fbpx

Mida tähendab olla hea juht?

Olen oma koolitaja teekonna vältel lugenud päris palju juhtimiskirjandust. Kui aga koolituste lõpus minult raamatusoovitust küsitakse, tuleb alati esimesena meelde see raamat: Mark Horstman “Tõhus juht”.

Põhjus selleks on väga lihtne – see raamat ei räägi suurtest organisatsioonilistest ideedest nagu strateegia, finantsplaneerimine või organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine, vaid keskendub paljuski sellistele teemadele, millega paljud klassikaks saanud juhtimisraamatud üldse ei tegele – nimelt, mida juht peab TEGEMA, mitte mida juht peab TEADMA juhtimisest? Teisiti öelduna ei keskendu see raamat sellele, kuidas juhte targemaks muuta, vaid kuidas neid inimeste suunal rohkem tegutsema panna.

Juhi silmaring on loomulikult oluline (aga sellest ei piisa)

Kahtlemata on juhi teadmised juhtimisest väga olulised. Ja võib ju öelda, et inimestega tegelemine on samuti vaid üks suund juhi igapäevastest tegevustes, küll aga oletatavasti kõige olulisem suund. Miks?

Nimelt, kui püüda määratleda juhi ülesandeid, siis võib neid laias laastus jagada kaheks:

  1. Korraldada meeskonnas tööd (ehk siis Eesmärgid – Tegevused – Tulemused)
  2. Motiveerida meeskonda (ehk siis Eesmärgid – INIMESED – Tegevused – Tulemused)

Need 2 punkti lahti kirjutatuna võib öelda, et iga juht vastutab lõpuks ainult ühe asja eest – et temale seatud ootused (eesmärgid) täituksid. Seetõttu ei saa töötajate motiveerimine (nendele töörõõmu pakkumine) olla eesmärk omaette, vaid vahend esimese eesmärgi –tulemuste saavutamise – tagamiseks.

Kahjuks aga ei oma enamus värskeid juhte selle “vahendi” kohta piisavalt teadmisi ning kogemusi. On nad ju ise olnud pikka aega spetsialistid ja keskendunud ainult 1.punktile – töö ning tulemuste korraldamine. Nüüd aga on nad uues rollis, ja nüüd vajavad nad teiste inimeste (oma meeskonna) panust selleks, et nemad sina juhina meeskonna / osakonna eesmärgid saavutaksid.

Missugune on siis hea juht?

Kui küsida töötajatelt, missugune on hea juht, siis vastatakse sellele üldjuhul selliste märksõnade kaudu: ta meeldib inimestele; ta suhtleb inimestega; ta on tark ning pädev oma alal; ta hoolib inimestest; ta on hea kuulaja; teda austatakse.

Kas sellise juhi alluvuses oleks hea töötada? Kahtlemata oleks! Samas on siin aga väike ohukoht. Nimelt, kui me defineerime head juhti ja juhtimist ainult nende märksõnade kaudu, siis ei pruugi juht siiski oma tegelikku eesmärki saavutada – näidata tulemust. Sellist juhti võib nimetada “meeldiva juhi sündroomi” all vaevlevaks juhiks. Ta võib oma meeldiv olemise soovi alla panna kannatama meeskonna tulemuse.

Seetõttu võibki öelda, et hea juht on tunnustav juht (Mark Horstmani keeles tõhus juht). Tunnustav juht on selline juht, kes teadvustab selgelt temale pandud ootust ning eesmärki – midagi saavutada. See on alati Fookus #1.

Samas ei eelda ta, et tema meeskond on sama huvitatud sellest eesmärgist, vaid teadvustab endale, et üks tema ülesandeid on motiveerida oma töötajaid selle tulemuse ühiseks saavutamiseks. Ja selleks tulevad mängu ka eespool kirjeldatud märksõnad – hoolivus, märkamine, arvestamine, kuulamine, tähelepanu pööramine, tunnustamine jne. Seda võibki nimetada tasakaaluks juhtimises – juht kasutab oma teadmisi, kogemusi ning oskusi selleks, et korraldada tööd, ning oma inimlikkust selleks, et hoida oma inimesi ja oma meeskond ühise orkestrina tööle panna.

KOHTUME "TUNNUSTAV JUHTIMINE" KOOLITUSEL

Koolituselt saad praktilise 7-sammulise meeskonna juhtimise ja -motiveerimise süsteemi,
mis aitab püsivalt töötajate sisemotivatsiooni kasvatada, meeskonnatunnet parandada,
töötajate iseseisvust suurendada, neid tunnustada ja tiimis omavahelisi suhteid tugevdada.
 
Koolitusel on 100% Raha Tagasi Garantii. Päriselt!
 
REGISTREERI: 29. septembril Tehnopolis I Tähtajatu e-kursusena
 

INSPIREERIVAD VIDEOKURSUSED

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga