Kas sa oled Andja-juht või Võtja-juht?

Põhimõtteliselt eksisteerib 2 tüüpi juhte: andja tüüpi juhid ja võtja tüüpi juhid. Mis neid eristab?

Võtja-juhid

Võtja tüüpi juht on üsnagi tavapärane juht, kelle eesmärgiks on asjad ära teha, et siis ühelt poolt oma juhile meele järele olla, isiklik preemia kätte saada ja seeläbi mööda karjääriredelit üles ronida.

Võtja-juhid ei ole halvad juhid. Vastupidi, sageli on nad väga tulemuslikud. Kuid nende tulemuslikkus väljendub eelkõige nende isiklikus edus, mistõttu satuvad nad varem või hiljem segasesse olukorda, kus nad avastavad, et nende meeskond teeb küll oma töö ära, aga nendel pole selle käigus sära silmis, nad pingutavad ainult nii palju, kui hädavajalik, ja nende aktiivsus ning osavõtlikkust on suuremas pildis (loe: meeskonna tasandil) väga madal. Miks see nii on?

Sest võtja-tüüpi juhtide alluvad tunnevad, et nendest ei hoolita. Nad tajuvad, kuidas juht võtab nende kaudu enda jaoks olulised asjad – oma (osakonna, mida ta juhib) edu, oma eesmärgid, oma vajadused jne. Töötajad ei tunne, et juhti huvitaks midagi veel – töötajate heaolu, töötajate sisemine motivatsioon, töötajate areng jms. Sellised küsimused kerkivad ainult andja-tüüpi juhi pähe.

Andja-juhid

Andja tüüpi juhid on enda jaoks juhtimise pahupidi pööranud, sest nad ei sea esikohale mitte “enda” (oma osakonna, üksuse, organisatsiooni) huve, vaid otsivad vastust küsimusele: “Mida saaksin mina enda poolt oma inimestele anda, et nemad sooviksid mulle anda neid asju, mis minu jaoks tähtsad on (osakonna tulemused)?”. Nagu näha, on sellisel lähenemisel võrrand tagurpidi pööratud, sest võtja-juht eeldab, et kõik inimesed peavad olema motiveeritud ja huvitatud juhi aitamisest, aga andja-juht eeldab, et temal isiklikult on roll selles, kas inimesed on motiveeritud teda aitama või mitte.

Seetõttu võib võtja-tüüpi juhte nimetada ka egoistlikeks juhtideks, andja-tüüpi juhte aga isetuteks juhtideks. Egoistlikud juhid eeldavad, et kõik töötajad on kohustatud pingutama. Jah, nad ongi kohustatud pingutama, aga ainult nii palju, kui nende tööleping seda ette näeb. Ja seda töötaja enda arvates! Ning just seda üldjuhul võtja-juhid saavadki: nad näevad, et töötajad pingutavad ainult nii palju, et nende töö tehtud saaks.

Juhid vajavad ning ootavad oma töötajatelt aga midagi enamat – nad ootavad huvi, initsiatiivi ja koostööd. Töötajad aga ei tunne, et nad peaksid seda juhile andma, kui juht ei anna nendele midagi vastu.