fbpx

Kumb on tähtsam, kas töötajate või juhi proaktiivsus?

Paljud juhid kurdavad, et töötajad ei ole proaktiivsed – nad ei otsi ise lahendusi, nad ei otsi ise koostöövõimalusi, nad ei otsi ise uusi viise rohkem panustada. Jah, loomulikult sooviksid kõik juhid just selliseid töötajaid. Probleem aga ei ole tegelikult töötajates, vaid juhtides – nii nagu juhid vajavad proaktiivseid töötajaid, vajavad töötajad ka proaktiivseid juhte.

Üldjuhul näevad töötajad juhtide proaktiivsust ainule selle osas, mis juhile tähtis on – töötajate töötulemused, ühiste eesmärkide saavutamine, osakonna areng jms. Siiski huvitab töötajaid inimestena töö juures midagi veel, millele paljud juhid tähelepanu ei oska pöörata.

Näiteks huvitab töötajaid, et juht neid päriselt ära kuulaks, nendelt arvamust küsiks (sh iseenda kui juhi kohta), et juht nendele rohkem tähelepanu pööraks, nende tööd ja pingutusi märkaks, et juht neid rohkem tunnustaks, et juht nendele rohkem konstruktiivset tagasisidet annaks, et juht neid rohkem usaldaks ja üleliia ei kontrolliks, et juht nende kallal ei võimutseks, et juht nende arenguvõimalustele tähelepanu pööraks jne.

Kuna juhtide tähelepanu on aga kogu aeg numbritel, tööl ja protsessidel, ei jää nendel lihtsalt aega eelpool nimetatud töötajate jaoks oluliste teemadega tegelemiseks. Mõned juhid peavad neid lausa ebavajalikuks, sest nad eeldavad, et kui töötaja töölepingule alla kirjutas ja talle õigeaegselt palk välja makstakse, on juhi poolne panus antud ning töötaja peab nüüd tulihingeliselt juhi abistamisele pühenduma ja on “kohustatud” oma tööd hästi tegema.

Jah, töötajatel ongi kohustus oma tööd hästi teha, aga nad pole kuhugi alla kirjutanud, et nende tööks on olla proaktiivne. Nad lubasid, et nad teevad oma töö ära, mis tähendab aga reaktiivsust – öelge mulle, mis on vaja ära teha, ja ma teen selle ära. Ning just seda juhid igapäevaselt näevadki – reaktiivseid töötajaid.

Et töötajaid proaktiivsemaks muuta, tuleb kõigepealt juhil proaktiivseks muutuda. Ja seda just nende teemade suhtes, mis töötajatele inimestena korda läheb, mitte ainult nende teemade suhtes, mis juhile huvitavad ja olulised paistavad. Töötajal võib kõik tööks vajalik olemas olla – töövahendid, tööülesanded, vajalik informatsioon jne – , aga nad ootaksid lisaks sellele, et keegi märkaks neid ka inimestena. Ja siin just suur võimalus juhtidele peitubki.

Kui töötajad hakkavad tajuma, kuidas juht pingutab proaktiivselt nende jaoks oluliste asjade nimel, suureneb töötajate valmidus proaktiivselt pingutada juhi jaoks oluliste asjade nimel. Nii saabubki võrdsus ja tasakaal – töötajad saavad seda, mida nemad vajavad, et õnnelik olla, ja juht saab seda, mida tema vajab, et õnnelik olla.

MEELDIS JA OLI KASULIK?
JAGA SÕPRADEGA, ET KASULIK INFO LEVIKS.

KAS TEADSID, ET TUNNUSTAVAD JUHID ON 31% EDUKAMAD?

Kas teadsid, et tunnustavate juhtidega meeskonnad (allikas)
edestavad mitte-tunnustavate juhtidega meeskondi oma tulemustes kuni 31%?

13. detsembril toimub inspireeriv ja praktiline koolitus "Tunnustav juhtimine", mis aitab
sul juhina meeskonna sisemise potentsiaali kasutusele võtta ja nende tulemusi parandada.

Selleks omandad koolitusel konkreetse 7-sammulise tunnustava juhtimise metoodika,
mille positiivne mõju meeskonnale ja tulemustele on garanteeritud.

SOODUSHIND 299 EUR (tavahind 349 eur) I Registreeri kohe

OLED ISEÕPPIJA? ALUSTA E-KURSUSEGA