Selle oskuse omandamine muudab Sind kordades PAREMAKS JUHIKS

Me kõik oleme sattunud olukorda, kus kahekõne vältel sõbra, tuttava või võõraga, näeme me üsna selgelt, kuidas vastaspool juba kibeledes oma jutukorda ootab. See ilmneb väga selgelt nii kehakeeles, kui ka ruumis ringi ekslevate silmade näol. On ka juhtumeid, kus vastaspool laua all vaikselt oma telefoni näpib või pingsal silmil lauanurgas paiknevat arvutiekraani silmitseb. Mis tunde see Sinus siis tekitab? Kui vastad “väärtusetuse tunde”, oled tabanud justnimelt naelapea pihta.

Seesama inimene, kes Sinu jutu justkui ühest kõrvast sisse, teisest välja laseb, võib üllatuslikul kombel olla Sinu enda juht – ja olgem ausad – midagi üllatuslikku siin tegelikult ei ole. Harward Business Review kirjutab eelmisel aastal läbi viidud uuringust, kus avastati, et me veedame vähemalt poole oma tööpäevast kuulates – kahjuks unustame aga enamiku sellest informatsioonist kohe ära. Uurides teemat veidi edasi, näitab Scott Williamsi uurimustöö, kus ta jälgis 8000 erinevas valdkonnas töötavat inimest, et teiste teadlik ja tähelepanelik kuulamine määrab 40 protsendiliselt ära iga juhi tegeliku edu oma töötajatega.

Tähelepanelik kuulamine mitte ainult ei loo usaldusväärsust juhi ja tema meeskonna vahel, vaid vähendab konfliktide teket, aitab töötajaid paremini motiveerida ja inspireerib julgeid väljaütlemisi ning seeläbi innovaatiliste ideede esilekerkimist. Tegelikult ei tähenda “teadlik kuulamine” lihtsalt tuima silmsidet ja liikumatut näoilmet, vaid teise inimese sõnadesse süvenemist ja seeläbi küsimuste küsimist – luues pinnase avastusteks ja taipamiseks. Jack Zengeri ja Joseph Folkmani uuring HBRs toob selgelt välja, et head juhid muudavad informatsiooni jagamise oma töötajate jaoks alati positiivseks kogemuseks ehk kasvatavad oma jutukaaslase enesehinnangut, selle asemel, et seda vähendada.

Ükski juht nimelt ei võida oma töötajate lõplikku usaldust läbi ükskõikse näoilme ja vibreeriva nutiseadme taskus. Tegelikult on juhi kohus anda kõnelevale töötajale oma täielik tähelepanu ja fookus. Seetõttu on viisakas keerata ka kontorilaual asetseva nutitelefoni ekraan laua suunas ning samuti sulgeda oma sülearvuti kaas. Ka kehakeel mängib kuulamisel elutähtsat rolli. Terav silmside, noogutus, oma kehaga kuulajale lähemale liikumine, ristamata käed ning positiivne hääletoon annavad vestluskaaslasele signaali, et tema jutt on huvitav ning ta võib turvaliselt kõnelemist jätkata. Selline üksteise austamine ja päriselt ka ära kuulamine on igas meeskonnas sügava tähtsusega. Kuna organisatsiooni edu sõltub otseselt omavahelisest kommunikatsioonist, tekitab hea kuulamisoskuse puudumine töötajates alati omavahelisi pingeid. Seetõttu ongi juht see, kes oma eeskujul ka töötajad üksteist tegelikult austama paneb ja kontorisse avatuse loob.

Me keskendume küll juhtimises tihtipeale oma töötajate toetamisele, tunnustamisele, haavavatuse välja näitamisele ning avatult oma murede jagamisele aga unustame ära nii lihtsa, kuid igapäevaselt olulise toimingu nagu kuulamine. Kuulamine tähendab ka konstruktiivset tagasisidet kõneleja jutule, segaduse korral tema jutu tagasi peegeldamist ja kordamist ning ikka ja alati täieliku tähelepanu säilitamist ja huvi üles näitamist. Kuulamine on üks võimsamaid viise, mis paneb töötaja tundma end väärtuslikuna ja juhi jaoks tähtsa ning huvitavana, mis omakorda tekitab temas tunde oma juhile võimalikult tähendusrikas ja kasulik olla.

Autor: Kathleen Pajumaa