Miks kohalolu praktiseeriv juht on alati edukam mõtetesse ja emotsioonidesse mässitud juhist?

Sõltumata, mis valdkonnas me tegutseme, seisame aeg-ajalt silmitsi probleemide ja väljakutsetega. Erandiks pole ka juht.

Usutavasti on teiste inimeste juhtimine kõikidest ametitest veel kõige väljakutsete rohkem, sest igapäevaselt tuleb kokku puutuda 3 tüüpi nähtuste ja valdkondadega:

1) Juht ise oma lapse- ja nooruspõlve kogemuste ning traumadega, oma väljakujunenud uskumuste, sisekõne, meenutuste ja ettekujutluste, emotsioonide ja harjumustega (loe: isiksusega, sisemaailmaga). Ja usutavasti pole mitte ühegi inimese sedalaadi kompott liialt õnne ja edu toetav, vaid vastupidi – sageli meie sisemaailm hoopis saboteerib meie õnne ja elus edasiliikumist.

2) Valdkonna juhtimine ja arendamine – eesmärgid ja ambitsioonid, enese ekspertiisi arendamine, juhile seatud ootused nii oma juhi kui alluvate poolt, ootamatused klientide, partnerite ja majandusega jms. Kahtlemata mõjutab juhi nõudlik ja pidevalt muutuv väliskeskkond tema sisemaailma veelgi suurema pinge suunas.

3) Ja siia pane lisaks veel juhi meeskonnas töötavad inimesed koos oma lapse- ja nooruspõlve kogemuste ning traumadega, oma väljakujunenud uskumuste, sisekõne, meenutuste ja ettekujutluste, emotsioonide ja harjumustega (loe: isiksusega).

Kui keegi arvab, et nende kolme omavaheline kombineerimine, sünkroniseerimine ja üheks orkestriks muutmine on lihtne ülesanne, on lihtsalt ignorantne või pole ta mitte kunagi juhtimisega isegi kaudselt kokku puutunud.

Ei, juhi töö on äärmiselt keeruline ja mitmetasandiline, mistõttu ka ainult vähesed juhid pikaajaliselt oma töös väga edukad on.

Juhi edu algab enda ja oma tiimi sisemaailma mõistmisest

Kuna eespool nimetatud kaks valdkonda kolmest (juhi enda ja tema töötajate sisemaailm) on seotud kellegi nähtamatu sisemaailmaga, mida ei ole võimalik objektiivselt mõõta ja mõjutada, muutubki eriti oluliseks iseenda ja oma töötajate sisemaailma parem mõistmine. Seda võib nimetada moodsas keeles ka eneseteadlikkuse kasutamiseks, mille abil on lihtsam teadvustada ka teiste inimeste sisemaailmas toimuvat, ja neid kahte siis üheskoos edukalt manageerida.

Oluline on siin meeles pidada, et isegi oma sisemaailmast saab juht vahetult mõjutada ainult mõnda, ülejäänud on kas täiesti või osaliselt tema mõju alt väljas. Rääkimata siis teiste inimeste sisemaailm, mis on täielikult juhi vahetu mõjutamise alt väljas.

Juht ei saa üldse mõjutada

Üldse ei saa juht mõjutada oma minevikku: lapsepõlve, nooruspõlve ja eelnevate töökogemuste käigus saadud kogemusi, sh negatiivseid, mida võib nimetada traumadeks. Küll aga saab juht vahetult mõjutada seda, kas ja kui palju ta laseb nendel enda tänast käitumist mõjutada.

Vähem teadlik juht on oma mineviku ori – tema negatiivsed kogemused minevikus mõjutavad läbi mälestuste, uskumuste ja emotsioonide teda täna ikka veel, kuigi sündmustest võib olla möödunud aastaid või aastakümneid.

Eneseteadlik juht oskab end aga mineviku sündmustest ja mõjudest distantseerida, ning ei lase nendel oma tänast käitumist ja otsuseid (nii palju) mõjutada.

Kaudselt saab juht mõjutada

Kaudselt saab juht mõjutada oma uskumusi ja emotsionaalseid impulsse. Hakates analüüsima ja märkama, kuidas ta maailma näeb ja kogeb, ning kuidas ta teatud sündmustele reageerib, hakkab ta avastama valikuvõimalusi.

Valikuvõimalused viitavad juhi võimele luua enda tõekspidamiste, uskumuste, vaadete, põhimõtete ja emotsionaalsete reaktsioonide, ning enda kui nende vaatleja vahele ruumi võimaldades rohkem “valida”, missugustesse „tõdedesse“ klammerduda, missuguste reaktsioonidega kaasa minna, ning missugustest loobuda.

Selle tulemusena võib juht ajas hakata märkama/teadvustama, kuidas tema tänased põhimõtted ja tõed ei pruugi olla ainuõiged, ja on ehk valmis mõnest isegi loobuma. See ongi viis, kuidas juht saab ajas kaudselt (teadvustades ja uut infot omandades) oma uskumusi muuta.

Sama kehtib ka emotsioonide kohta. Usutavasti ei suuda ta kõiki oma emotsioone ohjata, aga nende negatiivset mõju endale ja end ümbritsevatele inimestele teadvustades, hakkavad avanema talle võimalused emotsioonide virr-varris teisiti käituda.

Seda saab juht hästi kontrollida (aga paljud siiski ei tee seda)

Vahetult saab juht mõjutada aga oma mõtlemist ja käitumist. Kuigi vähem teadlikul juhil on keeruline alati vahet teha tegelikkusest mõtlemisel, ja tegelikkusel endal, on see siiski ajas harjutades võimalik.

See väljakutse ei ole loomulikult omane ainult juhtidele, vaid kõikidele inimestele – me oleme lihtsalt harjunud oma mineviku, tuleviku ja vahetu kogemusele peale kogu aeg mõtlema, seda kirjeldama, hindama jms. Seetõttu ongi meie tähelepanu igapäevaselt rohkem meie elu kirjeldavatel mõtetel, mitte tegelikul elul endal. Kui sa seda ei usu, siis proovi praktikas sellele kinnitust leida või ümber lükata. Ma usun, et sa leiad selle!

Kohalolu praktiseeriv juht teeb alati teistele 1:0 ära

Hetki, mil hoiame tähelepanu (mõtlemise asemel) tegelikkuses, nimetatakse kohaloluks (ing mindfulness). Nendel hetkedel oleme värskemad, nutikamad, vahetumad ja adekvaatsemad, sest meid ei kummita meie sisekõne, mälestused ja ettekujutlused, vaid oleme kontaktis reaalse vahetu elukogemusega. Ja seda saab iga juht soovi korral praktiseerida.

Kohalolu praktiseeriv juht saab paremini ka oma käitumist reguleerida. Kuna mõtted aktiveerivad alati emotsioone – tekitavad tujusid, meeleolusid -, mis omakorda mõjutavad meie käitumist (paha tujuga käitume ju alati veidi teisiti kui hea tujuga), võibki juhtuda, et meie käitumine on muutunud väheteadvustatud (automaatse) mõtlemise tulemusena ka täiesti automaatseks. Kuidas aga mõjub automaatselt (oma käitumist mitte teadvustav) käituv juht meeskonnale ja ühistele tulemustele?

Kas iseenda mõttemaailma ja emotsioonidega hädas olev juht loob pigem pinnase edule, või hoopis segadusele? Kummaga eelistaksid sina isiklikult koos töötada (nii töötaja kui partnerina) – kas juhiga, kes on rohkem kontaktis tegeliku elu ning sündmustega, või juhiga, kes on pidevalt mattunud oma mõtete ja automaatselt teda juhtivate emotsioonide alla?