fbpx

Kas ka sinu töötajad kasutavad tööandjat lihtsalt pangaautomaadina?

Missugune on sinu meeskonna tänane sisekliima? Kas see on positiivne, innustav ning tunnustav, või tulevad töötajad iga päev tööle ebamugavuse või isegi hirmuga, sest peavad veel ühe päeva siin veetma?

Ehk on see liiga otsekohene lähenemine, aga tegelikult on tõepoolest olemas mõlemat tüüpi ettevõtteid. Nii Eestis kui mujal maailmas. On tõepoolest juba palju selliseid ettevõtteid, kes on mõistnud, kuidas head kliendisuhted ning sellest tulenevad head majandustulemused saavad alguse pühendunud töötajatest (koosneb ju ettevõte inimestest, sest ilma inimesteta on see lihtsalt üks kirje Äriregistris).

Kahjuks on aga ka veel palju selliseid ettevõtteid, kes ei panusta piisavalt oma töötajate emotsionaalsesse heaolusse ning nende arengusse, vaid pigem käsitletakse töötajaid kui “ressurssi” – “nii nagu printer, võiks ka Mari lihtsalt oma töö liigseid küsimusi esitamata ära teha”.

Just juhtide suhtumine töötajatesse sütitab sarnast suhtumist töötajates. On ju palju selliseid töötajaid, kes käsitlevadki oma töökohta ainult pangaautomaadinaneid ei huvita, kuidas raha ettevõttesse jõuab, vaid ainult see, kuidas palgapäeval pangaautomaadist oma palk välja võtta. Kas sa sooviksid selliseid inimesi oma meeskonnas näha?

Positiivsus loob positiivseid tulemusi

Me kõik teame suurte ja tuntud ettevõtete Google, Zappos, MindValley edulugusid. Millest see on aga alguse saanud? Kas tõesti õnnestus neil oma meeskonda saada kõige nutikamad inimesed? Zappose üks asutajatest, legendaarne meeskonnakultuuri arendamise evangelist Tony Hsieh nii ei ütle. Pigem ütleb ta, et kõik sai alguse, ja algab jätkuvalt organisatsioonikultuurist. Kust see aga kõik algas?

Usutavasti on üks osa nende teekonnast seotud ka viimase paarikümne aasta uuringutega (neuro)psühholoogias, mille tulemused kinnitavad üheselt, kuidas edukad ettevõtted oskavad oma töötajaid positiivsel viisil tunnustada. Need uuringud kinnitavad, et positiivsete töötajate ajupotentsiaal on 20-30% kõrgem võrreldes keskpärastega.

“Näiteks viidi ühes USA ettevõttes töötajatega läbi selline eksperiment. Töötajad asetati keerulistesse igapäevastesse olukordadesse ning nad pidid need võimalikult edukalt lahendama. Uuringu sisu seisnes selles, et testgrupile räägiti enne ülesande sooritamist anekdoot, kuid kontrollgrupile mitte. Eksperimendi tulemusena lahendasid need töötajad, kes viidi enne ülesande sooritamist “naljasoonele”, ülesande 21% kiiremini ja täpsemalt kui kontrollgrupis olevad töötajad. Jah, piisas vaid pisikesest naljast, et töötajate võimekust enam kui 20% tõsta. Kas see tähendab, et ühe ettevõtte positiivselt meelestatud töötajad näitaksid kuni 20% paremaid tulemusi? Kes teab?!

See ei ole aga ainus selline uuring. Tegelikult on neid tuhandeid (jah, tuhandeid, mitte sadu), alates lasteaialastest ja kooliealistest õpilastest kuni arstideni välja (ühes uuringus selgus näiteks, et arstid, kellele kingiti enne diagnoosi panekut lutsukomm, panid diagnoosi 19% täpsemalt ja kiiremini).

Kõik need uuringud kinnitavad sama: positiivne hoiak ja mõtlemine ning õnnetunne on heade tulemuste vundament. Pikalt on arvatud, et inimene peab kõigepealt midagi saavutama, et siis õnnelikuks saada. Positiivse psühholoogia eksperdid on selle aga tänaseks ümber lükanud ning suurettevõtted investeerivad palju just töötajate emotsionaalsesse heaolusse, olles mõistnud, kuidas see pikas perspektiivis nende edumaad konkurentide ees suurendab.

Näiteks Kalifornias tegutseb üks suur tarkvarafirma, mille juhi loosungiks on: “Kui sa tunned, et juhe jookseb kokku, siis haara nurgast surfilaud ja tõmba paar lainet“. Selleks on firmas eraldi ruum surfilaudade ning kalipsodega, mida iga töötaja võib vabalt kasutada, et endas õnnehormoone laadida ning seeläbi uute ning inspireerivate lahendustega välja tulla.

Kuidas on olukord sinu meeskonnas?

Missuguseid mõtteid sellised näited tekitavad? Kui sa hindaksid enda tänast meeskonda ja sealseid töötajate domineerivaid emotsioone, siis missugused need valdavalt on – positiivsed, neutraalsed või negatiivsed? Ja mis on nende emotsioonide põhjustajad – suhted, töötingimused või juhtimisstiil? Lõpuks ei olegi oluline, mis emotsioone tekitab, vaid kasulik oleks lihtsalt õppida teistelt ning meeles pidada teadusuuringuid.

Näiteks viisin ma mõned kuud tagasi ka isiklikult läbi suuremat sorti tagasisideküsitluse selle kohta, missugused on inimeste kõige suuremad väljakutsed eraelus ja töö juures. Küsitlusele vastas enam kui 400 inimest ja tööalaselt tuli just kõige rohkem tagasisidet suhete kohta meeskonnas (nii meeskonnaliikmete kui juhtidega). Inimesed ei tunnetanud, et neid ettevõttes väärtustatakse, mistõttu ei ole nad motiveeritud ka ise maksimaalselt panustama. Kas sina tunned oma ettevõtte kohta sama?

Ka juhi mõttemustrid on meeskonna tulemuslikkuses määrava tähtsusega. Saan siinjuures tuua taas ühe näite põnevast uuringust.

6. klassi õpilaste hulgast valiti välja kolm täiesti juhuslikku (keskmiste tulemustega) õpilast, kelle kohta öeldi õpetajale, et testide järgi on need õpilased kõige kõrgema IQ’ga klassis ning kõige suurema potentsiaaliga klassis. Eksperimendi sisu seisnes aga selles, et a) tegelikult olid need lapsed täiesti tavalised ning juhuslikult valitud, b) lapsed ise ei teadnud, et nad välja valiti, ja c) õpetajatele rõhutati, et nad ei tohi kuidagi oma õpetamisel neid lapsi eriliselt kohelda.

Aasta hiljem tehti klassis uuesti tasemetest, mille käigus selgus, et need kolm olidki nüüd teistest õpilastest peajagu üle. Eksperiment näitas, et pelgalt õpetajate alateadlik suhtumine ja ootus õpilaste suhtes muutsid need õpilased teistest paremaks. Põnev, kas pole?

Võib-olla kehtib sama reegel ka töökeskkonnas. Kui meeskonna juht on negatiivne, pessimistlik ja õel, kandub see otseselt üle kogu meeskonnale endale. Ning ka vastupidi. Kui juht omandab positiivse ellusuhtumise, võtab kogu kollektiiv selle suhtumise alateadlikult üle ning parandab niimoodi ettevõtte tulemusi. Ning mis veelgi olulisem – piisab sellest, kui juht usub oma töötajatesse ja nende potentsiaali, ning vastavalt uuringu näitele muutuvadki töötajad võimekamaks ja tulemuslikumaks.

Paranda oma meeskonna sisekliimat?

Kas sa sooviksid sel aastal saavutada tulemusi, mis teevad silmad ette kõikidele eelmistele? Ning seda paljuski mõttemustrite ja ellusuhtumise muutmise ning suhete parandamise kaudu? Nagu näha uuringutest, on see võimalik. Ülemaailmselt suured ettevõtted kasutavad positiivse psühholoogia avastusi oma äris juba peaaegu 20 aastat ning usutavasti on just nende kasutamine ärile nii positiivselt mõjunud.

Kõik algab töötajatest. Kui töötajad tunnevad end hästi, tahavad nad tööle tulla. Kui meeskonna sisekliima on positiivne ja heasoovlik, tajuvad seda ka kliendid, sest kliendisuhted on positiivsete töötajatega oluliselt paremad. Ja kui kliendid tajuvad töötajate positiivsust, on suurem tõenäosus ka, et nad soovivad rohkem koostööd teha.

Artikkel on inspireeritud Shawn Archori raamatust “Happiness Advantage” (soovituslik lugemine igale juhile ja töötajale)

ARENDA EESTVEDAMISE JA MOTIVEERIMISE OSKUSI

Menukas “Tunnustav juhtimine” koolitus toimub 11.03.2020a
Varajase registreerija soodushind 199 eur + km (tavahind 249+km).
 
MIDA KASULIKKU KOOLITUSELT SAAD?
Teadmised ja oskused, kuidas olla parem liider/eestvedaja.
Koolitus annab 5 konkreetset ja praktilist juhtimise tööriista
oma töötajate mitterahaliseks motiveerimiseks
ja meeskonna tõhusamaks juhtimiseks.
 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga