Miks üldse peaks juht oma inimestega rohkem tegelema?

Kas oled kokku puutunud juhiga, kes ütleb, et tal pole vaja oma töötajaid tunda, sest see võtab temalt ära objektiivsuse? Jah, selle ideega tuli lagedale tegelikult Frederick Taylor – teadusliku juhtimise isa – 19. sajandil Tööstusrevolutsiooni aegseid ettevõtteid nõustades, väites, et igasugune emotsionaalne side töötajatega muudab nende juhtimise (toona oleks olnud täpsem öelda “ohjamise ja kontrollimise”) keerulisemaks.

Huvitaval kombel ütlevad sama ka paljud juhid 21. sajandil, unustades siiski ära lihtsa tõsiasja, et töötaja profiil on möödunud 150 aastaga palju muutunud. Kui 19. sajandil vajas ettevõte töötajalt ainult paari töökäsi, siis täna vajavad juhid ka töötajate mõtteid, initsiatiivi ja emotsioone (motivatsioon). Kas 19. sajandi juhtimine aga 21. sajandi töötajat enam motiveerib?