15 põhjust, miks unistused ei täitu – 2.osa

See on jätk artiklile “15 põhjust, miks unistused ei täitu – 1.osa

Põhjus 6. Sa ei tea, kuidas aju töötab

Lihtsustatult öeldes moodustab alateadvus kogu meie ajust 96-98 protsenti. Teadlik teadvus seevastu ainult 2-4 protsenti. Seega juhul, kui sa ei mõista, kuidas alateadvus oma tööriistakastist kasutusele võtta, kasutad sa oma tegelikust võimekusest ära ainult 2-4 protsenti. Kas sa kujutad ette, kui kõrgele jõuab kosmoserakett, kui stardis kasutada ainult 2-4% tema tegelikust mootorite võimsusest? See isegi ei liigahta paigast.

Alateadvus on paik, kus talletatakse meie uskumused ja harjumused, ning kus asuvad väga olulised alateadlikud mehhanismid Retikulaarne Aktiveerimissüsteem (RAS) ja Psühhoküberneetiline mehhanism (PKM).

Retikulaarne Aktiveerimissüsteem (RAS)

RAS on üksus meie ajus, mis filtreerib väljastpoolt vastuvõetavat informatsiooni. Silmade, kõrvade ja teiste tajumeelte kaudu võtab meie alateadvus igal sekundil vastu 400 miljardit bitti infot, millest me saame teadlikuks ainult 2000 biti ulatuses. Seega filtreerib RAS välja 99,99999% infost, mis tegelikult meid ümbritsevas maailmas eksisteerib.

Kuna väljasõelutav infohulk on nii suur, on meie huvides, et vähemalt oma unistustega seotud info meie mõistusesse pidama jääks, sest vastasel juhul “magaksime maha” kõik võimalused oma unistused teoks teha. Seega on vaja tagada, et RAS töötaks meie heaks, mitte meie vastu. Et see saaks juhtuda, on vaja RAS’ile teada anda, missugune informatsioon alles jätta ning missugune välja filtreerida. Kuidas seda teha?

RAS võtab filtreerimisel aluseks juba ajus oleva informatsiooni – meie olemasolevad uskumused. See, millesse inimene usub, peaks olema see, mida ta soovib kogeda. Loogiline, eks? Ebaloogiline on aga see, et valdav enamus inimestest usub sellesse, mida nad kogeda ei soovi: inimesed otsivad õnne, aga usuvad, et nad on määratud olema õnnetud; nad soovivad rikkust, aga kardavad kogu aeg, et nad lähevad pankrotti; nad unistavad tõeliselt armastusest, aga tunnevad end kogu aeg üksikuna.

RAS on nagu Google otsingumootor – kui sa soovid infot millegi kohta, sisestad sa Googlisse vastava otsingusõna, ja Google toob sulle selle märksõna kohta kõige relevantsema informatsiooni. Sama teeb ka RAS – tema jaoks on aga otsingusõnaks sinu alateadlikud uskumused, millele kõige lähedasema maailma ta sulle kujundab.

Just RAS’i töö mittetundmine on üks olulisemaid põhjusi, miks paljud unistused ainult paberile jäävad. Inimesed soovivad teadlikul tasandil neid täide viia, kuid alateadlikul tasandil usuvad nad, et see ei ole võimalik. Kuna RAS võtab inimesele maailma “kuvamisel” aga aluseks just uskumused, ei inimesed võimalusi oma unistusi teoks teha.

Psühhoküberneetiline mehhanism (PKM)

Teine väga oluline alateadlik mehhanism on psühhoküberneetiline mehhanism ehk PKM. Kui RAS kujundab sulle maailma, mis vastab sinu uskumustele, siis PKM hoiab sind kinni maailmas, mis vastab sinu uskumustele.

PKM eesmärk on sind elus hoida, tehes seda turvalise mugavustsooni kaudu. Kõik, mis on sulle tuttav ja mugav, on sinu jaoks turvaline. Vähemalt nii “arvab” PKM.

Kui sa jalutad maanteel ja PKM tajub, et sa oled sinu poole kihutava auto suhtes teele liiga lähedal, saadab ta sulle automaatselt ohusignaali, ja sa hüppad kõrvale. Sa jääd ellu. Aitäh, PKM!

Sama teeb ta aga ka siis, kui sinu elu ei ole reaalselt ohus, vaid sa oled lihtsalt mõtlemas või tegemas midagi, mis on väljaspool sinu mugavustsooni ehk seniseid uskumusi. Just seetõttu tunduvad mõtted uutest projektidest, uutest suhetest ja uuest treeningplaanist alguses hirmutavad. Sa lihtsalt ei ole sellega harjunud. Mitte veel.

Isegi, kui sinu praegune suhe ei rahulda sind, on see vähemalt tuttav ja turvaline. Sa ei suuda seda muuta. Isegi, kui sa vihkad oma tööd, on see vähemalt tuttav ja turvaline. Sa ei suuda seda muuta. Ning isegi, kui sa oled juba aastaid tugevas ülekaalus, on see sulle tuttav ja turvaline. Sa ei suuda seda muuta.

PKM ülesanne on sind turvalises ja tuttavas situatsioonis hoida. Igasugune püüe midagi oma elus muuta, käivitab PKM’i ja see saadab sulle ohusignaalid, mida sa tajud ärevuse ning ettevaatlikkusena. Kuna see on väga ebamugav tunne, naasedki sa mugavasse ja turvalisse olekusse.

Et PKM enda kasuks tööle panna, on kaks võimalust. Esimene, ja see on valusam viis, on uskuda jätkuvalt sellesse, mida sa tegelikult saavutada ei soovi, ning masohistlikult kogu aeg neid ärevuse ja ettevaatlikkuse emotsioone tajuda. Ehk siis mitte muuta oma uskumusi ja seeläbi mitte muuta oma elu.

Teine viis on muuta oma alateadlikku uskumusi. Viies oma uskumused unistustega kooskõlla, hakkab ka PKM selle nimel tööle, et hoida sind kogu aeg kursil kuni sa unistused täide viid.

Põhjus 7. Sul on valed uskumused ja harjumused

Eelmises punktis said sa teada, kui oluline on märgata, missugused uskumused sul on, ja vajadusel neid muuta. Sama olulised, nagu on uskumused, on ka meie harjumused.

Uskumused

Uskumused ehk maailmavaated ehk tõekspidamised on meie alateadlikud programmid, mis meid juhivad. Meil on uskumus olemas iga nähtuse kohta, millega me kunagi oleme kokku puutunud.

Lihtsaim viis oma uskumusi tuvastada, on vaadata end ümbritsevat maailma. Mida sa arvad armastusest ja suhetest? Mida sa arvad rahast ning raha teenimisest? Mida sa arvad poliitikast ja ühiskonnast? Mida sa arvad meie ilmast? Mida sa arvad, mida sa arvad, mida sa arvad …? Kõik need arvamused peegeldavad sinu uskumusi.

Uskumused tekivad ja kujunevad väga pika perioodi vältel. Täiskasvanud inimese aju koosneb umbes 100 miljardist ajurakust, mis üksteisega ühendumise kaudu aju neuronstruktuuri moodustavad. Iga mõte, iga kogemus ja iga arvamus millestki peegeldub ühes või mitmes ajurakkude vahelises neuronühenduses. Kõik sellised neuronühendused kokku moodustavad sinu uskumuste struktuuri.

Kuni üheksakümnendate aastate alguseni uskusid neuroteadlased, et inimese täiskasvanuks saamise ajaks kujuneb tema aju ning uskumuste süsteem lõplikult välja ning seda enam muuta ei saa. Kui see nii oleks, võiks igaüks meist peita end vabanduse taha “Aga ma olen lihtsalt selline inimene ja ma ei saa ennast muuta”.

Tänaseks on aga kinnitust leidnud aju neuroplastilisus ehk aju suutlikkus end muuta kogu inimese eluea vältel. See tähendab, et ükskõik, missuguseks meie uskumused tänaseks kujunenud on, saame ise neid soovi korral muuta.

Uskumuste muutmine toimub korduste kaudu. Kui sa oled 10 aastat uskunud, et sa ei saa millegagi hakkama, oled sa kujundanud vastava uskumuse. Sa oled lihtsalt vastava neuronühenduse ajus nii tugevaks muutnud, et see annab endast märku iga kord, kui sa millegi uue kallal tööle hakkad.

Kui sa soovid seda uskumust muuta, pead sa selle mõtte teadlikult asendama uuega. Näiteks “Ma saan sellega hakkama”. Nüüd iga kord, kui sa märkad, et sind kimbutab vana mõtteharjumus (“Ma ei saa sellega hakkama”), kinnitad sa endale “Jah, ma saan sellega hakkama”. Seda tehes tugevdad sa iga korraga uut positiivset neuronühendust ja uskumust, ning nõrgendad vana. Ajapikku asendubki vana uuega ning see mõjutab kogu sinu tegutsemist ja mõtlemist. See tundub küll primitiivne, kuid just niimoodi meie aju töötab.

Uskumused on aluseks kogu meie mõtlemisele ja sellest lähtuvale tegutsemisele. Kui sa usud millessegi, annab see sulle jõudu selle suunas liikuda. Kujuta ette, et sa planeerid alustada üht uut põnevat projekti töö juures. Missugune on sinu uskumus selle projekti ja iseenda suhtes? Kas sa usud, et see projekt saab olema edukas? Või oled sa kahtlev?

Kui sa oled kahtlev, tuleneb sellest sinu potentsiaal. Kui sa ei usu, et see projekt saab olema edukas, langetab see ka sinu ja projekti edukuse potentsiaali. Kui potentsiaal on madal, lähtub sellest ka nõrk tegutsemine. Kui sa ei pinguta täie potentsiaaliga, ei saa ju tegutsemise tase ka meisterlik olla. Kui su tegutsemine ei ole meisterlik, siis missugused saavad olema tulemused? Ka nõrgad, eks? Ja kui tulemused on nõrgad, kinnitab see sinu uskumust, et sa ei saa sellise asjaga hakkama.

Seda võib nimetada nõiaringiks, mis toidab iseennast. Oluline on aga teadvustada, et see nõiaring algab sinu enda uskumusest, mis tingib madala potentsiaali ja sellest lähtuva alategutsemise ning nõrgad tulemused. Et tulemused oleksid vastavuses sinu tegeliku potentsiaaliga, on vaja alustada uskumuste muutmisest.

Harjumused

Sama olulised, nagu on uskumused, on ka sinu harjumused. Harjumused on alateadlikud salvestatud lahendused teatud olukordadele.

Kujuta ette, et sa peaksid iga kord vette sattudes uuesti ujuma õppima. Või sa peaksid iga kord autorooli istudes uuesti autoga sõitma õppima. Tüütu, eks? Selle vältimiseks kujundab alateadvus harjumused.

Meil on harjumused olemas igale eluvaldkonnale – ärkamisharjumused, rääkimisharjumused, toitumisharjumused, Facebookis kolamise harjumused, töötegemise harjumused jne. Kõik tegevused on seotud mingit tüüpi harjumustega.

Harjumused määravad otseselt, missugused tulemused me saavutame. Albert Einstein on öelnud põnevat rumala inimese definitsiooni: “Rumal on see inimene, kes teeb kogu aeg samu asju, aga ootab teistsuguseid tulemusi”. Täiesti elementaarne, aga me unustame selle lihtsa tõe sageli ära.

Kui sa oled hetkel oma eluga olukorras, mis sind ei rahulda, siis jälgi oma viimase 3 aasta harjumusi ning märka, missugused harjumused on sinu tänase olukorra tinginud. Kui sa soovid seda olukorda muuta, siis on vaja muuta ka teatud tüüpi harjumusi. Kui sa selleks valmis ei ole, ei saa sa 3 aasta pärast oodata teistsuguseid tulemusi. Kui sa seda teed, nimetaks Albert Einstein sind lihtsalt rumalaks inimeseks.

Harjumused kujunevad meis samamoodi nagu uskumused – need on salvestatud neuronühendused. Just seetõttu on harjumused samamoodi muudetavad nagu ka uskumused. Tuleb lihtsalt leida enesedistsipliin ja väikeste sammudega pihta hakata. Harjumuste muutmisel on kriitilised esimesed 30 päeva. Kui sa suudad selle aja uut harjumust kasutada, suudad sa seda ka edaspidi.

Põhjus 8. Sul on liiga palju unistusi

Väga palju on neid inimesi, kes mitte kunagi ei mõtle oma eesmärkide ja unistuste peale. Kui nendelt küsida, mida sa oma elult soovid, vastavad nad lihtsalt “Paremat elu!”. Kas see on piisav?

Samas ei ole väga hea ka see, kui sul on liiga palju unistusi. Sellisel juhul kaob sul fookus ning hajutatud tegevused ei vii ühegi unistuse realiseerumiseni. Tähtis on leida kesktee.

Aasta lõpp on tavaliselt see aeg, kui inimesed endale uueks aastaks eesmärke püstitavad. Sel hetkel tundub inimesele, et aastavahetus on justkui hea võimalus oma elule “restart” teha ning kõigega otsast peale alustada. Justnimelt “kõigega” on siinjuures kõige suurem komistuskoht.

Kui inimesed valiksid ühe eesmärgi uueks aastaks, oleks selle realiseerumise tõenäosus oluliselt kõrgem. Tavaliselt võetakse aga ette kõik eluvaldkonnad korraga ning püütakse siis järgmise 2 kuuga kõik asjad korda teha – hakatakse taimetoitlaseks, hakatakse jooksma 5 km päevas, ärkama 1h varem jne. Sellise drastilise muutusega ei saa hakkama mitte ükski inimene.

Meil on ainult praegune hetk, mil oma eesmärkide suunas liikuda. Ja praegune hetk on liiga üürike, et selle vältel kõikide eesmärkidega korraga tegelda. Meil on sel hetkel aega tegelda ainult ühe eesmärgiga korraga. Seetõttu ei ole mingit mõtet üritada liiga palju asju korraga ära teha.

Ära ole juhitud oma pikast ja lohisevast eesmärkide nimekirjast, vaid ole juhitud praegusest hetkest. See on kõik, mis sul on. Vali välja enda jaoks korraga üks eluvaldkond, milles sa soovid muutust läbi viia ning keskendu sellele muutusele täielikult. Kõige raskemad on esimesed 30 päeva, sest see on aeg uute harjumuste ning uskumuste kujundamiseks. Kui sa selle aja vastu pead, muutub elu lihtsamaks. Sa ei pruugi olla veel oma eesmärki saavutanud, aga selle ajaga saad sa alateadvuse enda kasuks tööle panna.

Põhjus 9. Sa ei oska tegutseda praegu

Keskendumisoskus on meie elu kõige fundamentaalsem oskus, mille mittekasutamine on tinginud väga palju segadust. Proovi järgnevad 60 sekundit keskenduda enda ees laual lebavale pliiatsile. Vii kogu oma tähelepanu pliiatsile ning tühjenda oma pea kõigest muust. Start!

Kuidas see sul õnnestus? Ma olen enam kui kindel, et mitte väga hästi. Kuid ära muretse – sa ei ole erand. Samamoodi ei suuda mina oma pead mõtetest tühjaks teha ning ka enamus teisi inimesi. Absoluutse keskendumisvõimega inimesi on maailmas väga vähe ning selleni viib ainult aastate pikkune treening.

Madal keskendumisvõime loob olukorra, kus me ei tegutse praeguses hetkes, vaid “jalutame” kogu aeg oma tuleviku- või minevikumõtetes. Teadlased ütlevad, et inimesel on keskmiselt 50 000 mõtet päevas. Püüa siis kõikide nende mõtetega hakkama saada.

Madala keskendumisvõime heaks kinnituseks on raamatu lugemine. Kas sa oled märganud, kuidas sa loed 2-3 lehekülge raamatut ning siis avastad, et sa ei mäleta sellest mitte midagi? See juhtus justnimelt madala keskendumisvõime tõttu – mingi mõte tõmbas su tähelepanu raamatult ning läinud sa olidki.

Raamatu lugemine on lihtne ja ohutu näide. Ohtlikuks muutub see aga olukordades, kus on vaja unistuste täitmise nimel püsivalt ja järjekindlalt ühele tegevusele keskenduda. Ebamugavaks aga juhul, kui me ei saa oma tuleviku- ja minevikumõtetega lihtsalt hakkama.

Näiteks juhtus minevikus midagi, mis annab meile põhjuse uskuda, et me ei saa selle eesmärgiga hakkama. Nüüd on meie enda valik, kas me mõtleme ning ketrame kogu aeg seda mõtet, või keskendume praegusele tegevusele, et ülesanne õigeaegselt sooritatud saaks. Kui meie keskendumisvõime on madal, usume oma minevikukogemust ja võime praeguse hetke tegevusest loobuda. Kui me aga oskame oma tähelepanu piisavalt juhtida, laseme nendest mõttetutest mõtetest lahti ja naaseme vajaliku tegevuse juurde.

Elu toimub praegu. Minevik ja tulevik eksisteerivad mõtete kaudu ainult meie peas. Neid ei ole reaalselt olemas. Kõik, mis olemas on, on praegune hetk. Selles hetkes toimub mõtlemine, planeerimine ja tegutsemine oma unistuse suunas. Kasuta praegust hetke, sest see on tõesti ainukene hetk, mis sul on.

Põhjus 10. Sa eelistad praeguse hetke naudingut tuleviku rahulolule

Mõnede unistuste täideviimine võtab rohkem aega kui teiste. Mõnikord, kui unistused kiiresti ei täitu, asendame nende täitumisest tuleneva rahulolu kiirete naudingutega.

Kujuta ette, et sa soovid 5 kg kaalust alla võtta. Kuidas see teoks teha? Sul on vaja jälgida oma menüüd ja teha trenni. Kõlab lihtsalt, eks? Praktikas võib see osutuda aga tõeliseks katsumuseks. Eriti hetkedel, kui me peame valima hetkenaudingu ja tulevikurahulolu vahel.

Igal toidukorral oleme valiku ees: kas me saame hetkelise naudingu heast toidukorrast või pikaajalise naudingu heast tervisest. Enamik inimestest valib esimese – nad pugivad kõhu head ja paremat täis, ning hiljem siis kahetsevad, et nad nii palju sõid.

Sina võid aga läheneda teisiti. Seistes laua juures küsi eneselt: “Kumb on minu jaoks tähtsam? Kas 5 minutist aplast söömisest saadav maitsenauding või pikaajaline nauding sellest, et ma olen heas kaalus ning ilus?”. Selline lähenemine äratab sinu eneseteadlikkuse. Sa ei samastu enam automaatselt oma ihaga saada maitseelamus, vaid langetad tõelise homo sapiensina teadliku otsuse. Sarnane lähenemine töötab kõikide sinu unistuste puhul.

Kumba sa eelistad, kas hetkenaudingut magamisest või pikaajalist naudingut, kui sa kulutad järgmised 60 minutit oma projektile ning see saab tähtaegselt valmis?

Kumba sa eelistad, kas hetkenaudingut teleka ees või pikaajalist naudingut, kui sa lähed hetkel trenni ja tunned end seeläbi peale trenni ning ka tulevikus väga hästi?

Küsi see küsimus kõikide enda unistuse ja tegevuste kohta ja vaata, missuguse vastuse sa valid.

Loe artikli 3. osa siin

2 kommentaari

  1. See jutt on õige, aga osa uskumusi on nii sügaval alateadvuses kinni, et neid kordusega niisama asendada ei saa. Suurem osa inimesi on programmeeritud lapsepõlves enamasti oma vanemate (võimalik, et lisaks ka vanemate vendade-õdede) poolt. Kuni 6nda eluaastani on seda väga lihtne teha. See kõik omakorda tekitab madala enesehinnangu, mis määrab inimese elutee. Madal enesehinnang on üks inimkonna peamisi probleeme, mida küll paljud ei märka või ei taha tunnistada.
    Enne kui sisendada positiivseid uskumusi, tuleb negatiivsed koos “juurtega” välja saada.

    • Aitäh heade mõtete eest, Avigdor. Paljud psühholoogilised uuringud positiivse psühholoogia valdkonnas kinnitavad siiski, et ka selliseid sügavalt juurdunud uskumusi on võimalik ajas muuta. Arvesse võttes aju ehitust, siis ei olegi praktiliselt võimalik lihtsalt mingeid uskumusi välja juurida, vaid neid lihtsalt asendada uutega. Kuid jah, see on vist tõesti nii, et lapsepõlves omaks võetud uskumustega on üksjagu janti … 🙂