Mis on sinu sisemine eesmärk?

Olgugi, et meeskonnakoolitustel, pärast inspireerivaid seminare, filme ning uue aasta esimestel päevadel seame paika oma välised sihid, unustame me tihtipeale ära märkida oma sisemised eesmärgid. Või kas me üldsegi teame, mis need on? Sisemise eesmärgi all pean nimelt silmas iseenda kui inimese sisemist paranemist ehk võimalikult heaks inimeseks, kaaslaseks, lapsevanemaks, sõbraks ja töökaaslaseks saamist – mitte enam väliste, vaid täielikult sisemiste tegurite abil.

Mida ma sisemiste tegurite all aga mõtlen? Küsime parem nii: Kas Sina oled märganud mõnda külge iseendas, mis Sulle rohkem peavalu kui rõõmu teeb? See võib olla näiteks pidev soov oma õigust tõestada, vajadus kaaslase peale häält tõsta, tülide käigus mitmeks tunniks minema kõndida või kannatlikkuse puudus rooli taga. Misiganes see ka ei oleks, olles iseenda vastu üdini ausad, on meil kõigil murekohti, millega tegelema peaksime. Selliseid probleemseid külgi iseendas ei saa me aga lahendada väliste tegurite kaudu. Arvates, et uue kaaslase peale me kindlasti häält ei tõstaks või et Saaremaal elades ei ärritaks meid liiklus, on vaid pettekujutelm iseendast, sest kõik sisemised pahed on vaja ära lahendada enda sees. Need nimelt jälitavad meid elu lõpuni igas võimalikus situatsioonis ning mida enam me neid eirame, seda intensiivsemalt nad meid kummitama hakkavad.

Võib juhtuda, et esimesena tuleb meile pähe vaid üks murekoht või paar, kuid hakates oma igapäevaseid reaktsioone märkama, võime kohkudes tõdeda, et neid on kümneid ja võib-olla isegi sadu. Nendest samadest ärritajatest ja konstantsetest segajatest, mida vaid teadliku pilguga märkab, saab lahti vaid sisemiste eesmärkide loomisel. Eesmärki võib seada vaid olukorras, kus sa tead, mida sa enda puhul parandada soovid – kuhu suunas areneda, mille nimel pingutada. Ütleme, et ma kipun sotsiaalsetel üritustel kõvasti luiskama. Soovides seda muuta, olen ma järgnevatel üritustel võimalikult tähelepanelik, jälgides iga sõna, mis mu suust väljub – keelates iseendal midagi juurde panna. See on mu sisemine eesmärk ja ma tegutsen selle nimel, et luiskamisest võitu saada. Teades, et luiskamine näitab otsest usku iseenda väärtusetusest, muudan ma oma käitumismustrit ja seega vähendan väärarusaama endast.

Sama kehtib aga igasuguste pahede kohta. Võti on iseenda reaktsioonide teadvustamine ja seeläbi nende pidev jälgimine, sest kohalolek lahustab kõik “illusioonid”. Vaid ilma ebavajalike reaktsioonide, mis meie elu niivõrd keeruliseks muudavad, saame me olla paremad inimesed, partnerid, töökaaslased jne. Seega tunnista endale juba täna – mis on see, millest tahaksid enda käitumise ja emotsioonide puhul loobuda, ning sea silme ette siht, mille nimel igapäevaselt tööle hakkad. Lõppkokkuvõttes võime saavutada kõik oma välised eesmärgid, muutumata seeläbi karvavõrdki inimesena ning istudes samasuguste sisemiste probleemide otsas, nagu varem. Seades aga sisemise arengu prioriteediks, jääme me pikas perspektiivis alati võitjaks – võttes vastutuse oma käitumise ja emotsioonide eest ning olles ise oma elu loojad.

Autor: Kathleen Kanervikko