Haavatavus (kaitsetus) kui juhi tugevus, mitte kui nõrkus

Legendaarne psühholoogia valdkonna uurija Brene Brown on mõiste “haavatavus” (mis eesti keeles kohe liiga ohtlikult kõlab) paljude inimeste teadvusesse toonud ja seeläbi ka nende elukvaliteeti märkimisväärselt parandanud. Tema sõnul tähendab haavatavus emotsiooni, mida kogeme ebakindluse, riskeerimise ja emotsionaalse avatuse ajal. Teisiti öelduna tähendab haavatavus kaitsetust, ausust, ehedust ja autentsust ka siis, kui meid ümbritseb ebakindlus, me hüppame pea ees tundmatusse või emotsioonid meie mõistuse lihtsalt kaaperdavad.

Kahjuks ise olen ma maskide loomise ja oma eheduse peitmisega ametis olnud nooruspõlvest alates ning seeläbi vägagi palju psühholoogilisi kannatusi endale tekitanud. Nüüd, alles peale 40-ndat eluaastat märkan, kui palju lihtsam on lihtsalt olla see, kes sa tegelikult oled (vajamata maski).

Olen palju mõelnud endamisi, et kui keegi oleks osanud mulle seda kõike õigel ajal rääkida, oleks usutavasti ka 20-ndad ja 30-ndad eluaastad nii mõnegi nurga alt rõõmsamad ja viljakamad olnud. Ja Brene Brown on isik, kes seda tänastele noortele pakub! Tema ei puuduta oma sõnumiga mitte ainult keskealisi inimesi, vaid ka päris noori. Eks seetõttu on ta ka nii kiiresti nii populaarseks saanud (tema TEDx kõnet on vaadatud 12 miljonit korda).

Kas haavatav olla tähendab olla nõrk?

Kuigi Browni soovitus on haavatavuse teadlik praktiseerimine, ei ole selle igapäevaellu integreerimine nii lihtne, ja seda eelkõige 3 põhjusel: esiteks, meile on loomuomane oma sisemaailma kaitsta ning selle ümber kaitserüüsid ehitada (sest minevikus oleme haiget saanud); teiseks, kuna oleme oma rollide ja maskidega nii harjunud ja samastunud, ei oska me neid märgata (ja veel vähem nendega midagi ette võtta); ja kolmandaks, meie ühiskonnas peetakse haavatavust nõrkuse märgiks. Või veelgi enam – haavatavust võrdsustatakse nõrkusega (nt kui räägid mehena oma tunnetest, oled nõrk).

Kuigi me ise kardame nimetatud põhjustel ehedad olla, hindame samas inimesi, kes seda oskavad. Oleme ehk kõik kunagi kellegi kohta tunnustades öelnud, et temal on vist küll täiesti ükskõik, mida temast arvatakse – ta on nagu on ja teeb oma asja. Jah, loomulikult võib ka see mask olla, aga usutavasti teame ka mõnda päris ehedat inimest – kedagi, kes räägib ja elab otse südamest. Ja südamest elamine haavatavust tähendabki, sest kujundlikult raudrüüd oma südame kaitseks just vajamegi.

Haavatavus tähendab tugevust, mitte nõrkust

Kuna haavatav olla tähendab julgust vastamisi seista oma ebakindlusega, võtta riske ja oma tundeid avada, võib öelda, et haavatavad suudavad olla mitte nõrgad inimesed, vaid hoopis tugevad inimesed. Mitte ükski inimene ei suuda alati kõike kontrollida ja ette näha, aga haavatavuse praktiseerimine tähendab just selliste sammude astumist, mille puhul me ei saa ning ei oska tulemust ennustada, peamegi lihtsalt jääma julgeks ja võtma riske.

Nõrgemad inimesed selleks suuteliselt ei ole, nemad soovivad mängida kindla peale – öelda ja teha asju, millele nad oskavad alati teiste inimeste reaktsioone või saabuvaid olukordi ette näha. Tegelikkuses pole see aga nii. Mitte keegi ei suuda kõiki ja kõike ette näha – see on illusioon, mis toodab valelikkust ja maske. Ning mida enam on inimestel suhetes töö ja kodus maske ning valelikkust, seda keerulisemad ning plahvatusohtlikumad on suhted. Aga samas ehedad ja ausad suhted on need, mida õnneuurijad kvaliteetse ja õnneliku elu alustaladeks peavad. Seega, olgem julged, olgem ehedad ja nautigem elu.