Vaimselt terve juht = edukas organisatsioon: 3 võtmetegurit

Kas oled kunagi mõelnud, mitu tähtsat otsust sa juhina päevas langetad? Või veelgi olulisem – kui paljud neist otsustest sündisid ajal, mil sa olid väsinud, stressis või emotsionaalselt kurnatud?

Need ei ole retoorilised küsimused. Sain hiljuti ühelt juhilt kirja: “Tundsin end nii läbipõlenuna, et tahtsin kogu meeskonna laiali saata. Õnneks võtsin enne seda nädala puhkust. Tagasi tulles sain aru, et probleem polnud üldse meeskonnas, vaid minus endas.“

See kirjeldus tabab kümnesse ühe tänapäeva juhtimise suurima väljakutse – kuidas hoida enda vaimset tervist, kui sa vastutad nii tulemuste kui ka teiste inimeste heaolu eest?

Miks juhi vaimne tervis on organisatsiooni edu võtmetegur?

Huvitav paradoks on see, et paljud juhid usuvad end olevat “piisavalt tugevad”, et tulla toime igasuguse stressiga. Ometi näitavad McKinsey 2023. aasta uuringud, et üle 70% juhtidest tunneb end regulaarselt emotsionaalselt kurnatuna.

See tähendab, et 7 juhti 10-st teevad oma igapäevaseid otsuseid olukorras, kus nende vaimne heaolu on häiritud. Kas see mõjutab otsuste kvaliteeti? Kindlasti.

Veelgi olulisem on aga mõju meeskonnale. Harvardi ärikooli professor Amy Edmondson on öelnud, et juhi emotsionaalne seisund on nagu “emotsionaalne ilmateade” kogu meeskonnale – kui juht on stressis ja kurnatud, muutub ka meeskonna õhkkond pingeliseks.

Kolm peamist ohukohta juhi vaimses tervises

Aastatepikkune kogemus juhtide koolitamisel on näidanud, et on kolm peamist valdkonda, kus juhtide vaimne tervis saab kõige enam kannatada:

➢ Pidev kättesaadavus – nutiseadmed on muutnud juhid 24/7 kättesaadavaks, mis tähendab, et tõelist taastumisaega jääb üha vähemaks. Üks juht kirjeldas seda nii: “Isegi puhkusel olles kontrollin pidevalt telefoni, sest kardan midagi olulist maha magada.”

➢ Emotsionaalne ülekoormus – lisaks oma stressile peab juht sageli tegelema ka meeskonnaliikmete emotsioonide ja konfliktidega. See tekitab olukorra, kus juht on kui “emotsionaalne käsn”, mis imeb endasse kõigi mured.

➢ Perfektsionism ja kontrollvajadus – soov kõike kontrolli all hoida ja teha kõike täiuslikult viib sageli olukorrani, kus juht ei suuda delegeerida ning võtab endale liiga palju kohustusi.

Kuidas ära tunda, et sinu vaimne tervis vajab tähelepanu?

Tõhus juht on nagu maratonijooksja – ta peab suutma hoida tempot pikalt, mitte põlema läbi esimestel kilomeetritel. Paraku kipuvad paljud juhid käituma pigem sprinteritena, andes endast 110% iga päev, kuni ühel hetkel lihtsalt “kokku kukuvad”.

Üks juht kirjeldas kunagi mulle seda nii: “Ma arvasin, et olen veidi nagu üliinimene. Pingutasin iga päev maksimumi, magasin 5-6 tundi, töötasin nädalavahetustel. Kuni ühel esmaspäeval ei suutnud ma lihtsalt voodist tõusta. Mu keha ja vaim ütlesid ‘stopp’.”

Sinu keha ja vaim annavad tegelikult palju märke, et oled jõudmas ohupiirkonda. Tähtis on neid märke õppida kuulama. Näiteks:

➢ Unehäired ja mõtete karussell Kui leiad end õhtul voodis vähkrides ja homme toimuvat koosolekut läbi mängimas, on see esimene märk. Eriti ohtlik on, kui see muutub regulaarseks.

➢ Kannatus muutub õhukeseks Kui asjad, mis sind varem ei häirinud, tekitavad järsku tugevat ärritust. Näiteks kui sekretäri kohvitassi kõlin või kolleegi naer hakkavad närvidele käima.

➢ Süütunne puhkamise pärast Kui sa ei suuda nädalavahetusel puhata, sest “peaks” midagi tegema. Või kui leiad end puhkusel pidevalt mõtlemas tööasjadele ja tunned süümepiinu, et ei ole “produktiivne”.

Praktilised sammud juhi vaimse tervise toetamiseks

Õnneks on palju praktilisi viise, kuidas juht saab oma vaimset tervist hoida ja tugevdada. Toon välja kolm tõestatud meetodit:

1. “Emotsionaalse inventuuri” meetod Võta igal õhtul 5 minutit, et märkida üles kolm emotsiooni, mida päeva jooksul tundsid. See lihtne harjutus aitab sind emotsionaalselt teadlikumaks muutuda ja märgata mustreid oma reageeringutes.
2. “Digipiiride” süsteem Määra kindlad ajad, mil oled kättesaadav ja millal mitte. Näiteks üks edukas juht seadis reegli, et pärast kella 20 ta töömeile ei ava. Ta kommunikeeris selle selgelt ka meeskonnale, öeldes: “Kui on tõesti kriis, siis helistage.”
3. “Energiapuhvrite” loomine Planeeri oma nädalasse teadlikult tegevusi, mis annavad energiat juurde. Need võivad olla nii füüsilised (trenn, jalutamine) kui ka vaimsed (mediteerimine, lugemine) tegevused.

Juhi vaimse tervise mõju meeskonnale ja tulemustele

Kas oled märganud, kuidas mõne juhi meeskonnas on inimesed energilised ja teotahtelised, samas kui teise juhi meeskonnas tunduvad kõik olevat kuidagi “läbi”? See pole juhus.

Google’i Project Aristotle uuring kinnitas midagi, mida paljud meist on intuitiivselt tundnud – juhi emotsionaalne seisund määrab suures osas meeskonna energia ja tulemuslikkuse. Meeskonnad, kus juht on emotsionaalselt tasakaalus, saavutavad märkimisväärselt paremaid tulemusi.

Mõtle sellele nii – kui juht on pidevalt stressis ja kurnatud:

• Ta reageerib väiksematele tagasilöökidele üle
• Tal puudub energia meeskonna toetamiseks
• Ta ei suuda selgelt mõelda ja langetada häid otsuseid
• Meeskond tajub seda pinget ja muutub ettevaatlikuks

Seevastu emotsionaalselt terve juht on nagu majakas tormisel merel – ta suudab hoida kurssi ka keerulistes olukordades. Ta näeb suurt pilti, oskab säilitada rahu ja anda meeskonnale kindlustunnet.

Küsimused mõtisklemiseks juhile

1. Millal sa viimati teadlikult analüüsisid oma vaimset tervist ja heaolu? Kas sul on selge ülevaade, millised olukorrad või inimesed sind energeetiliselt tühjaks imevad ja millised laadivad?
2. Kuidas sinu emotsionaalne seisund mõjutab sinu meeskonna dünaamikat? Kas oled märganud, kuidas sinu stress või väsimus kandub üle meeskonnale? Millised on need konkreetsed olukorrad?
3. Millised on sinu isiklikud “punased lipud” ehk ohumärgid, mis annavad märku, et sinu vaimne tervis vajab suuremat tähelepanu? Kas sul on olemas konkreetne plaan, mida sellistes olukordades ette võtta?