Enesenäitamise- , tagarääkimise – ja tagasisidekultuur – missugune on valdav sinu meeskonnas? Osa 2

Eelmises artiklis kirjutasin 3 meeskonnakultuuri liigist, ja täpsemalt analüüsisin “enesenäitamise ehk omavahel võistlemise” kultuuri, ja selle ületamise võimalusi. Käesolevas artiklis vaatame lähemalt kultuuri, mida samuti paljud meeskonnad viljelevad – tagarääkimise kultuur.

Tagarääkimise kultuur

Tagarääkimise kultuur on enesenäitamise kultuuri paratamatu tagajärg. Vaatamata sellele, et sisemise konkureerimise käigus toimub meeskonnas oma puuduste ja eksimuste eitamine, ei jää need märkamata siiski ülejäänud meeskonna poolt. Kuna aga juht või kolleegid nendest avalikult kuulda ja rääkida ei soovi, hakataksegi nendest rääkima tagaselja.

Peamised tunnused:

1. Kunstlikult „vaiksed“ koosolekud – koosolekutel räägitakse ainult ametlikel ja töistel teemadel, toimub formaalne infovahetus, küsimusi ei küsita, arvamust ei avaldata.
2. Ametliku koosolekute järgsed mitteametlikud „päris-koosolekud“ kohvinurgas, suitsunurgas ning koridorides: siin on koos inimesed, kes on „omad“ ja keda saab „usaldada“, mistõttu räägitakse siin asjadest, mida tegelikult arvatakse. Loomulikult ei jää nendest vestlustest välja ka teised isikud (sh juht), keda hetkel vestluse juures ei ole.
3. Plahvatusohtlik sisekliima – kuna klatš jõuab kohvinurkadest ringiga ka isikuteni, kelle pihta see käib, tekitab see omavahel väga palju pingeid, mis kandub üle ka töösuheteni. Kuna keegi klatšiteemasid avalikult tõstatada ei soovi/julge, kääribki kõik pinna all, kuigi esmapilgul (näiteks koolitustel) võivad kõik head nägu teha ja sõpra mängida. Siiski kaob see sõbralik olek hetkega, kui keegi kasvõi pisikese kommentaari mõne sensitiivse teema kohta teeb.

Millest on alguse saanud?

Tagarääkimise kultuuri juurpõhjused asuvad üldjuhul juhi väheses tähelepanu pööramises klatšikultuuri olemasolule ja väheses sekkumises, kui seljataga rääkimine (võib käsitleda ka töökiusamisena) kellelegi otseselt juba haiget teeb. Ainult tugevad juhid ja tõelised meeskonna liidrid julgevad pea ees ussipessa hüpata ning sealt mürgitavad maod välja visata. Kuna juht seab sel hetkel ohtu enda emotsioonid, võimalikud suhted ning ka identiteedi (võib-olla hakatakse ka temast endast nüüd taga rääkima), siis paljud juhid seda väldivadki.

Soovitused klatšikultuuri vähendamiseks

Olen selle kohta kirjutanud terve artiklite sarja siin.

NB! Loe järgmistest meeskonnakultuuri liikidest siin.