töö talle endale oluline on.
„Need on minu tööaastad.” Töö ei ole ainult tööandja aeg. See on suur osa inimese enda elust. See harjutus aitab mõista, miks ei tasu oma tööaastaid lihtsalt ära kannatada.
Hoiaku ja tähelepanu juhtimine. Vaatame, kuidas harjumuspärane rahulolematus, kriitika või käegalöömine töölt energiat võtavad ja kuidas seda mustrit teadlikumalt muuta.
-
Minu sisemotivaatorid
Kui inimene teab, mis teda tegelikult käivitab, muutub töö vähem väliseks kohustuseks. Siin kaardistab iga osaleja oma sisemised motivaatorid ja vaatab, kui palju ta neid töös kogeb.
4 sisemotivaatorit. Kas müüt või vältimatu tegelikkus? Mitte teooriana, vaid praktilise peeglina: mis on minu jaoks palga kõrval oluline ja mis annab mulle töös energiat?
Ootus vs reaalsus. Osaleja analüüsib, mida ta töös vajab ja kui palju ta seda täna päriselt tajub. Sageli selgub, et palju vajalikku on juba olemas. See on lihtsalt märkamata jäänud.
Sisemised põhjused palga kõrval. Mis hoiab mind siin? Mis mulle tegelikult korda läheb? Mille nimel olen valmis natuke rohkem pingutama?
-
Minu isiklik vastutus ja järgmine samm
Kui inimene on märganud, kuidas ta oma tööd kogeb ja mis teda palga kõrval käivitab, tuleb kõige olulisem küsimus: mida ma saan selle teadmisega ise peale hakata?
Minu mõju tööle ja teistele. Kuidas minu hoiak, passiivsus või valmisolek mõjutab tööd, kolleege, klienti ja juhti? Inimene näeb, et tema sisemine seisund ei jää ainult tema sisse.
Vastutus oma motivatsiooni eest. Mida saan ise muuta ka siis, kui kõik töötingimused ei ole ideaalsed? Kus ma lõpetan ootamise ja hakkan ise teadlikumalt panustama?
Isiklik järgmine samm. Iga osaleja sõnastab ühe realistliku muutuse, mida ta saab teha. Mitte suur lubadus, vaid väike käitumine, mis aitab „tahan” tunnet elus hoida.
Kõik kolm teemat teenivad ühte eesmärki: aidata Sinu inimestel peatuda ja näha, et töörõõm ei teki ainult väljastpoolt. Palju sõltub ka sellest, mida inimene oma töös märkab, kuidas ta seda mõtestab ja mille eest ta ise valmis on vastutuse võtma.
Aga kuidas see päev ikkagi täpsemalt välja näeb?
Kuidas koostöö meiega käib.
Meie koolitus ei ole lihtsalt üks “päevane koolitus”, mis algab hommikul ja lõpeb õhtul.
See on arenguprogramm, mis algab juba enne koolituspäeva ja kestab 2–3 kuud pärast seda.
Meie motivatsioonikoolituste 5-sammuline protsess.
Samm 1. Eelkohtumine ja koolituse ettevalmistus
Eelkohtumine toimub üldjuhul Teamsis ja selle eesmärgiks on võimalikult hästi mõista koolituse vajadust ja kliendi ootusi.
Kui viimase 2 aasta jooksul on toimunud rahuloluküsitlusi või muid olulisi projekte (nt väärtuste loomine), palume võimalusel neid jagada. See aitab koolituse sisu kohandada organisatsioonile.

Samm 2. Sisemotivatsiooni uuring (valikuline)
Soovitame koolituse eel meeskonnas läbi viia lühikese sisemotivatsiooni uuringu. Selleks aitame välja töötada just teie organisatsioonile sobiva küsitluse vormi.
35-küsimuseline uuring annab meile väärtuslikku sisendit koolituse kohandamiseks ja loob ka aluse hilisemaks tulemuste mõõtmiseks.

Samm 3. Kohandatud koolituse läbiviimine
Eelkohtumise ja uuringu baasil viime läbi interaktiivse koolituspäeva, mis on kohandatud teie organisatsiooni vajadustele.
Kõik meie koolitused on osalejaid rohkesti kaasavad (mitte seminarid), andes palju kasulikke mõtteid ja praktilisi tööriistu õpitu mõtestamiseks, analüüsimiseks ja ellurakendamiseks oma tiimis.

Samm 4. Järeltegevused meeskonnaga
Koolituse järgselt edastame osalejatele kõik materjalid ja töövahendid, et toetada ja lihtsustada õpitu ellurakendamist.
Et meeskonnajuht ei jääks pärast koolituspäeva üksi, on võimalus liituda 4 kuuks tasuta enesearengu programmiga Juhtimiskiirendis, kus olevad juhtimiskoolitused toetavad õpitu rakendamist.

Samm 5. Järelkohtumine ja mõju hindamine
Soovi korral kohtume 2–3 kuud pärast koolitust Teamsis, et vaadata üle, kuidas on õpitud tööriistade kasutamine läinud ja milliseid muutusi on meeskonnas märgatud.
Järelkohtumisel teeme programmist lühikese kokkuvõtte, arutame osalejate kogemusi ning lepime kokku, millele tasub edaspidi rohkem tähelepanu pöörata.

Koolituse metoodika ja ülesehitus.
Koolitus on tegevuspõhine ja osalejaid rohkelt kaasav.
1–2-päevase koolituse jooksul vahelduvad lühikesed sisendplokid arutelude, eneseanalüüside ning individuaal- ja meeskonnaharjutustega.
Metoodika
Koolitusel kombineerime 5 õppemeetodit:
- interaktiivne vestlusloeng vajalikuks taustainfoks
- praktilised harjutused materjali omandamiseks
- grupiarutelud värskete ideede tekkimiseks
- filmilõigud inspiratsiooni käivitamiseks
- järeltegevuste plaani koostamine
Koolituse läbimise kohta väljastatakse soovi korral ka tunnistus.
Koolituse keel
Koolitust saab tellida eesti ja inglise keeles.
Grupi suurus
Koolitus sobib hästi kuni 15-liikmelistele gruppidele, aga seda saab edukalt kohandada ka suurematele gruppidele (kuni 100 inimest).
Detailne sessioonide sisu ja ülesehitus
10.00 – 11.30 MINA JA MINU TÖÖ: TÖÖRÕÕM VS TÖÖPIIN
– Töörõõmu ja tööpiina peegel: kas minu töö on täna pigem „pean tegema” või „tahan teha” kogemus ning mis selle tunde taga tegelikult on?
– „Need on minu tööaastad”: miks töö ei ole ainult tööandjale antud aeg, vaid suur osa inimese enda elust. Kuidas muuta see tähenduslikuks?
– Hoiaku ja tähelepanu juhtimine: kuidas harjumuspärane rahulolematus, kriitika või käegalöömine tööisu vähendavad ja kuidas seda mustrit teadlikumalt muuta.
11.30 – 11.45 Paus
11.45 – 13.15 MINU SISEMOTIVAATORID PALGA KÕRVAL
– 4 sisemotivaatorit: kas müüt või vältimatu tegelikkus? Mitte teooriana, vaid praktilise peeglina. Mis päriselt annab mulle töös energiat ekstrasammu astumiseks?
– Ootus vs reaalsus: mida ma oma töös vajan ja kui palju ma seda täna päriselt tajun?
– Sisemotivaatorite kaardistamine: kus on lõhe, kus on juba kooskõla ja mille nimel olen valmis rohkem panustama?
13.15 – 14.00 Lõuna
14.00 – 15.30 MITTERAHALISE MOTIVATSIOONI KASVATAMINE
– “Minu Suur Miks”: kuidas leida üles oma suur “MIKS?” – miks ma just siin täna töötan?
– Õpitud abitus vs õpitud optimism: kuidas eristada seda, mida saan mõjutada, sellest, mida ma muuta ei saa. Kuidas keskenduda positiivsele, mida muuta saan?
– Positiivse märkamise praktika: kuidas harjutada optimismi? Kuidas märgata, mis minu töös juba toimib, millele saan toetuda ja mida olen hakanud pidama enesestmõistetavaks?
15.30 – 15.45 Paus
15.45 – 17.00 MINU ISIKLIK VASTUTUS JA JÄRGMINE SAMM
– Sügavama tähenduse leidmine töös: kuidas minu hoiak, passiivsus või valmisolek mõjutab tööd, kolleege, klienti ja juhti? Kas see läheb mulle korda?
– Vastutus oma motivatsiooni eest: mida saan ise muuta ka siis, kui kõik töötingimused ei ole ideaalsed? Kuidas viia oma tasakaalu punkt väljast sisse?
– Isiklik järgmine samm: missugune oleks üks realistlik käitumine järgmiseks tööpäevaks, mis aitab „tahan” tunnet elus hoida.
Kas planeerida 1- või 2-päevane koolitus?
Koolitust saab tellida ühe või kahepäevasena. Erinevus seisneb teemade sügavuses, arutelude hulgas ja koos veedetud ajas pärast ametlikku osa. Kuigi sisu on sarnane, on 2-päevase koolituse puhul rohkem aega analüüsideks, aruteludeks ja harjutusteks.
1-päevase koolituse tempo on üsna kõrge, mistõttu jääb osa arutelusid paratamatult pinnapealsemaks. Meeskond jõuab teemad avada, aga süvenemiseks ja kokkulepete sügavamaks läbitöötamiseks jääb aega napilt.
2-päevane koolitus annab meeskonnale rohkem ruumi – aega harjutusi ja teemasid mõtestada, üksteist päriselt kuulata ja jõuda kokkulepeteni, mis päriselt ka peavad.
NB! Kahepäevase koolituse eriline väärtus on ka õhtuses koosviibimises – olgu see ühine õhtusöök või saunaõhtu. Just seal tekivad kõige vahetumad vestlused, mis aitavad luua tugevamaid sidemeid ning hoiavad koolituse mõju elus ka pärast koolituselt lahkumist.
Kellele koolitus sobib.
Ja kellele mitte.
Koolitus sobib meeskonnale, kus töö üldiselt toimib, aga inimeste sisemine hoog on vaibunud.
Töö saab tehtud. Suhted võivad olla täiesti normaalsed. Ja keegi ei pruugi otseselt vastu töötada. Aga juhina tunned siiski, et midagi on puudu: inimesed ei mõtle enam nii palju kaasa, ei haara kinni võimalustest midagi parandada ja ootavad liigselt välist motiveerimist.
Just sellises olukorras aitab see koolitus tuua fookuse tagasi sinna, kuhu juht seda üksi panna ei saa: inimese enda sisemise motivatsiooni, positiivse märkamise ja isikliku vastutuse juurde.
Koolitus sobib teie meeskonnale, kui:
-
Inimesed teevad oma töö ära, aga sisemist sära on vähemaks jäänud. Sa ei näe otsest vastuseisu, vaid liigset passiivsust. Töö saab tehtud, aga algatus, värsked mõtted ja soov natuke rohkem panustada on nõrgemaks jäänud.
-
Koosolekutel ollakse kohal, aga mitte päriselt kaasas. Inimesed kuulavad, noogutavad ja saavad aru, mida on vaja teha. Aga juhina tunned, et tegelik kaasamõtlemine ja sisemine valmisolek ei tule enam nii kergelt.
-
Motivatsiooni peab liiga sageli väljastpoolt juurde andma. Juht peab meelde tuletama, julgustama, tagant tõukama ja energiat üleval hoidma. See väsitab, sest lõpuks ei saa ühe inimese motivatsioon kanda kogu meeskonda.
-
Inimestel on vaja uuesti märgata, mis neid palga kõrval käivitab. Palk ja tingimused on olulised, aga need ei loo üksi püsivat töötahet. Koolitus aitab osalejatel ausalt analüüsida, kust nende töörõõm, tähendus, eduelamus, kuuluvus ja autonoomia tegelikult tulevad.
-
Tahad, et inimesed võtaksid rohkem vastutust oma tööhoiaku eest. Mitte süü või surve kaudu, vaid läbi selge eneseanalüüsi: millele oma töös keskendun, mida saan mõjutada ja mille nimel olen valmis rohkem panustama.
Koolitus ei ole parim valik, kui:
-
Peamine probleem on konflikt või usaldamatus meeskonnas. Kui inimesed ei räägi omavahel päris asjadest, väldivad üksteist või pinged on juba nähtavad, vajab meeskond usutavasti teistsugust koolitust. Siis ei ole küsimus töörõõmus, vaid turvalises koostöös.
-
Inimesed on päriselt ülekoormatud või läbipõlemise piiril. Kui töömaht, tempo või ootused on selgelt üle piiri, ei ole aus alustada inimese sisemisest motivatsioonist. Siis tuleb esmalt vaadata töökorraldust, koormust ja taastumist.
-
Otsid lõbusat motivatsiooniseminari, mis tõstaks tuju üheks päevaks. See koolitus ei ole meelelahutuslik energiasüst. See on praktiline töötuba, kus inimesed mõtlevad päriselt läbi oma sisemised motivaatorid, tööl käimise mõtte ja enda osa motiveerimises.
-
Eesmärk on töötajatele „õige suhtumine” selgeks teha. See koolitus ei muuda kedagi jõuga motiveerituks. Küll aga loob see ruumi, kus inimene saab ise märgata, mis tema tööisu vähendab ja kust võiks uuesti tekkida tunne: „ma tahan panustada”.
-
Otsid lahendust juhtimisega seotud probleemile. Kui peamine küsimus on juhi oskustes ja liidri tööriistades või meeskonnasisese koostöö taastamises, sobib mõni teine Motivaatori koolitus paremini – “Juhist liidriks” või “Meeskonnatunde suurendamine”.
Koolituse viib läbi Kaido Pajumaa.

Kaido Pajumaa juhtimiskogemus ulatub 2001. aastasse, mil ta töötas USAs lastelaagri tiimijuhina. 2003. aastal sai temast Hansapangas projektijuht ning alates 2011. aastast on ta töötanud juhtimis- ja meeskonnakoolitajana. Äripäeva lugejad on valinud Kaido kahel aastal järjest aasta parimaks koolitajaks.
Selle aja jooksul on ta läbi viinud enam kui 750 koolitust ja inspireerinud üle 7500 inimese Eestist ja välismaalt.
Kaido koolituste tugevuseks on praktiline käsitlus – mitte teooria, vaid tööriistad, mida saad kohe järgmisel päeval kasutama hakata. Osalejad hindavad kõige rohkem seda, et koolituselt lahkutakse konkreetse tegevusplaaniga, mitte lihtsalt heade mõtetega.
Lisainfoks võta julgelt ühendust: kaido@motivaator.ee | 509 4020
Korduma kippuvad küsimused.
Saada meile hinnapäring.
Võta ühendust ja arutame koostöövõimalusi
Võid mulle siin kirjutada huvist koolituse vastu või ka lihtsalt nõu küsimiseks. Mõtlen heameelega kaasa! Päringu saatmine ei kohusta Sind millekski ja ei eelda hilisemat koolituse tellimist.
NB! Võid mulle ka otse helistada +372 509 4020, kirjutada kaido@motivaator.ee või broneerida kohe veebikohtumise.
Vastan üldjuhul järgmisel tööpäeval.
Meie sisekoolitustele kehtib 100% Rahulolu Garantii.
See tähendab, et lepime enne koolitust kokku eesmärgi ja oodatava kasu.
Kui koolitus seda ei anna, me arvet ei esita – nii on otsus riskivaba.
PS. Lisaks maksame 1000 € kompensatsiooniks
koolitusele panustatud ajakulu ja energia eest.





