Missugust koolitust su meeskond tegelikult vajab – meeskonnatöö koolitust või meeskonnatunde koolitust?

Meeskonda võib defineerida kahe teguri kaudu:
a) kõikidel inimestel on meeskonnas ühine eesmärk;
b) meeskonnaliikmed vastutavad ühiselt selle eesmärgi saavutamise eest.

Juhul, kui need 2 tingimust ei ole täidetud, ei saagi tegelikult rääkida meeskonnast, vaid inimgrupist, kes töötavad koos kas siis geograafiliselt ühes paigas või lihtsalt ühes organisatsioonis. Kahjuks paljud meeskonnad, kellega igapäevaselt oma töös kokku puutun, langevad sellesse teise, inimgruppide, kategooriasse. Need on toredad inimesed, kellel on tööleping ja kindlasti ka vastustustunne oma tööülesannete täitmise eest, aga paljud nendest ei ole omaks võtnud meeskonna ühist eesmärki (loe: nad ei tööta selle nimel, et meeskond oma tulemused ära teeks, vaid selle nimel, et nemad oma isiklikud tulemused ära teeksid), ja nad ei tunne vastutust, kas meeskond oma eesmärgid saavutab või mitte (see vastutus on delegeeritud juhile).

Meeskonnatöö koolitused siin sageli ei aita

Eelpool kirjeldatud olukorras hakkavad meeskonnajuhid otsima sageli abi väljastpoolt. Ja üheks võimaluseks olukorda parandada – panna inimesed mõtlema meeskonna tasandilt ja võtma selle ees rohkem vastutust – tundubki tellida meeskonnakoolitus. Täpsemalt siis meeskonnatöö koolitus. Aga kas tegelikult see antud olukorras midagi paremaks ikka muudab?

Paljud meist on kuulnud ütlust „Train Skills. Hire Attitude”, mis eesti keeles võiks kõlada „Koolita oskuseid. Palka suhtumist”. Seda lähenemist soovitavad juhtidele paljud HR spetsialistide poolt kirjutatud raamatud, mida üldjuhul küll käsitletakse indiviidi põhise soovitusena (palgata õige suhtumisega inimene ja siis arendada tema erialaseid oskusi), aga tegelikult pädeb see soovitus väga edukalt ka meeskondlikul tasandil.

Viia meeskonnad nn metsa meeskonnatöö koolitusele, kus „harjutatakse” ja „praktiseeritakse” (mängu)koostööd või (mängu)meeskonnatööd, on sama, mis viia motivatsiooni kaotanud Eesti raamatupidajad Egiptuses asuva koostööpartneri juurde vaatama, kuidas nemad seal raamatupidamist teevad. Ja siis lasta nendel seal natuke kätt harjutada. Kindlasti meeldiks see raamatupidajatele väga ning arvatavasti annaksid nad sellisele reisikoolitusele tagasisideankeedis maksimumpunktid, aga see ei tähendaks, et nad naastes oma igapäevasele tööle motiveeritumad ja pühendunumad oleksid.

Sama kehtib ka selliste meeskonnatöö koolituste kohta, kus keskendutakse koostöö harjutamisele. Me ei räägi ju 5 aastatest lastest, vaid täiskasvanud inimestest. Kõik täiskasvanud inimesed teavad, mida normaalne suhtlemine ja omavaheline koostöö tähendavad – seda ei ole vaja metsas õppida. Kindlasti on sellist tüüpi koolitused head meelelahutuslikud vaheldused, aga sisulise koostöö parandamiseks need pikaajalist mõju ei oma.

Parandada on vaja meeskonnatunnet

Nii nagu eespool toodud soovitus ütles, on tegelikult reaalse muutuse läbiviimiseks vaja mõtteviisi muutust. Sinu meeskonnaliikmete omvaheline madal koostöö ei ole tingitud mitte sellest, et nad ei teaks või ei oskaks koostööd teha, vaid sellest, et nad ei pea seda vajalikuks – nad ei soovi seda teha, sest nad ei usu sellesse meeskonda (sinusse kui meeskonnajuhti, teistesse meeskonnaliikmetesse, meeskonna visiooni või koguni sellesse organisatsiooni tervikuna) . Teisiti öelduna puudub nendel meeskonnatunne ehk „meie”-tunne. Ja just selle loomisele, taastamisele või suurendamisele peaks meeskonnakoolitus oleme keskendunud.

Meeskonnatöö on oskus, mis tuleb peast, mõistusest. Meeskonnatunnetus on aga emotsioon, mis tuleb südamest. Süda (tunded) käib aga alati eespool mõistust. Seetõttu peaks ka iga juhi eesmärk olema inimesi üksteisele inimese tasandil (loe: emotsioonide tasandil) lähemale aidata, inimestel paremini teineteist mõista ja omavahelisi müüre lammutada. Selleks aga metsas turnimisest ei aita.

Selle saavutamiseks on vaja suurendada üksteisele avatust, siirast mõistmist ja soovi selles meeskonnas töötada ning selle nimel pühenduda. Jah, kindlasti aitavad sellisele koolitusel kaasa ka meeskonnamängud, aga nendel mängudel ei ole eesmärk pelgalt saada kogemust „koostööst”, vaid nende eesmärk on matkida tegelikke olukordi, millesse vähene meeskonnatunnetus inimesed viinud on, ning üheskoos siis lahendusi otsida, kuidas tekkinud kitsaskohti ületada ja meeskonnatunnetust taastada / suurendada.

Loe lähemalt meeskonnatunde suurendamise koolituse kohta siin.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *