Jõulud varsti käes! Kuidas jõudsalt kiire aeg vastu pidada?

Sügishooaeg on lõppenud ja jõulud ukse ees. Paljudele tähendab see pinge langust, aga paljudele siiski mitte, sest nende jaoks on saabumas selle aasta 3-4 kõige kiiremat ja tegusamat nädalat. Mõne jaoks tähendab see võimalust midagi sel aastal veel ära teha, aga usutavasti on palju ka neid (usutavasti isegi rohkem), kes saabuva kiire perioodi suhtes pigem nina pigem krimpsutavad ja aastavahetust ootama jäävad.

Motiveerimise 3 viisi

Sageli pannakse vastutus inimeste motiveerimise eest juhi õlgadele. Osaliselt on see muidugi õigustatud, mistõttu seisavadki paljud juhid kiiretel aegadel silmitsi küsimusega, kuidas oma toredaid töötajaid “ärkvel” ning motiveerituna hoida? Eelkõige tasub siin silmas pidada 3 võimalikku inimeste käivitamise viisi:

Stimuleerimine
Stimuleerimine on kõige lihtsam viis ükskõik keda liikuma saada. Paljudele juhtidele meeldib stimuleerimist ekslikult pidada motiveerimiseks, mida see tegelikult aga ei ole.

Nimelt tähendab kellegi stimuleerimine tema käitumise mõjutamist kas pakutava “preemiaga” (inimese jaoks midagi väärtuslikku nagu raha, vaba päev vms) või siis hirmutamisega (tekitan inimeses tunde, et kui ta ei pinguta, juhtub midagi halba). Mõlemal juhul ei toimu tegelikult inimese motiveerimist, vaid toimub inimese käitumisega manipuleerimine.

Aktiveerimine
Teine võimalus kedagi käivitada on teda aktiveerida. Selleks ei ole vaja midagi ahvatlevat või hirmutavat, vaid sa kasutad lihtsalt oma isiklikku “energiat” (emotsioone), head tuju ning positiivset suhtumist selleks, et teisi inimesi käivitada.

Üks hea müügitiimi juht oskab alati inimesi aktiveerida. Olgu selleks siis kihutuskõne müügikoosoleku alguses või pisaratest nõretav kogemuslugu kliendi enda portfelli saamisest, on mõlemal juhul tegemist inimeste aktiveerimisega – sa tõstad inimeste emotsioonid üles millegi välisega ning nad suudavad selle emotsiooni laineharjal mõnda aega täitsa tublisti toimetada.

Motiveerimine
Mitte kummalgi eelmisel juhul ei toimu aga inimeste motiveerimist. Motiveerimine tähendab inimeses tunde “Ma tahan seda asja teha” tekitamist. Kui stimuleerimise käigus ei pruugi inimesel olla üldse huvi tegevuse enda vastu (ta teeb seda ainult millegi välise nimel), ja aktiveerimise korral tekitab mingi väline nähtus inimeses hetkelise emotsionaalse puhangu, siis motiveerimise korral õnnestub inimesel selle tegevuse vastu päriselt huvi tekitada.

Juhtumianalüüs! Vaata näiteks seda videot ja püüa arvata, missugust lähenemist kasutab selles tüdruk – kas stimuleerimist, aktiveerimist või motiveerimist:

***

Minu enda hinnangul kasutab tüdruk siin oskuslikult just motiveerimist. Stimuleerimine oleks tähendanud seda, kui ta oleks näiteks möödujaid hirmutanud, et kui sa mehele raha ei jäta, juhtub sinuga midagi halba (või oleks lubanud 50 sendi annetamise eest järgmise nurga taga anda talle 1 naelsterlingu). Aktiveerimine oleks tähendanud seda, et ta seisab mehe kõrval ja räägib võimsaid lugusid, kasutades oma emotsioone ka teiste nakatamiseks. Motiveerimine tähendas antud juhul aga seda, et ta muutis sildil olevat sõnumit, mis tekitas möödujates tunde “Tahan annetada!“

Mida kasutada töö juures?

Teades, missugused võimalused meil enese (ja teiste) liikuma saamiseks on, peaksime iseendalt eelkõige küsima, missugust me kasutada soovime – kas me soovime, et me ennast pidevalt stimuleeriksime (mõtleksime ainult asjadele, mida palk meile pakub), aktiveeriksime (vaadates näiteks innustavaid YouTube videoid), või hakkaksime ennast hoopis sisemiselt motiveerima (tekitama rohkem tunnet, et tahan seda tööd teha). Kuidas seda aga praktikas teha?

Usutavasti tasub siin pilk pöörata korraks teadlaste poole, kes on inimeste motivatsiooni pikalt uurinud. Nemad ütlevad, et inimeste sisemine motivatsioon tuleneb töö juures eelkõige 4 allikast:

1) Meeskonnatunne
2) Otsustusvabadus
3) Eduelamus
4) Töö tähendus.

Ehk tasukski vaadata korraks, mida me kõik saame nende 4 sisemise motivaatori puhul enda jaoks ise ära teha.

Meeskonnatunne
Siin tasub alustada küsimusest, kas ja kuivõrd ma täna ennast üldse meeskonnaliikmena tunnen? On meil head suhted, on meil lähedust, avatust ja usaldust meeskonnas? Ja missugune on meist igaühe panus sellesse, et oleks hea meeskonnatunne olemas.

Kahtlemata on igas meeskonnas paremaid ja halvemaid päevi, ning ka paremaid ning halvemaid liikmeid. Küsi esimesena iseendalt – kumb sina oled? Kas sa pingutad teiste inimeste nimel? Kas sa oled abivalmis? Kas sa räägid teisi taga? Kas sa oled avatud tagasisidele, mida keegi sulle annab? Kas sa võtad koosolekutest aktiivselt osa, mõtled kaasa ning pakud ideid? Kas sa oled valmis mõne inimese nimel tegema ekstrapingutuse, kuigi sinu töö seda ei eelda otseselt?

Kõik need küsimused ja paljud analoogsed märgivad, kuivõrd täna inimesed üldse pingutavad hea meeskonnavaimu nimel. Ja nagu uurijad samas kinnitavad, on see üks olulisemaid motivatsiooni allikaid – kui meeskonnas on head ja tugevad suhted, on inimesed valmis ka sellise meeskonna nimel rohkem pingutama.

Otsustusvabadus
Siia alla läheb inimeste võimalus ise nende jaoks oluliste asjade üle otsustada. Eelkõige tähendab see vabadust otsustada, mida ma teen, kuidas ma seda teen, millal ma seda teen, kus ma seda teen ja kellega ma seda teen? Esimese praktilise sammuna soovitangi hinnata neid 5 aspekti 10 pallisel skaalal ja siis arvutada välja aritmeetiline keskmine. Kahtlemata sõltub see ametikohast, aga mida kõrgem on inimeste vabadusetunne töö juures, seda lihtsam on tal ennast ka seal motiveerida.

Kui sinu puhul ei ole see väga kõrge, siis äkki saad sa ennast ise siin aidata. Põhjus, miks paljud juhid ei soovi lasta oluliste asjade üle töötajatel otsustada, on nende soovimatus vastutada – juhid lihtsalt ei näe, et töötajaid huvitaks. Siin ongi sinu võimalus! Olles ise proaktiivne ja väljendades oma juhile soovi proovida uusi asju ning otsustada ise rohkem (ja seeläbi ka vastutada rohkem), võib juht aidata ka sind selles kaasa. Keegi peaks siin astuma esimese sammu. Miks mitte seda proovida sel sügisel ise teha?

Eduelamus
Eduelamuse all peavad uurijad silmas eelkõige inimese tunnet, et ta saab milleski paremaks, ta on omal alal edukas, ta saab oma tööga hakkama ning lööb läbi. Kõikide selliste väikeste võitude tähistamine on meie jaoks motiveeriva iseloomuga. Kuidas aga iseennast edukamalt sel sügisel tunda?

Esiteks tasub küsida, kas ja kui palju ma olen valmis üldse näiteks mugavustsoonist välja tulema? Mugavustsoonis on väga raske eduelamust saada, sest meil ei ole seal pingutust nõudvaid eesmärke, me ei pea võtma väikeseid riske ning seetõttu ei saa me õppida ka midagi uut.

Taaskord on sul siin võimalus suruda ennast mugavustsoonist välja ja minna juhi juurde ning küsida, mida ma saaksin sel hooajal uut õppida? Muidugi võib siin tekkida kohe vastutõrge, sest sul on juba tööd liiga palju ning kindlasti ei tahaks sa lisaülesandeid juurde saada. Sellisel juhul tee juhile ettepanek hakata sagedamini kohtuma, et saada regulaarsemalt temalt tagasisidet, kuidas sul läheb – millega ta on rahul ja millele sa võiksid rohkem tähelepanu pöörata? Ja samas annaks see võimaluse ka juhile paremini selgitada, kuivõrd ülekoormatud sa oled ja kus sa tema tuge rohkem vajaksid.

Juba selline samm (minna juhi juurde selle ettepanekuga) suruks enamus töötajatest mugavustsoonist välja, sest tegelikult ei taha me liiga palju kuulda, kuidas meil läheb. Eriti, kui oleme harjunud töötama mugavustsoonis. Aga võimalus on olemas, ja miks mitte sel sügisel seda ära proovida.

Töö tähendus
Töö mõtte leidmist või selle korrigeerimist peetakse üheks oluliseimaks sisemise motivatsiooni allikaks, ja ka püsiva õnnetunde aluseks. Töö tähenduse leidmine tähendab esimese sammuna teadvustamist, et minu töö mõte ei ole ainult endale ja ettevõtte omanikele raha teenida, vaid sellel kõigel, mida ma teen, on kellegi jaoks sügavam tähendus – see, et ma tulen hommikul tööle, tähendab kellegi jaoks midagi. Kelle jaoks? Sellele küsimusele vastuse leidmine ongi motiveerimise aluseks.

Kelle jaoks siis võiks sinu töö midagi tähendada? Keda sa sellega aitad? Alustaks näiteks tiimikaaslastest – kas sa neid aitad oma tööga? Jah, kahtlemata aitad! Oled sa kunagi mõelnud, et tulen tööle selleks, et nende elu ja tööd lihtsamaks muuta? Järgmisena juht. Kas sa teda aitad oma tööga? Kas sinu töö ja pühendumine muudab temal osakonna eesmärkide saavutamise lihtsamaks? Kahtlemata muudab! Järelikult tähendab sinu töö temale päris palju (kahjuks paljud juhid seda ei väljenda). Kuidas oleks aga teie klientide ja partneritega? Kas sinu tööl käimine muudab kellegi nende elus midagi paremaks? Jah, taaskord kindlasti muudab.

Töö tähenduse leidmine tähendabki rohkem “mida ma teen?” küsimuse asemel “miks ma seda teen?” küsimuse esitamist. See on täiesti vabatahtlik, ja seda ei saa kellelegi peale suruda. Fakt on aga see, et mida enam inimene ise usub, et tema töö läheb kellelegi korda, seda lihtsam on tal end ka tööl motiveerituna ja õnnelikuna tunda.

Ja just need ongi võimalused rohkem oma tööst rõõmu tunda – proovi olla rohkem osa meeskonnast, proovi olla aktiivsem ja rohkem otsustada/vastutada, proovi saavutada pisikesi võite ja tähista neid, ning proovi näha oma tööd veidi teistsuguse nurga alt. Minu lubadus sulle on, et tööl käimine muutub värskemaks ja motiveerivamaks.