fbpx

Meeskonnakoolitus “Juhtmeeskonna tugevdamine”

“JUHTMEESKONNA TUGEVDAMINE”

Juhtkonnas või juhtide meeskonnas ühtekuuluvust ja koostöövaimu suurendav koolitus, mis aitab
vältida või vähendada “silotornide” tekkimist organisatsioonis, parandab omavahelisi suhteid juhtkonnas
ja tugevdab koostööd erinevate valdkondade ning üksuste vahel.


Kas oled mõnikord mõelnud, miks juhid teie organisatsioonis omavahel rohkem koostööd ei tee?
Kas tunned vahel, et juhtide omavaheline sünergia, koostöötahe ja ühte sammu astumine jätab soovida?
Kas oled märganud, kuidas juhid küll aktiivselt oma üksuse tulemustele ja heaolule keskenduvad, aga organisatsiooni ühised eesmärgid on sageli tegevjuhi õlgadele või üldse tahaplaanile jäetud? Milles on asi?


“Silotornid” organisatsioonis on tegevjuhtide üheks suurimaks väljakutseks

Omavahel vähe koostööd tegevad (mõnikord isegi üksteisele vastu töötavad) üksuste juhid on paljude tegevjuhtide suurimaks väljakutseks. Tegevjuhid näevad oma meeskonnas küll andekaid ja võimekaid juhte, kes omavahel koos töötades organisatsiooni täiesti uuele tasemele võiksid viia, aga kahjuks kulub igapäevaselt nende juhtide energia rohkem “oma” valdkonna, osakonna, üksuse või divisjoni tulemuste maksimeerimisele, mitte koostööle teiste juhtidega. Sellist organisatsiooni nimetatakse “silotornidega” organisatsiooniks, mis võib küll keskpärased tulemused saavutada, aga üldjuhul oma täielikku potentsiaali ära ei realiseeri.

Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et isiklikul tasandil võivad juhtide omavahelised suhted olla täitsa head (mõnikord ka lihtsalt eitatakse pingeid ja välditakse nendega tegelemist), ja samuti võivad olla iga üksuse/juhi individuaalsed tulemused head, aga puudu on just juhtide koostööst tekkiv sünergia.


Juhtide vahelisest koostööst puudub sünergia

Kuigi juhtidega individuaalselt rääkides võivad nad kinnitada koostöö olemasolu teiste üksustega (käiakse ju koosolekutel, vastatakse kõnedele/e-kirjadele, ja tuntakse huvi kliendirahulolu vastu), puudub sageli sellest juhtide poolne proaktiivsus ja koostöötahe, mis sünergia tekkimiseks aga vajalik oleks:

a) Juhid ei otsi võimalusi omavaheliseks koostööks
Vähesest koostööst juttu tehes kinnitavad juhid, et kõik ju toimib ja kõik on hästi. Puudu on juhtide poolne initsiatiiv, paindlikkus ja kirg koostöö vastu.

b) Keskendutakse süüdlastele, mitte koostöövõimalustele
Probleemide korral ei otsita koos lahendusi, vaid püütakse leida süüdlast, et ise mitte halba valgusesse jääda (a la “minu üksuses on kõik hästi” ja “mina juhina olen kõik õigesti teinud”). Puudu on juhtide vahelisest usaldusest ja julgusest olla aus, ehe ning haavatav, et probleemidest ja muredest rääkida.

c) Juhid võistlevad üksteisega
Juhid tajuvad üksteist konkurentidena (võisteldakse “parimate tulemuste” ja edukas olemise nimel), mistõttu ei saa avatult üksteisega seotud probleemidest rääkida, oma muresid jagada ja vajadusel ka üksteiselt abi küsida. Puudu on kindlustundest, et tegelikult soovivad kõik üksteisele head.


Mis on Sinu primaarne meeskond- kas see, mida Sa juhid või see, kuhu kuulud?
PlayPlay
Mis on Sinu primaarne meeskond- kas see, mida Sa juhid või see, kuhu kuulud?
PlayPlay
previous arrow
next arrow

***

NB! Vaata veel inspireerivaid videoid juhtmeeskonna juhtimisest.


Juhtide käitumine kujundab ka ülejäänud organisatsiooni kultuuri

Probleem ei oleks nii tõsine, kui kirjeldatud meeskonna tunnused ainult juhtide tasemele jääks. Tegelikkuses kandub aga juhtmeeskonnast ning kanduvad läbi erinevate tasandite üle kogu organisatsiooni muutes individualistliku mõtteviisi normiks kõikides meeskondades ja inimestes. Sageli püütakse sellist olukorda lahendada traditsiooniliste “kontorist välja” seikluslike meeskonnakoolitustega, mis aga tavaliselt erilist mõju ei oma, sest koolitusel astuvad inimesed “kolleegi-rollist” välja “sõbra-rolli”, kus ongi omavaheline läbisaamine väga hea (sest ega inimestena kellelgi midagi üksteise vastu ei ole).

Samuti tehakse koolitusel edukat “mängukoostööd” (ja nii mõnigi võib selle käigus mõelda, et miks me küll töö juures ükseisega nii sõbralikud ja koostöövalmid ei ole), kuid tööle naastes jätkub kõik vanaviisi – igaüks toimetab vaikselt edasi oma üksuses oma inimestega, kaitseb iseenda ja oma osakonna huve, teeb ära täpselt nii palju, nagu tema valdkond seda nõuab ja tema osakonna tulemusteks vajalik on.


Koolituse eesmärgiks on muutuda ühtseks juhtkonnaks

Kirjeldatud viisil koos töötavad juhid ei ole oma olemuselt tegelikult mitte (juht)meeskond (keda seob ühine eesmärk), vaid lihtsalt grupp inimesi, keda seob ühine tööandja. Nendel ei ole ühist eesmärki (organisatsooni edu), mille kõik oleksid omaks võtnud, mille saavutamisest kõik huvitatud oleks ning mille suhtes kõik vastutust tunneksid, vaid igaüks tunneb vastutust ainult “oma üksuse tulemuste” eest ja pingutab ainult selle edu nimel. Tegevjuhid nimetavad sellist olukorda sageli saarekeste või kuningriikide mentaliteediks organisatsioonis, mille käes tegelikult kannatab kogu organisatsioon.

“Juhtmeeskonna tugevdamise” koolituse eesmärgiks on aidata individualismi juhtmeeskonnas vähendada ja “lihtsalt” koos töötavatel juhtidel päris-meeskonnaks muutuda. Meeskonnaks, millel on ühine eesmärk ja mille nimel kõik meeskonnaliikmed valmis vastutama on.

Koolitus aitab juhtmeeskonnal positiivset ja koostööle suunatud sisekultuuri kujundama hakata, juhtidel üksteisele meeskonnas lähemale jõuda, vastastikust usaldust suurendada ja tekitab soovi meeskonna (organisatsiooni) ühisesse eesmärki rohkem panustada.


Su meeskond ei vaja suhtlemiskoolitust või koostöökoolitust, vaid hoopis seda koolitust
PlayPlay

Koolitus sobib hästi erinevate organisatsioonide juhtidele

Koolitus sobib hästi erinevate organisatsioonide (äriettevõtted, asutused) juhtkondadele (juhtgrupp, juhtkond, võtmeisikute meeskond jt), kus meeskonnasisene ühtsustunne, ühiste eesmärkide nimel pingutamine ja ühine vastutus meeskondlike tulemuste eest olulised on.

Koolituse tulemusena juhid …
… mõistavad, kuidas edu juhtmeeskonnas nende isikliku eduni viib;
… soovivad ka juhtmeeskonna (mitte ainult oma tiimi) nimel rohkem pingutada;
… mõistavad ja tunnevad üksteist juhtmeeskonnas paremini;
… jagavad juhtmeeskonna ühist eesmärki ja võtavad selle eest ühiselt vastutuse;
… on valmis rohkem juhtmeeskonnas sisulist koostööd tegema.


Kitty Nõvandi
PlayPlay
Prefekti Kristian Jaani tagasiside koolitusele "Meeskonnatunde suurendamine"
PlayPlay
Tagasiside "Juhtmeeskonna loomine" koolitusele
PlayPlay
Priit Laug, Ermeesia OÜ tegevjuhi tagasiside juhtimiskoolitusele "Tunnustav juhtimine"
PlayPlay
Tagasiside "Meeskonnatunde suurendamise" koolitusele
PlayPlay
previous arrow
next arrow

***

VAATA VEEL KLIENTIDE TAGASISIDET I VIDEOTAGASISIDET


Koolituse metoodika

Koolitus on üles ehitatud interaktiivsel koostööpõhimõttel, mille käigus on kõik osalejad aktiivselt koolitusprotsessi kaasatud. Avame koolitusel olulised teemad läbi erinevate teadusuuringute ja testime nende asjakohasust meeskonnaharjutustega, mis aitavad igal osalejal juba koolituse käigus käsitletavast teemast empiirilise kogemuse saada ja võimaldades seda niimoodi paremini omandada ja iseendaga seostada.

Koolitusel kasutatavad õpiviisid:
a) Interaktiivne ja kaasav loeng-arutelu;
b) Paaris- ja individuaalsed harjutused;
c) Meeskonnaharjutused;
d) Filmilõigud;
e) Grupitööd.


Tiimiraamat annab väljundi järgmisteks sammudeks

Üheks oluliseks osaks meeskonnakoolitusel on Tiimiraamatu koostamine. Tiimiraamatuks nimetame meeskonnaliikmete vahelisi mitteformaalseid kokkuleppeid (väärtused, mida me meeskonnana töötades ühiselt silmas peame), mida järgides meeskond ühtsem ning tulemuslikum oleks.

Koolituse käigus keskendume mitte ainult sellele, mis Tiimiraamatusse kirja saab, vaid ka sellele, kuidas selles sisalduvad kokkulepped ja mõtted igapäevast kasutust leiaksid.

Tiimiraamat - mis see on ja milleks see vajalik on?
PlayPlay


Soovitame koolituse eelset motivatsiooniuuring

Soovitame enne meeskonnakoolitust läbi viia ka meeskonnasisese motivatsiooniuuringu, mille eesmärgiks on saada koolituseks sisend meeskonnaliikmetelt kolmes valdkonnas: töörõõm, meeskonnatunne ja meeskonna juhtimine. Uuring koosneb ainult 35 küsimusest ja põhineb tuntud meeskonna-, motivatsiooni- ja heaoluteooriatel andes nii koolituseks kui ka edaspidiseks juhtimiseks kasulikku informatsiooni.


Koolituse kestus ja keel

Koolituse saab tellida 1-2 päevasena (8-16 ak. h), milles kasutatavad õpiviisid on:
– 50% kontaktõppena interaktiivne vestlusloeng;
– 25% kontaktõppena juhendatud iseseisev töö (individuaalsed harjutused, grupiarutelud);
– 25% on koolituse järgne praktika (järeltegevused vastavalt läbitud materjalidele).

Tavapärane päevakava (muudetav):
10.00 – 11.30 Koolitus
11.30 – 11.45 Paus
11.45 – 13.15 Koolitus
13.15 – 14.00 Lõuna
14.00 – 15.30 Koolitus
15.30 – 15.45 Paus
15.45 – 17.00 Koolitus

Koolitust saab tellida eesti ja inglise keelsena.


Koolitaja

Koolituse viib läbi “Parim koolitaja 2016” ja “Parim koolitaja 2017” tiitli pälvinud Motivaator.ee juhtide ja meeskondade koolitaja Kaido Pajumaa. Kaido kohta saab lähemalt teada siit.

Kaido on 10 aasta jooksul läbi viinud üle 500 koolituse, mille käigus on motiveerivamaid juhtimisvõtteid õppinud kasutama üle 7500 erineva taseme juhi.


AGA KUI MA EI JÄÄ KOOLITUSEGA RAHULE?

Koolituse kohta kehtib 100% Raha Tagasi Garantii. Kui tunned peale koolitust, et sa ei saanud sellest oodatud kasu, mis aitab Sul oma meeskonnale lähemale jõuda ja neid rohkem motiveerida, maksame Sulle lisaküsimusi esitamata kogu raha tagasi. Päriselt! Loe lähemalt siit.


SOOVID ENNE TELLIMIST LISA KÜSIDA?

Juhul, kui sul on koolituse kohta sisulisi küsimusi, kirjuta julgelt otse koolitajale Kaido Pajumaa – kaido@motivaator.ee või helista 509 4020.


Küsi koolituse personaalset pakkumist:

Nimi

E-mail

Telefon

Kirjelda mõne lausega koolitusvajadust