fbpx



Äripäeva juhtimise eri: “Mis on iga töötaja suurim hirm?”

Tänapäeva töömaastikul puutun aina enam kokku olukorraga, kus juhid tunnevad, et töötajad on nendega väga-väga rahul, küsimata töötajatelt endilt vähimatki tagasisidet, mida nad tegelikult oma juhist arvavad. Milleni see viib ja kuidas seda muuta?

Sellised juhid kipuvad tellima meeskonna- ja motivatsioonikoolitusi, arvates, et probleem on töötajates – töötajad on laisad, nad pole motiveeritud ega taha organisatsiooni nimel pingutada. Pimedalt uskudes, et probleemi allikas peitubki vaid töötajates, ei suuda juhid teadvustada, et ka nende käitumine võib töötajate motivatsiooni pidevalt alla tõmmata. Ehk on nad kinni jäänud vanadesse juhtimismudelitesse, kus organisatsioon on nagu masin, mille jupid on töötajad, keda tuleb regulaarselt õlitada (palka maksta), täpseid korraldusi jagada ja kontrollida.

Palga eest pühendumust ei osta
Kuniks aga töötajad tunnevad, et juht juhib vaid käskude ja keeldude abil, ei suuda nad kuidagi oma tööle täielikult pühenduda. Neil napib sisemist motivatsiooni ja rahulolutunnet, mida pakub vaid positiivne, turvaline ja edasiarendav töökollektiiv. Seetõttu muutuvad “pimeda juhi sündroomi” all kannatava juhi töötajad ajapikku reaktiivseks. Nad ei näita üles huvi töö ega arengu suhtes ning pingutavad ainult niivõrd palju, kui on hädavajalik. Ükskõiksed töötajad on samaväärsed õnnetute töötajatega – nad tulevad tööle halvas tujus, mis tingib ka rohkem tööalaseid konflikte, õelutsemisi, juhile vastutöötamist ja ebameeldivat kontoriklatši. Selline organisatsiooni sise­kliima saab aga alguse alati juhist endast, teades, et töötajad järgivad üks-ühele oma juhi mõtte- ja käitumismustreid.

Kurb tõsiasi on aga see, et “pimedal juhil” ei ole kehv silmanägemine, vaid ta on kaotanud eneseteadlikkuse endast kui juhist. Teda ei huvita töötajate tagasiside, uskudes, et kõik austavad teda niigi. “Keegi pole mind kunagi kritiseerinud, seega tagasiside­küsitlust vaja pole.”

Kui aga juht lõpuks siiski tagasiside küsimisega nõustub, võtab ta tihtipeale kuulda vaid positiivse osa, jättes negatiivse täielikult oma vaatevinklist välja. Miks? Sest tal puudub haavatavus näha oma vigu ja inimlikke külgi.

Ära püüa näida parem, kui sa oled
Nimelt on suuremalt osalt “pimedate juhtide” probleem see, et nad üritavad näida paremad, kui nad tegelikult on ehk olla vigadeta superkangelased, kes alati teavad igale küsimusele vastust ja igale probleemile lahendust. Fakt on aga see, et kellelgi meist ei ole kõik alati “kontrolli all”. Kandes erinevaid maske, peites oma hirme ja nõrkusi, ei suuda me kunagi teiste ega iseenda vastu ausad olla. Selline juhipoolne pidev teesklus aga tekitab ka töötajates samasuguse eksimishirmu ning hirmu näidata oma tegelikku palet, mis viib alati meeskonnasiseste pingete ja segadusteni.

Tegelikkuses meeldib töötajatele töötada eheda ja haavatava juhi käe all palju rohkem. Nad on inspireeritud juhi oskusest tunnistada oma vigu ja seeläbi oma käitumist parandada. See annab ka neile võimaluse jääda ehedaks ja üksteisega ausaks – vältides meeskonnasisest kaitses olemist ja pidevat ettevaatlikkust.

Nimelt on aukartus ja kartus kaks täiesti erineva tähendusega sõna. Ükski töötaja ei peaks oma juhti kartma, ometi võiks igal töötajal olla oma juhi suhtes aukartus ehk usk oma juhti ja tema võimetesse meeskond sihile viia.

Karmid faktid elust enesest
Kuidas aga mõista, kas ka sina oled pime juht? Kui vaadata otsa paar aastat tagasi tehtud “Töötajate väljavaate” uuringu tulemustele, on reaalsus palju kurvem, kui me arvatagi oskame. 2000 küsitletud Suurbritannia juhilt ja töötajalt kogutud vastused annavad aimduse, kui suur on päriselt lünk “uskumuste” ja “tegelikkuse” vahel:
– Kaheksa juhti kümnest arvab, et nende töötajad on nendega väga rahul. Ainult 58% töötajatest kinnitab seda väidet.
– Üle 90% juhte usub, et nende töötajad näevad neid õpetaja ja mentorina. Ainult 40% töötajatest arvab sama.
– ¾ intervjueeritavatest juhtidest väidab, et keskendub koosolekul ning üks-ühele kohtumisel piisavalt töötaja isiklikule arengule ning võimalikule potentsiaalile. Vaid 38% töötajatest kinnitab seda.
– Kolm juhti viiest usub, et ta aitab oma töötajal liigset koormust vähendada ja ületööd vältida. Vaid üks töötaja neljast nõustub.
Kui siia juurde lisada veel selle aasta sügisel ilmunud CV Keskuse uuring, mille järgi oleksid ca 60% inimestest Eestis valmis leppima väiksema palgaga, kui nende otsene juht vahetuks, saame üsnagi avardava pildi võimalustest juhtimiskvaliteeti parandada nii Eestis kui ka välismaal.

Ka “pimedad juhid” on head inimesed
Siinkohal on tähtis mõista, et pime juht ei tähenda kohe kindlasti halba inimest ega ka halbu kavatsusi. Välisele silmale vaadates võib organisatsioonis toimuv tunduda isegi väga okei – töö toimib, inimesed saavad palka ja kliendid on teenustega rahul. Kui aga sügavamale kaevata, leiab terav silm üles juhi otsese seose meeskonnas tekkinud pingete põhjustamisega.

Selle läbi nägemiseks on tarvis ausalt ja konkreetselt juhina peeglisse vaadata ja küsida, kas mitte minu meeskonnas olevate probleemide põhjuseks ei ole mina ise? Küsida võib endalt ka seda, kuidas tegelikult töötajad mind tajuvad ning kas ma tõesti olen olnud neile parim eeskuju?

Jälgides oma töötajate käitumist üks-ühele vestlustel – kas nad tunnevad end vabalt, avaldavad sulle oma tegelikku arvamust, julgevad sinu seisukohtadele vastu vaielda – ning jälgides ka oma meeskonnadünaamikat – kuidas inimesed omavahel suhtlevad, kui avatud ja vabad nad on, kas sinu töötajad on haavatavad, kui avatult nad üksteist tunnustavad ja kriitilist tagasisidet annavad – hakkad sa ajapikku mõistma, kas sinus peitub pimeda juhi tunnuseid või mitte.

Anonüümne ja turvaline tagasiside saamine oma töötajatelt on üks võimsamaid viise, kuidas tegelikule tõele jälile saada ning oma meeskonna abiga end vaikselt muutma ja arendama hakata.

Artikkel ilmus Äripäeva Juhtimise eris

MEELDIS JA OLI KASULIK?
JAGA SÕPRADEGA, ET KASULIK INFO LEVIKS.

Kuidas luua meeskonda arengut ja tagasisidet soodustav kultuur?

Tunned mõnikord, et tagasisidet on töötajatele anda keeruline?
Oled märganud, kuidas töötajad üksteise tagasisidele kaitsesse lähevad?
Tajud, kuidas töötajatega on olulistel teemadel mõnikord keeruline rääkida?

Kõik need tunnused viitavad "tagasiside-kultuuri" puudumisele meeskonnas. Kuidas seda luua?
Kõik vajalikud teadmised ja juhtimisinstrumendid selleks leiad 
28.mail toimuval avalikul koolitusel "Tagasiside-kultuuri loomine meeskonnas".

Uuri lisa ja registreeri soodushinnaga 399 eur (tavahind 499 eur).

NB! Koolitusele kehtib 100% Raha Tagasi Garantii - kui rahule ei jää, saad raha tagasi!

OLED ISEÕPPIJA? TELLI VIDEOKOOLITUS: