Kas sa kasutad “väljast sisse” või “seest välja” juhtimist?

Kuidas sa oma igapäevast juhtimist näed – kas seest välja, või väljast sisse? Mida see üldse tähendab, võid sa küsida?

Väljast sisse juhtimine

Tavapärane “klassikaline” juhtimine on suunatud väljast sisse so on eesmärkidelt inimestele. Väljast sisse juhtimise käigus antakse juhile (oma juhi poolt) ette eesmärgid, milleni juht oma osakonna, üksuse või kogu organisatsiooniga jõudma peaks. Juhi ülesanne on nüüd leida lahendused ja koos oma inimestega nendeni jõuda.

Näiteks kui tegemist on teenindusettevõttega ja juhile on ette antud kuukäive, peaks juht tegema nüüd natukene matemaatikat jõudmaks klientide arvuni, kes sellise käibe talle tuua võiks. Kui klientide arv on teada, lähtub sellest nn teenindajate või müügiinimeste arv, kes kõik need kliendid ära teenindaks. Ja kuna klassikaline eeldus on, et inimesed käivad tööl ainult palga pärast (mitte seepärast, et see töö nendele meeldib), on vaja juhti, kes töötajatele nende ülesanded kätte annab, neid kontrollib, vajadusel neid korrale kutsub ja karistab (no ja kui väga hästi läheb, siis ehk mõnikord ka kiidab).

Kahtlemata on selline lähenemine ülelihtsustatud, aga põhimõtteliselt annab see edasi idee, mida tähendab väljastpoolt sissepoole juhtimine – fookus on numbritel, tegevustel, ülesannetel ja kõigel muul tehnilisel, mille korrashoidmiseks on vaja töötajaid (kes oma olemuselt on tegelikult teisejärgulised).

Seestpoolt väljapoole juhtimine

See juhtimisstiil on oma olemuselt täiesti vastupidine. See ei ignoreeri juhile püstitatud eesmärke, vaid tõstatab hoopis küsimuse: “Mida ma juhina saaksin teha selleks, et mu töötajad sooviksid mind aidata need eesmärgid saavutada?”.

Sellist tüüpi lähenemisel ei ole juhi rolliks mitte käskude – keeldude kaudu inimesi panna tema heaks tööle (ilma, et nad tegelikult oleksid motiveeritud seda tegema), vaid hoopis olla inimeste positiivne mõjutaja – inimestes tunde “tahan seda tööd teha” tekitaja.

Kindlasti paistab mõne jaoks selline lähenemine utoopiline. Tean oma juhtimiskoolitustel paljusid juhte, kes sellise väite peale pihku itsitavad. Nad ei suuda uskuda, et nende osakonnas või organisatsioonis võiks kunagi saabuda olukord, et töötajad tahaksid tööle tulla. Nad ei ole kunagi kohanud oma majas inimest, kes ei käiks tööl ainult palka teenimas.

Mis on aga selle olukorra paradoksaalne külg, on asjaolu, et needsamad “pihkuitsitavad” juhid on ise eelkõige vastutavad sellise olukorra tekkimise eest. Nad aga ei mõista seda! Nad usuvad, et probleem on töötajates, kes ei ole motiveeritud, mitte nendes kui juhtides, kes on inimesed oma juhtimisstiili ja käitumisega nii kaugele viinud. Seestpoolt väljapoole juhtimine tähendabki alustamist töötajatest, mitte aga tööülesannetest. Need juhid, kes alustavad tööülesannetest, ei ole tegelikult oma olemuselt mitte juhid, vaid asjaajajad – nad ajavad asju kasutades selleks oma töötajaid. Asjad on nende jaoks primaarsed ja töötajad sekundaarsed.

Töötajad esiplaanile

Tegelikult on võimalik aga teistsugune lähenemine – töötajad on võimalik seada esiplaanile. Sul on ülesanded, milleks sa vajad oma töötajaid, aga nad ei ole motiveeritud sind nende ülesannete saavutamisel aitama? Mis on nende tegelikud põhjused selleks? Ainult palk?! Kui sa nii arvad, siis lähemal vaatlusel võid eksida. Ehk pole sa lihtsalt kunagi selle vastu päriselt huvi tundnud. Ehk on midagi veel. Ja just see “midagi veel” võib olla vastus kõikidele sinu tänastele meeskonnaga ja töötajate madala motivatsiooniga seotud probleemidele. Aga sa pead astuma esimese sammu, et see “laegas avada”. Väljastpoolt sissepoole juhtimisega ei ole võimalik seda laegast avada.

Ainult alustades töötajatest (muutes inimesed primaarseks, ja asjad sekundaarseks), luues nendele usaldusväärne, innustav ja sõbralik töökeskkond võimaldab sul töötajad tegelikult avada, nad tegelikult kaasa mõtlema kutsuda ja ühiste eesmärkide nimel pingutama saada.