Kuidas end raskel ajal motiveerida?

Kõikide inimeste elus on nii häid kui halbu aegu. Väga lihtne on optimistlik ja rõõmsameelne olla aegadel, kui kõik läheb hästi. Oluliselt keerulisem on see aga siis, kui kõik allamäge kipub minema. Mida siis ette võtta ja kuidas rasketel aegadel ennast motiveerida? Mõtisklen selle üle alljärgneva 8 küsimuse kaudu.

Need küsimused ja vastused ei ole kindlasti lõplikud, sest enesemotiveerimine on protsess, mille käigus me ise areneme ja areneb ka keskkond, milles me toimetame. Samuti on oluline teadvustada, et iga indiviid on eriline ja isiksus omaette. Mis ühele inimesele sobib väga hästi, võib teisele osutuda vastumeelseks. Mis teisele inimesele reaalsed tulemused toob, võib kolmanda inimese tee ummikusse ajada. Seetõttu on väga oluline kõikidesse sellistesse soovitustesse teatud ettevaatlikkusega suhtuda. Nii ka minu omadesse. Mõtiskle nende küsimuste ja vastuste üle, ja leia enda jaoks sobilik tee. Head reisi!

1. Kuidas hoida end positiivse ja motiveerituna, kui tunned, et elus läheb kõik (töö, suhe, kool) allamäge?

Esimene samm on mõista, millest probleemid alguse saavad, ja kas olukorda on võimalik muuta? Kui olukorda muuta ei saa, siis tuleb õppida situatsiooni aktsepteerima. Kui olukord on aga meie mõjuulatuses, siis tuleks vastavad tegevused ette võtta.

Aktsepteerimine tähendab oma mõtete märkamist ning juhtimist. Tihti elavad meie mõtted oma elu ja me tunneme nagu puuduks meil nende üle kontroll. Me muudkui ketrame ühte ja sama mõtet oma peas, kuigi teame, et see ei muuda mitte midagi. Mõtlemine probleemist ei lahenda probleemi, tegutsemine aga küll. Kui aga tegemist on olukorraga, mida me isegi tegutsemise kaudu muuta ei saa, siis tuleb lihtsalt oma mõtteid hakata teadlikult sellest olukorrast eemale juhtima ning suunama neid positiivsetele aspektidele meie elus. Alguses on see raske, kuid harjutades muutub lihtsamaks, sest selline juba on kord aju ehitus.

Kui aga tegemist on mureolukorraga, mida on võimalik muuta, tuleks reaalselt selles suunas tegutsema hakata. Siinjuures on oluline säilitada optimistlik hoiak, mis käivitab meie ajus võimsad protsessid ja suurendab ka meie probleemide lahendamise potentsiaali. Seda nimetatakse psühholoogias “laiendamise efektiks” (ing k broadening effect), mis tähendab, et positiivsed emotsioonid kasvatavad meie loovust ja tulemuslikkust. On selge, et raskes olukorras on optimistlikku hoiakut raske säilitada, aga seda saab teha jällegi läbi konkreetsete tehnikate. Kuna ka hoiak on seotud meie ajuehitusega, siis see on iseennast toitev mehhanism – mida enam me end positiivsemaks muudame, seda lihtsamaks muutub seda hoida.

Üks kõige levinumaid ja efektiivsemaid tehnikaid, mida positiivses psühholoogias kasutatakse, on harjutus “Mis läks täna hästi?”. Kuna raskes elusituatsioonis kipume kogu aeg mõtlema negatiivsele, siis selle harjutuse käigus mõtleme igal õhtul kolmele positiivsele asjale, mis täna juhtusid. Need ei pruugi olla midagi erakordset, vaid väikesed aspektid meie elus, mis meile rõõmu valmistasid (hea toit, lapsed mängisid, klient tegi hea müügi, ilus ilm jms). See harjutus õpetab meie aju taas positiivseid külgi elus märkama ja seeläbi meie stressi vähendama. Üks uuring näitas, et sellel harjutusel on praktiliselt sama suur mõju nagu medikamentidel, kuid kuna inimene viib reaalse muutuse läbi enda mõtlemises, on mõju pikaaegsem võrreldes tavapäraste antidepressantidega.

2. Leides end täielikust ummikseisust, millest tuleks alustada, et jalad uuesti alla saada?

Esimene samm on teadvustada, mis toimub ja tunnistada, et olukord on halb.

Tihti eitatakse fakte oma elus ning elatakse kuskil illusoorses maailmas. Kui niimoodi liiga pikalt elada, siis ühel hetkel end ilmutav tõde võib olla väga valus. Seetõttu on vajalik igal hetkel enese suhtes ausaks jääda ja tunnistada, mis tegelikult toimub.

Teine samm on küsida endalt, kas ma olen valmis selle olukorra eest vastutuse võtma? Tihti meeldib meile süüdistada oma muredes teisi inimesi, põgenedes ise vastutuse eest. Aga kurb tõsiasi on see, et me võime küll teisi oma hädades süüdistada, aga meie oleme need, kes enda elu elama peavad. Meie oleme ju need, kes kannatavad. Mis kasu on sellest süüdistamisest, kui see reaalselt mu kannatust antud olukorras ei vähenda?

Kolmas samm on tegutsemine. Kui ma olen vastutuse võtnud, on vaja küsida endalt, mida ma saan reaalselt ära teha, et seda olukorda muuta? Mõnikord võivad sammud olla väga radikaalsed, mistõttu ei julge me neid ettegi võtta, aga siis on vaja jällegi endalt küsida, kas ma olen valmis antud olukorras vastutuse võtma? Ainult mõtlemine ja muretsemine ei aita. Tegutsemine lahendab olukordi.

Neljas samm on uus teadvustamine. Kui ma olen teatud perioodi jooksul tegutsenud, hindan ma uuesti, kuhu see tegutsemine mind toonud on? Kas ma olen nüüd rahul olukorraga? Mida ma tegin hästi ja mis läks valesti? Kui ma ei ole ikka veel olukorraga rahul, siis teen uuesti selle sama tsükli läbi: Tunnistamine => Vastutuse võtmine => Tegutsemine => Tunnistamine => jne

Ka selles tsüklis on väga oluline säilitada optimistlik meel, nagu esimeses punktis juttu oli. Optimismi jõud on tänaseks tuhandete psühholoogiliste uuringute poolt kinnitust leidnud, kuid väga vähesed inimesed oskavad seda reaalselt ära kasutada. Psühholoogid ütlevad, et optimism tõstab meie suutlikkust kuni 30 protsenti. Seega on see väärt proovimist.

3. Kuidas motiveerida end tegutsema juba täna, mitte olulisi otsuseid edasi lükkama?

Kui me lükkame tegevusi edasi, siis järelikult ei ole ma kas a) teadvustanud, kui hull olukord on, või b) me ei julge võtta vastutust.

Esimesel juhul võib olla situatsioon, kus on küll “valus”, aga mitte veel nii valus. Kui sa kogemata sõrme küünlale liiga lähedale viid, tõmbad selle kohe tagasi – sa ei lükka seda tegutsemist edasi. Kui aga elus on “valus”, ja me ei taha “kätt tagasi tõmmata”, siis järelikult ei ole veel piisavalt valus.

Mõnikord ei lähegi elus nii valusaks, et me instinktiivselt end olukorrast tagasi tõmbame. Sellisel juhul on vaja kasutada teadlikkust ning võtta teadlikult vastutus, küsides endalt, kas praegune olukord teeb mind õnnelikuks? Kui ei tee, siis tuleks välja mõelda, mida peaks ära tegema, et elust rohkem rõõmu tunda, sest elu on ju ajutine, päevad saavad otsa. Meile tundub kogu aeg, et aega on küllalt, kuid päevad, kuud ning aastad lähevad. Meil ei ole lõputult aega oma unistusi edasi lükata.

Kui me ei leia eneses motivatsiooni tegutseda, võib olla põhjuseks ka vale unistus või eesmärk. Kui sa planeerid reisi, siis võid teha seda terve öö … sa ei muretse oma motivatsiooni pärast. Kui sa aga pead tegema mõnda tööülesannet, võid motivatsioonist puudust tunda küll. Sellisel juhul võib olla põhjus selles, et sa ei ole oma tööle õiget tähendust andnud. Sulle tundub töö mõttetu ja tühine. Mõtestades aga oma töö ümber, võib sul tekkida samuti tunne, et võid selle kallal töötada kasvõi terve öö. Kõik on kinni meie mõtlemises ja hoiakutes.

4. Miks on oluline säilitada optimismi?

Optimismi jõud on väga tugev, mis on viimaste aastate jooksul tuhandete katsete käigus kinnitust leidnud. Tihti arvatakse, et õnn, rõõm ning optimism on edu tagajärg, ehk juhul, kui inimene saab edukaks, saab ta ka õnnelikuks ning muutub optimistlikuks. Jah, ka selline seos on kindlasti olemas, aga uuringud kinnitavad seda, et tegelikult on edu hoopiski optimismi tagajärg, mis tähendab, et kui inimene arendab eneses optimistliku hoiaku, suurendab ta enda suutlikkust kuni 30% ning tema tõenäosus erinevates valdkondades edu saavutada suureneb märkimisväärselt.

Näiteks tehti üks uuring, kus 18 kuu vältel hinnati 272 töötajat ja nende töötulemusi. Selgus, et need töötajad, kes olid testi sooritamisel õnnelikumad (seda hinnati eelnevalt spetsiaalsete küsimustike kaudu), said järgneva 18 kuu vältel oma ülemustelt palju paremaid hinnanguid ja rohkem palka. Sarnane uuring ühes ülikoolis kinnitas, et esimese kursuse tudengite õnnetase määras, kui suureks kujunes nende varandus 19 aastat hiljem, sõltumata, kui palju raha neil algselt oli.

Tänaseks üks suurimaid õnnealaseid uuringuid viidi läbi nunnadega, mille käigus paluti 180 noorel nunnal oma mõtteid igapäevaselt üles kirjutada. Neid naisi jälgiti järgmise 50 aasta vältel ning leiti otsene seos nunnade ellusuhtumise ja eluea vahel. Uuringu eesmärk oli tuvastada, kas 20-aastaste tüdrukute mõtted võivad mõjutada nende elu ja selle pikkust? Vastus oli jah. Positiivselt meelestatud nunnad elasid keskmiselt 10 aastat kauem, ja kui 85 aastaselt oli 90% optimistlikest nunnadest ikka veel elus, siis pessimistlikest oli alles vaid 34%.

Need on vaid mõned uuringud, mis kinnitavad, et optimism on nii hea tervise, pika eluea kui ka heade tulemuste põhjustaja.

5. Millest ammutada energiat ja inspiratsiooni, kui soovid oma senist elu kategooriliselt muuta?

Ikka unistustest. Kui me soovime muutust läbi viia, siis on meil selleks ju põhjus – eesmärk, unistus.

Unistus peab olema selline, mis meid juba täna motiveeriks. Mis kasu on mulle unistusest olla 5 aasta pärast miljonär, kui mul puudub igasugune ettekujutus, kuidas miljonäriks saada? Kui sa aga sead endale eesmärgiks teenida järgmisel aastal 10% rohkem raha kui sel aastal, võid sa välja mõelda täiesti reaalse tee selle saavutamiseks. Kui see sind motiveerib, siis sa teedki selle ära. Igaüks meist suudab sellise unistuse teoks teha.

Tihti võtame endale absurdsed eesmärgid, mis jäävad igavesti saavutamata, sest need on liiga suured ja ulmelised. Mida realistlikumad unistused meil on, seda suurem on tõenäosus need täide viia. Jah, millalgi kauges tulevikus võime ka praegu absurdsena tunduva unistuse teoks teha, aga selleks ajaks ei pruugi see üldse enam absurdne tunduda, sest väikeste vaheeesmärkide kaudu oleme ise nii palju edasi arenenud, et suudame hõlpsalt välja mõelda strateegia ka suurte unistuste täideviimiseks. Kas sa usud, et Donald Trumpil puuduvad ideed, kuidas järgmise aastaga miljon dollarit teenida? Aga sul?

Psühholoogid on välja pakkunud palju tehnikaid, kuidas oma igapäevast optimismi säilitada. Üks olulisemaid nendest on jällegi oma mõtete jälgimine ja teadlikult positiivsete mõtete mõtlemine. Lisaks soovitatakse trenni teha; kulutada raha sündmuste, mitte asjade peale; teadlikult teistele inimestele väikeseid heategusid teha ja oma oskuseid rohkem teadlikult kasutada. Kõik need lihtsad tehnikad arendavad perspektiivis meie positiivset hoiakut.

6. Kuidas hoiduda negatiivsusest, mis ühel hetkel – näiteks nähvamiste ja tujutsemiste näol – hakkab mõjutama ka ümbritsevaid?

Ma soovitaksin kõigepealt endaga rahu sõlmida ning küsida endalt, millest see negatiivsus tingitud on?

Rahulolematus saab alguse sellest, et me ei ole rahul sellega, kuidas meie elu läheb. Meil on ootus elule ja inimestele selles, kuid elu ja inimesed ei vasta ootusele. Sellest saab alguse meie rahulolematus. Et seda muuta, on kaks võimalust: a) muudame elu ja inimesi; b) vabaneme / muudame oma ootust.

Kuna on selge, et teisi inimesi muuta ei saa (ja ka elu mitte, sest muidu oleksime seda juba teinud), siis jääb ainult üle kaks varianti: a) me muudame ootust ja aktsepteerime elu sellisena nagu see on; b) me kannatame ja oleme rahulolematud, kuni see hakkab teisi häirima ja lõpuks oleme üksikud ja kibestunud vanatüdrukud / vanapoisid.

Kui sa otsustad siiski selle kasuks, et ei taha kibestunud vanatüdruk olla, soovitan hakata märkama, mis sulle rahulolematust tekitab ja ka seda, kuidas sa seda väljendad? Keegi ei saa sind siin aidata – ka see on koht, kus ise vastutus võtta. Negatiivselt teistesse suhtumisest saab hoiduda ainult ühel viisil – märgata õigel hetkel, et ma olen seda jälle tegemas, ning siis lihtsalt selle tegemata jätta.

Oluline on siin teadvustada ka oma aju tööd. Kui me oleme kogu elu olnud negatiivsed ja skeptilised, siis on seda võimalik muuta. Meie aju ja mõttetööd on võimalik positiivsemaks muuta kasvõi nende samade lihtsate harjutuste kaudu, millele eelmises punktis viidatud sai.

7. Kui tundub, et elu Eestis lämmatab, siis kuidas säilitada kainet mõistust kolimisotsuse tegemisel?

Maailm on täis inimesi, kes on fundamentaalselt kõik ühesugused. Kogu maailm on meie kodu.

Kui sa soovid Eestist ära minna seetõttu, et siin lämmatab, siis juba 2 nädala pärast on sama olukord ka välismaal. Probleemid ei ole mitte Eestis, vaid sinu peas. Esimesed 2 nädalat uues kohas on ilus ja uudne, kuid siis hakkavad mured järgi tulema. Me ei pääse oma mõtete eest mitte kuhugi. Kui me oskame aga oma mõtteid märgata ning juhtida välismaal, siis oskame seda teha ka Eestis ning ei olegi vaja siit ära põgeneda.

Kui sa soovid aga Eestist ära minna reisima ning teisi riike, rahvusi ja kultuure avastama, siis mine kindlasti. Sellisel juhul sa ei põgene lämmatava Eesti eest, vaid võtad oma siin oleva õnne kaasa sinna, kuhu sa lähed, ja oled ikkagi õnnelik.

8. Jaga palun mõned nõuanded, kuidas oma elust ja ümbritsevast keskkonnast – mis hetkel võivad paista tumedates värvides – valgust ja ilu leida?

Sellest on eespool juba päris palju juttu olnud. Mõned konkreetsed lähenemised siis:

1) Probleemid ei ole meie elus, vaid meie peas. Me mõtleme ja ootame, et asjad lähevad elus alati nii, nagu me soovime. Paratamatus on aga see, et elu ei lähe alati nii, nagu me soovime. Kunst on osata optimismi säilitada mõlemal juhul;

2) Elu ja maailm on subjektiivne. Asjad, mis ühele tunduvad halvad, võivad teisele tunduda head. Järelikult ei ole asjad absoluutses tähenduses halvad ega head, vaid seda vaatenurka saab inimene ise reguleerida. Uurides teiselt, kuidas tema seda asja positiivses valguses näeb, on võimalik ka endal selline lähenemine omaks võtta, mille tagajärjel muutubki asja olemus. Iseküsimus on, kas inimene tahab seda teha? Kuna meil on väga palju ootusi, siis pigem ootaksime, et elu end meie suhtes korrigeeriks, mitte aga meie elu suhtes. Kahjuks alati ei ole see võimalik, mis põhjustab meile palju kannatusi;

3) Iga inimese elus on positiivseid ning negatiivseid külgi. Tänu muretsemisele oleme harjunud valdavalt keskenduma negatiivsele, lootuses kõik probleemid lahendada ning siis hakata positiivset märkama. See on illusioon. Elu saab enne otsa. Kunst on kohe praegu teadvustada negatiivset ja selle lahendamise suunas tegutseda, kuid samal ajal mitte tähelepanuta jätta ka positiivset.

4) Isegi, kui sa nimetad ennast negatiivseks ja pessimistlikuks inimeseks, on see ainult sinu hoiak. Ajuteadlased kinnitavad, et seda hoiakut on võimalik muuta. Muutuse nimel on vaja tööd teha oma mõtlemisega. Alusta nende väheste harjutustega, mis selles artiklis tutvustamist leidsid. Kui sa ei alusta, siis järelikult ei ole veel piisavalt “valus” ning sa ei taha võtta vastutust.

5) Kõik liigub rütmis. Kui praegu on sinu elu halb, siis juba varsti võib see muutuda. Kui praegu on sinu elu väga ilus, võib ka see varsti muutuda. Me ei tea iialgi, kuhu meie elu täpselt suundub. Just seetõttu on oluline leida meelerahu praegusel hetkel.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *