Need 5 on arvatavasti ka sinu egolõksud

Kas sa oled egoist? Märkad sa seda, kui sa oled egoist? Kuidas egoismi üldse määratleda? Tööl ja kodus.

Üldiselt määratletakse egoismi isekuse kaudu – egoistid mõtlevad ainult enda heaolu peale ning on seda valmis kõikide teiste arvelt ka jahtima. Siiski, isekus on egoismi tuum. Egoism ise väljendub aga ühelt poolt palju laiemalt, ja teiselt poolt palju peenekoelisemalt. Lausa nii peenekoeliselt, et üldjuhul me seda isegi ei märka.

Ego on meie minapilt iseendast. Ja kindlasti on see vale minapilt. Miks? Sest meie minapilt on pidevas muutumises, ja meie minapilt ühtib väga harva teiste inimeste pildiga meist. Seega tekib küsimus, kummal on õigus – kas meil (sest me ju teame, kes me oleme) või teistel (sest nad näevad, kes me tegelikult oma käitumisega oleme). Kuna üldjuhul usume siiski, et oleme see, missugusena iseennast näeme (järelikult teised eksivad), viitab see eespool mainitud egoismi tuumale ehk isekusele. Ego ütleb alati, et meil on õigus ja teised eksivad. Siiski ei ole see ainukene egomääratlus. Allpool kirjeldatud 5 ego põhiväljendust võivad aidata sind oma Egole jälile jõuda ning seda mingil määral ohjeldada.

Egolõks #1. Ma olen see, mida ma TEAN

Lisaks sellele, et egol on alati õigus, tunneb see end alati teistest natukene parem olevat. Ja kuni inimene end oma egoga täielikult samastab, muutuvadki inimesed oma minapildi vangiks – nad usuvad, et nad on teistest paremad. Ja üldjuhul seda viiel põhjusel.

Esimene põhjus on selles, et nad teavad rohkem kui teised. See on üks ego põhimääratlusi – kuna mul on mingis valdkonnas rohkem teadmisi, olen ma teistest parem. Ego tahab alati teistest parem olla, sest see kaitseb selle kaudu meie sisemisi nõrkusi. Seepärast otsib ego ka alati võimalusi end ümbritseda inimestega, kelle suhtes end paremana tunda. Ja üheks heaks võimaluseks ongi tunda seda oma teadmistega üleoleku kaudu.

Teadmised võivad olla väga erinvat laadi – spetsiifilised teadmised töö juurest (mis muudavad mind ilmselgelt “paremaks” oma kolleegidest) või ka oma sõpradest (mis muudab mind paremaks nendest). Ei ole üldse tähtis, mis tüüpi teadmisi ego kasutab, on mehhanism nende all alati sama – kui ma tunnen ennast kellestki targem olevat, olen temast parem.

Siiski jääb see vaid meie arvamuseks ja egotantsuks. Mitte keegi ei ole mitte kellestki mitte kunagi parem – ainult ego ütleb seda, ja sellest kogu meie elutraagika algabki.

Egolõks #2. Ma olen see, mida ma OMAN

Teine egolõks on määratleda end asjade kaudu, mida omame. See ütleb: Ma olen see, mida ma oman. Järelikult, mida rohkem ja uhkemad asjad mul on, seda parem ma olen.

Oma olemuselt on see loomulikult saba absurdne nagu esimene määratlus, sest need on ju lihtsalt asjad. Pealegi on paljud asjad liisingu või pangalaenuga, mistõttu ei näita need isegi meie majanduslikku edu, vaid lihtsalt “ehivad” meid. Seetõttu peaksime võimalikult tihti küsima endalt, kes ma oleksin ja kuidas ma end tunneksid juhul, kui mul enam kõiki neid asju ei oleks? Kui tunneksin end sellisel juhul ebakindlana, oleme sügavas egolõksus.

Egolõks #3. Ma olen see, mida ma TEEN

Sellisel viisil püüab ego endale paguneid saada erinevate põnevate tegevuste kaudu. Mida tähelepanuväärsemaid ja ägedamaid asju teen, seda paremana ennast tunnen.

Siia alla kuuluvad näiteks kõik huvid ja hobid, aga ka näiteks vaimsus ning jooga. Hiljuti viisin läbi ühte meeskonnakoolitust, kus oli naisterahvas, kes tegeles joogaga, mistõttu pidas ta end ilmselgelt teistest paremaks. Kui mainisin talle vestluse käigus, et tegelen ka väikestviisi joogaga, ütles ta selle peale: “Kuni ma hakkasin tegelema praeguse joogaliiniga, arvasin ka, et tegelen joogaga. Sama näen paljude puhul – nad lihtsalt ei tea, mis on tegelik jooga” jne. Saad pildi ette, eks? Kuna ta (täpsemalt tema ego) oli endale pähe võtnud, et ainult selle joogaliiniga tegelevad inimesed on tõelised joogatajad, siis tundis ta end ilmselgelt teistest erilisema ja paremana.

Selle egolõksu alla lähevad ka kõik teised nn vaimsed praktikad, keda tänapäeval väga erinevas värvingus kohata võib. Mõni on ühe new age raamatu läbi lugenud ja juba hakkab teisi õpetama, kuidas elada. Mõni aga on 2 päeva mediteerinud ja käib juba ringi pea püsti, sest ilmselgelt on ta nüüd parem inimene kui teised.

Egolõks #4. Ma olen see, mida ma SAAVUTAN

See on eelmise punkti jätk. Läbi tegevuste saavutame midagi, millesse kinni jääme. Üldjuhul väljendub see tööalaste saavutustega, aga mitte ainult – me võime pidada end paremaks ükskõik missuguste saavuvuste tõttu, olgu nendeks siis sportlikud, rahalised või hobidega. Aga nagu kõikidel teistelgi juhtudel, on ka saavutus pelgalt üks kogemus elus, mistõttu ei tohiks ja ei saakski ükski inimene end teistest nende kogemuste tõttu paremaks pidada.

Egolõks #5. Ma olen see, mida minust RÄÄGITAKSE

Kui esimesed neli määratlust kujunevad pigem seestpoolt väljapoole, siis viimane kõlab vastu teistelt inimestelt. Selleks on prestiiž.

Kuna tegelikult ei eksisteeri ju mingit minapilti, vaid see on kõigest idee meie enda ja teiste inimeste peas, on egol sageli väga keeruline pidevat toetust oma olemasolule leida. Seetõttu vajab ego lisaks iseendast hästi mõtlemisele ka teiste poolset tunnustust kõigele sellele, kelleks ta end peab. Egole meeldib, kui tema teadmistest, talle kuuluvatest asjadest, tema hobidest ja saavutustest räägitakse. See kinnitab egole näiliselt, et ta on siiski päriselt olemas ning kõikide nende asjade nimel tasub pingutada.

Kuidas egole jälile saada?

Egole on jälile saada imeliselt lihtne – püüa see lihtsalt üles leida. Püüa praktikas üles leida see “isik”, kes peab ennast teistest paremaks. See ei õnnestu, sest nimetatud “isik” kõikide oma võltsehitud “vilede ja tulukestega” eksisteerib ainult meie peas. Ja isegi seal on see pidevas muutuses. Täna ehib ego end uue iPhone 6-ga , homme aga juba võib-olla mõne looga, mida meie kohta räägitakse. Seetõttu ei tasu mitte ühessegi egomääratlusse kinni jääda, vaid neid ükshaaval läbi näha ning lihtsalt tavaliseks ja normaalseks inimeseks jääda. Niimoodi on endal lihtsam elada ja teistel inimestel on ka meiega mõnusam suhelda.

***

“Sisemise Tugevuse Loomine”

SOODUSHIND 99 eur+km veel ka sel nädalal

7. detsembril toimub Motivaatori koolitus neile,
kes soovivad 2017. aasta oma parimaks muuta.
Koolitus aitab enesejuhtimise saladuste abil
endaga tugevamat kontakti luua ja seeläbi oma isiklikke tulemusi parandada.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *