4 põhjust, miks alandlikkus iga juhi jaoks hädavajalik on

Millisena kujutad sina ette ühe ideaalse juhi arhetüüpi? Kas pigem uhket, karismaatilist ja hulljulget? Või hoopis pühendunud, abivalmist ning alandlikku? Mõjutatuna peavoolumeediast, võime küll mõtiskleda heast juhist kui tugevast natuurist ja perfektsionistlikust “micromanagerist”, kuid tegelikkuses on ideaalse juhi stereotüüp sellest valgusaastate kaugusel. Nimelt on heaks juhiks see, kes teadvustab endale, et tema peamine kohus on teenida oma töötajaid ja seeläbi edendada oma organisatsiooni – mitte endale nime teha ja seeläbi taskud rahaga täita.

Olgem nüüd iseendaga ausad. Tõeliselt hea juht ei ole see, kes oma suuri saavutusi alluvatele ette lauldes pidevalt omaenda kasu peal väljas on, julgemata oma vigu tunnistada ja haavatavust ka kõige kriitilisematel hetkedel välja näidata. Hea juht on see, kes ei juhi läbi oma isikliku ego, vaid on asetanud oma firma ja töötajate heaolu esiplaanile. “Valik olla suurepärane” bestselleri autor Jim Collins kutsub taolisi juhte “5. taseme liidriteks”. Liidriteks, kelle alandlikkus lubab neil keskenduda oma alluvate arengule ja seeläbi viia ka firma aina suurema edu suunas.

Mida aga täpsemalt tähendab alandlikkus juhtimises ning mis on need 4 põhjust, miks see iga juhi jaoks hädavajalik on:

1) Alandlikkus loob keskkonna, kus areng ja õppimine on igati toetatud

Nagu ka Seth Godin on öelnud, tähendab juhtimine oma töötajate ideedele turvalise platvormi loomist. Isekaid juhte aga ei huvita nende alluvate arvamus. Nad on ise “kõige targemad” ja seetõttu lahendavad ka üleskerkivad probleemid ise ära. Teiste liigne arvamusavaldus on neile vaid pinnuks silmas. Alandlikud juhid aga teavad täpselt, et koostöös peitub edu võti. Seetõttu lubavad nad ka töötajatel alati oma panuse anda, propageerivad kõiksugust arengut ning jagavad vastutuse võrdselt laiali, taibates, et kõrgem palgatšekk ei tee juhti targemaks või “kuidagi moodi paremaks” kui tema alluvad.

2) Töötajatel on palju kergem suhestuda alandliku juhiga

Kuna väga edevad, nipsakad ning ülbed juhid loovad alatihti enda ja töötajate vahele suure kaitsemüüri, on töötajatel väga raske nendega samal lainel võnkuda. Pidev uhkustamine ja ülevalt alla vaatamine ei tekita mitte kelleski kunagi head tunnet – veel vähem soovi abivalmidust üles näidata. Seetõttu on kardetuimatel juhtidel alati töötajate seas vaenlasi, kes neid tagaselja sajatavad ja salamisi käkki keerata proovivad. Ühel kahe jalaga maas seisva alandliku ning sõbraliku juhiga on aga igal tavainimesel kerge resoneerida. Töötajad tunnevad ju kiiresti ära, kas juht suhtub neisse kui võrdsetesse meeskonnaliikmetesse või kui alluvatesse, keda ringi kamandada.

3) Alandlikud juhid on läbipaistvamad

Tänapäeva sotsiaalmeedia ajastul, kus inimesed hakkavad vaikselt mõistma korruptsiooni laialdast levikut igas valdkonnas, on töötajatel veelgi suurem vajadus läbipaistva tööpoliitika osas. Ka uuringud näitavad, kuidas firma läbipaistvus ning töötajate rahulolu on aina enam üksteisega seotud. Läbipaistvus töökultuuris tähendab enamjaolt oma töötajatega kõige jagamist – nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste. Iseendast kõrgel arvamusel olevad juhid aga ei too iial oma vigu päevavalgele, vaid mätsivad need kiiremas korras kinni. Alandlik juht aga jääb iseendale ausaks, kuna tal puudub “korporatiivne” ego, mida säilitada. Tema eesmärk on ju siiski oma alluvate potentsiaali realiseerimine.

4) Alandlik juhtimisstiil edendab inimesi

“Parim juht ei ole mitte see, kes saadab korda võimsaid asju, vaid see, kes aitab teistel võimsaid asju saavutada” – Ronald Reagan
2014. aastal läbi viidud uuring näitas, et juhi alandlikkus on otseselt seotud tema võimega toetada ja edutada oma alluvaid. Kuna alandlikud juhid on paremad iseenda analüüsis ning oskavad oma tugevuste kõrval teadvustada ka oma vigu, on neil võime ka teiste tugevaid ja nõrku külgi läbi näha. Seeläbi oskavad nad paremini ka oma alluvaid õigele teele suunata, omamata nende üle mingit kontrolli või tahtmata kellelegi midagi tõestada.

Kui Sina juhina tunned, et midagi on justkui valesti ja töötajad ei võta sind sellisena, nagu nad peaksid – vaata julgelt peeglisse. Kas sina saaksid enda kohta öelda “alandlik” juht või oled kinni isekas ja omakasupüüdlikus saavutusvajaduses? Mis on sinu peamine eesmärk juhina? Kas iseend pjedestaalile tõsta või hoopis oma töötajate heaolu eest võideldes organisatsioon õitsema panna? Vastused küsimustele toovad selguse.