Ka enesejuhtimine ei peaks olema hea juhi jaoks võõras mõiste

Sügishooaeg on kätte jõudnud ja selleks puhuks tekkis idee kirjutada juhtimisest veidi teise nurga alt – mitte sellest, kuidas teisi inimesi edukalt juhtida, vaid kuidas iseennast paremini juhtida.

Protsessid vs töötajad vs juht ise

Laias laastus võib öelda, et hea juhi fookus võiks olla oma töö käigus alati 3 olulisel suunal:

  • Tulemused
  • Inimesed (tiim, töötajad)
  • Juht ise

Tulemused

Tulemuste “kojutoomiseks” juht ju ametisse võetakse. Me võime siin diskuteerida ja filosofeerida, et juhi põhiülesanne ei ole tulemuste saavutamine, vaid töö inimestega vms, aga lõppkokkuvõttes ei ole kasu juhist, keda küll kõik tema töötajad fännavad ning igal aastal “Aasta parimaks juhiks” valivad, aga tema osakonna tulemused ei ole ootuspärased. Seega töö tulemuste nimel on kindlasti iga juhi esmane töösuund.

Inimesed

Probleem tekib aga hetkel, kui juht tunneb tulemuste nimel pingutades, et ta teeb seda üksi. Teisiti öelduna tähendab see, et meeskonna edu ja tulemused paistab olevat ainult juhi enda mure. Kõik tema töötajad käivad lihtsalt tööl oma tööd tegemas ehk nende fookus ei ole suunatud “ülespoole” juhi ning meeskonna aitamisele, vaid ainult “allapoole” iseenda aitamisele.

Juht jääb oma töös üksi, kui ta ei teadvusta inimeste mõõdet oma töös. Kahjuks kohtan tihti oma töös olukordi, kus näiteks juhtimiskoolitusel osalenud juhid järelkohtumisele ei tule põhjendades seda vajadusega päris tööd teha. Ja siin see “lõks” ongi – kui töötajad tunnevad, et juht peab “tööks” ainult tööd Exceli, tulemuste, klientide, tähtaegade, eelarve, käibe ning kasumiga, mitte aga meeskonna ja inimestega, kaob nendelgi huvi sellise juhi nimel pingutada – nende tähelepanu nihkub lihtsalt oma töö tegemisele.

Juht ise

Juht, kes küll teadvustab oma tööna nii tulemusi kui inimesi, aga ei tunne sügavuti iseennast, võib ikkagi pikas perioodis vähem edukas olla juhist, kes lisaks protsesside ja teiste inimeste juhtimisele ka iseendaga hästi toime tuleb. Seepärast on ka “Juhtimise” eri eelmises numbris tutvustatud KOHTUNIK’u mudelis sees täht “N” ehk “naeratav suhtlemine ning suhtumine”. See osa juhi tööst puudutab eelkõige iseenda kui inimese tundmaõppimises, eneseregulatsioonis ning oma mõtete, meeleolude ja hoiakute juhtimises.

Enesejuhtimise mudel

Igale eespool nimetatud juhtimise suunale oma olemas oma tööriistad ja mudelid. Kõige rohkem on neid välja töötatud loomulikult esimesele – tulemuste juhtimisele. Siin vallas on kõik juhid usutavasti kuulnud küll kõiksugu tulemuskaartidest ja muudest meetoditest, mis aitavad juhil hoida silma peal sellel, kuidas “tööga” (loe: eesmärkidega) läheb.

Eespool mainitud KOHTUNIK’u mudel aitab aga juhil silma peal hoida teisel suunal – inimeste juhtimisel. See aitab juhil ennast “kalibreerida” küsimuse “Kui hea inimeste juht ma olen?” valguses. KOHTUNIK’u mudeli abil leiab juht endale hulganisti konkreetseid ja praktilisi nippe oma töötajatega rohkem tegelemiseks, et tekitada nendes üha enam soovi ja töötahet nii oma töö kui ka ühiste eesmärkide nimel pingutada.

Missugune mudel aitaks aga juhil fookusesse võtta iseennast? Isiklikult nimetan ma seda mudelit “holistiliseks enesejuhtimise mudeliks”, mis ei käsitle inimest vaid pelgalt bioloogilise “masinana”, vaid tervikliku ning ülimalt võimsa ja intelligentse olendina, kelle edu ei sõltu niivõrd välistest tingimustest ja keskkonnast, vaid sellest, kui hästi inimene ennast seespidiselt tunneb.

Joonis 1. Holistiline enesejuhtimise mudel

Emotsionaalselt intelligentne juhtimine

Juhtidele tutvustan holistilist enesejuhtimise mudelit koolitusel “Emotsionaalselt intelligentne juhtimine”. Paljude juhtide jaoks on juba sõnaühend “emotsionaalne intelligentsus” küsimusi tekitav, rääkimata selle seostamisest juhtimisega. “Kuidas see aitab mul kiiremini eesmärke saavutada?”, on paljud juhid mult küsinud. “Aitab küll, jah!”, olen nendele alati vastanud.

Eneseteadlik ehk enesega heas kontaktis olev ehk ennast objektiivselt kõrvalt nägev juht ei tunne ennast mitte ainult bioloogilise masinana, vaid erinevatest nähtustest koosneva tervikliku olendina. Ja kõiki neid nähtuseid on võimalik ühelt poolt selgelt üksteisest eristada, ja teiselt poolt neid ka vähemal või rohkemal määral juhtida (kontrollida). Et aga selleni jõuda, on esmalt vaja enesest teadlikumaks saada, sest tavaliselt oleme me teadlikud ainult sellest, mis toimub meie ümber, mitte sellest, mis toimub meie sees. Kuni me oleme aga kogu vastutuse enda käitumise, enesetunde ja tulemuste eest delegeerinud välisele keskkonnale, oleme ohvrid. Eneseteadlik inimene võtab aga kontrolli enda kätte tagasi – ta ei püüa mõista mitte ainult seda, mis toimub tema ümber, vaid ka seda, mis toimub tema sees.

Käitumine

Käitumise juhtimine tähendab eelkõige oma füüsilise keha juhtimist. See aga ei ole kunagi sõltumatu, sest füüsilist keha mõjutavad tugevasti sissekujunenud harjumused ja emotsioonidest tekkiv automatism.

Emotsioonid

Emotsioonid annavad meile elujõu, vitaalsuse. Füüsiline keha ei saa ise midagi teha, see vajab kütust. Parem käsi ei otsusta kunagi, et peaks võtma külmikust jäätist. See on tunne, mis hetk enne jäätise võtmist tekib. Seetõttu on oluline olla teadlik, missugused emotsioonid meil on ning kuidas need meid käituma panevad – kas positiivselt või negatiivselt? Kas need panevad meid liikuma soovitud suunas (eesmärkide suunas) või mitte?

Mõtlemine

Suur osa meie emotsioonidest on aga seotud meie mõtetega. Öeldakse, et kui tuju on paha, siis vaata, millest sa hetkel mõtled. Jah, mõned mõtted on vaja läbi mõelda ning sellest tulenevalt otsused langetada. Aga miks on vaja näiteks sama mõtet 1000 korda läbi mõelda? Kuid just seda me ju teeme – me elame kogu aeg minevikus ja tulevikus käiates enda peas korduvalt samu mõtteid, millest paljud rikuvad meie tuju, mis omakorda takistab efektiivset ning arukat tegutsemist.

Uskumused

Ka mõtlemine ei ole iseseisev või sõltumatu, vaid paljuski seotud meie alateadvusega ning seal salvestunud uskumustega. Uskumusi võib käsitleda ka nö filtritena, läbi mille me maailma tajume. Kui me näeme elu “roosades värvides”, saadavad meid ka optimistlikud mõtted, mis panevad meid end hästi tundma ning annavad kütust tegutsemiseks. Kui aga “prillid” on pigem tumedat tooni, paistab kõik külm, hall ja mõttetu. See tekitab ka vastavaid mõtteid, mis omakorda käivitavad emotsioonid (tuju) ja kaob ka ära soov tegutseda ning proovida. Ja nii võime halvemal juhul jääda lausa lõksu – olla abitu ohver, sest kõik tundub nii lootusetu, et polegi mõtet üldse millegi uuega alustada.

Olemus

Meie olemus on sügavaim paik meie sees, kus asub meie kõige sügavam arukus ja sügavaim rahu. See on seisund, kus me funktsioneerime kõige arukamalt, sest me ei ole “uppunud” oma tõekspidamistesse, mõtetesse, emotsioonidesse ning automaatsesse käitumisse. Jah, need kõik on meil ju olemas, aga me oleme nende käest kontrolli enda kätte tagasi võtnud. See on seisund, kus meie uskumused, mõtted, tunded ja harjumused ei juhi meid, vaid me teadvustame nende mõju ja sealt tulenevaid impulsse, ning oleme need muutnud enese jaoks tööriistadeks. Ebateadlikud inimesed on aga nende nähtuste jaoks tööriistad, sest nad ei märka ja ei juhi, mida nad hetkel mõtlevad, kuidas nad asju näevad, kuidas end tunnevad ning mida sellest tulenevalt teevad. Loomulikult on kontrolli enda kätte võtmine teekond, millel libastumine on normaalne – nt soovimatute, häirivate ja sageli lausa ebadestruktiivsete mõtete ning tunnetega kaasaminemine -, aga me saame siiski kiiresti jaole ning taastame kontrolli (tuleme teadvale uuesti).

Teadlik juht vs ebateadlik juht

Nüüd jääb siis õhku vaid küsimus, kumb juht oled sina – kas teadlik juht või ebateadlik juht? Ja jutt ei käi hetkel mitte sellest, kui teadlik sa oled oma valdkonnast või erinevatest juhtimisteooriatest, sest see kõik on väline, vaid sellest, kui teadlik sa oled sellest, mis toimub sinu sees? Kas sa märkad oma tõekspidamisi ja hoiakuid? Kas oled valmis osadest nendest loobuma? Kas sa märkad oma mõtteid ja suudad neid reguleerida – märgates negatiivseid asendad need optimistlikemaga? Kas sa märkad oma meeleolusid, tujusid ning sellest tulenevat käitumist? Kas sind üldse huvitab see, kuidas ja kelle peal sa oma tujud välja elad olgu selleks siis rahulolematus, viha, pettumus või hirmud?

Olla teadlik juht ei tähenda eitada tulemuste saavutamist. Olla teadlik juht tähendab juhtida tulemusi alustades iseendast. Ja seda mitte ainult kontoris, vaid ka kodus ja puhkehetkel. Ning just seda kutsungi sind suveks enesega kaasa võtma – ära ole robot, vaid inimene. Päris inimene, homo sapiens sapiens, kes on teadlik mitte ainult sellest, mis toimub tema ümber, et siis ohtudega toime tulla ja üha rohkem naudinguid kogeda, vaid teadlik ka iseendast ja sellest, kuidas tema sisemaailm tema välismaailma mõjutab.

Artikkel ilmus Äripäevas

 

***

LÄHENEV JUHTIMISKOOLITUS

Menukas juhtimiskoolitus “Tunnustav juhtimine” toimub 18.09.18

3 viimast kohta!

Tule ja anna endale ning oma meeskonnale võimalus
oma tööd rohkem nautida ja
eesmärke kiiremini saavutada.

Koolitus on praktilist laadi ja aitab juhil
oma meeskonda edukalt juhtida,
töötajaid mitterahalistel viisidel motiveerida
ja tulemuslikku töökultuuri kujundada.

NB! Koolitusel on 100% Raha Tagasi Garantii
(kui sa ei jää koolitusega rahule,
maksame sulle ilma küsimusi esitamata kogu raha tagasi)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga