Aastalõpu eri: Äkki kõik ei olegi sinu elus juhuslik. Äkki sellel kõigel on mingi sügavam mõte.

Aasta viimane päev on käes. Inimesed suhtuvad sellesse väga erinevalt – mõni võtab vabalt, teine keskendub järgmise aasta eesmärkide kirja panemisele, kolmas lihtsalt magab selle maha (mõni ka sõna otseses tähenduses alkoholi uimas). Unistus on meil ju kõikidel tegelikult sama – sõltumata, kas 2018 oli meeldivam või ebameeldivam, võiks 2019 olla veelgi edukam ja õnnelikum. Kuidas seda aga saavutada? Kuidas siis olla aastal 2019 edukas? Need on küsimused, mis on paljude nende inimeste peas, kes järgmiseks aastaks plaane seavad (“uus aasta resolutsioone” kirjutavad).

Mida sina isiklikult oled aga valmis tegema selleks, et täpselt aasta pärast tagasi vaadates oma aastaga päriselt rahul oleksid? Millele sa kavatsed tuleval aastal keskenduda? Populaarne oleks öelda muidugi, et esimese asjana võta oma elu kontrolli alla – ole distsiplineeritud, süsteemne ja järjepidev, ning küll siis edu tuleb. Jah, usutavasti on selles tõetera sees, aga kas me saame ka tegelikult oma elu kontrolli alla võtta?

Tegelikkuses on see väide absurd. Me ei saa mitte kuidagi oma elu kontrolli alla võtta. Me saame ainult praeguse hetke kontrolli alla võtta. Elu toimub ju praeguses hetkes, ja mitte kuskil mujal. Sa ei saa võtta kontrolli alla oma minevikku, sest see eksisteerib ainult sinu mälestustes. Ja sa ei saa võtta kontrolli alla oma tulevikku, sest see eksisteerib ainult sinu ettekujutluses. Just seetõttu on võimalik kontrolli alla võtta ainult praegune hetk, täpsemalt 3 asja: millest sa mõtled, mida sa ütled ja mida sa teed?

Läbi nende kolme teadvustamise on võimalik küll suurendada oma unistuste realiseerimise tõenäosust, aga alles jääb alati ka hulk määramatust. Kui elu kontrollimine oleks võimalik, siis keegi oleks seda juba teinud. Aga kahjuks ei eksisteeri maailmas ühtegi inimest, kes võiks öelda, et tagasi vaadates läks kõik täpselt nii nagu ta soovis ja planeeris. Jah, muidugi võib öelda, et teine tee oli veelgi kasulikum, aga see “teine tee” ainult kinnitab asjaolu, et asjad ei olnud päriselt tema kontrolli all.

Kuidas siis võiks proovida elada järgmist, 2019-ndat aastat? Ma isiklikult tooksin välja märksõnad usaldus elu vastu, vähem isekust ja rohkem andmist. Usaldus elu vastu tähendab vähem vastu võitlemist ja klammerdumist, ja rohkem vooluga kaasa minemist. Vähem isekust tähendab oskust oma identiteeti (ego) teadvustada ja seeläbi oma psühholoogilisi kannatusi (loe: negatiivseid läbielamisi) vähendada. Ja rohkem andmist tähendab vähem muretseda selle pärast, mis minust saab, vaid rohkem julgeda küsida endalt, kuidas ma teisi aidata saan?

Head uut aastat!