Kust leida sisemist dopingut eesmärkide elluviimiseks?

Aasta alguses on hea rääkida eesmärkidest. Oled sa mõnikord avastanud, et võtad nõuks mingi asja ära teha, kuid avastad üsna pea, kuidas motivatsioon langema hakkab? Miks see nii on? Viimaste aastate psühholoogia ütleb, et põhjus seisneb meie sisemises dopingus, mida aju asjade ära tegemiseks kasutab. Teadlased nimetavad seda dopingut edukiirenditeks (ingl success accelerators).

Edukiirendid

Edukiirendid on oma olemuselt tegelikult hormoonid nimetusega dopamiin, mida tuntakse ka õnnehormooni (ka armuhormooni) nime all, ja mis meile sisemist jõudu annab. Heaks näiteks ongi siin armumine, mille käigus keha tavalisest rohkem dopamiini toodab – oleme ju kõik kogenud, kuidas armudes soovime ja jaksame teha asju, milleks muidu energiat ei jätku (just see “lisaenergia” on põhjuseks, mis mehed armudes nii headeks „jahimeesteks“ muutuvad, aga juba mõne kuu pärast enam nii palju pingutada ei viitsi).

Viimaste aastate teadusuuringud näitavad aga, et sisemise dopingu sisselülitamiseks ei pea alati armuma, vaid tegelikult on võimalik aju ära petta, et see meie jaoks vajalikel hetkedel kiirendid sisse lülitaks ning meile seeläbi asjade ärategemiseks motivatsiooni ja energiat annaksid.

Üks paljudest teguritest, mis edukiirendi kasutamist aju poolt määrab, on püstitatud eesmärgi saavutamise tõenäosus. Nimelt näitab psühholoogia, et mida suuremana aju sihtmärki tajub – mida suurem on aju hinnangul tõenäosus soovitud eesmärgini jõuda -, seda rohkem see sihtmärgini jõudmiseks oma potentsiaali kasutusse võtab (ja vajadusel ka lisadopingut verre pumpab).

Näiteks soovib keegi saada Eesti Vabariigi peaministriks. Jah, see on oma olemuselt väga suur ja julge eesmärk, aga selleni jõudmise tõenäosus on enamuse jaoks meist väga väike – just seepärast on raske meil ka selle poole pürgimiseks motivatsiooni leida. Samal põhjusel ei tööta hästi “miljonäri mõtteviisi” soovitused, mille kohaselt tasub endale miljonieuroseid tulueesmärke seada ning sellest lähtuvalt siis tegutsema hakata. Usun, et paljud inimesed on kogenud, kuidas mõnda eduraamatut lugedes või eduseminaril osaledes see idee väga motiveeriv tundub, aga kolme päeva möödudes motivatsioon selle suunas tegutsemiseks langema hakkab. Põhjus peitub justnimelt aju poolt tajutavas väikeses eesmärgi saavutamise tõenäosuses ja sellest tulenevas sisemises energias – me võime ju end miljonärina ette kujutada, aga kuna selleni jõudmise tõenäosus on nii väike, ei leiagi me sageli pikaajaliselt selle poole pürgimiseksmotivatsiooni. Aga mida siis teha, et motivatsioon nii kiiresti ei langeks, vaid aju kiirendid pikaajaliselt sees hoiaks?

Sellele küsimusele vastuse leidmiseks ja edukiirendite praktilise mõju määramiseks viisid psühholoogid J.K. Witt, S. A Linkenauger ja D. R Proffitt läbi Ebbinghausi optilist illusiooni kasutades eksperimendi golfimängijatega. Vaata allpool olevaid pilte. Kuigi mõlemal juhul on keskmine ring ühesuurune, tundub ju parempoolse oma suurem. Just seda teadlased ära kasutasid – nad projitseerisid golfiaugu ümber vastava suurusega ringe, mistõttu tajusid golfimängijad parempoolsel juhul auku suuremana ja olid ka edukamad sellesse auku palli suunamisel.

Screen Shot 2015-01-30 at 16.32.04

Mida sellest õppida?

Meil kõikidel on mingid eesmärgid ja unistused. Kui lihtsate või keerulistena sa täna oma unistuste täideviimist aga tajud? Eespool kirjeldatud eksperiment (analoogseid on tehtud veel, mis kõik on kinnitanud, et eesmärgi saavutamise tõenäosuslikkus meie jaoks määrab, kui palju aju meile sisemist dopingut annab) näitab, et unistuse elluviimist ei määra mitte niivõrd see, missugune unistus on, vaid see, kuivõrd realistlikena me seda tajume.

Kui soovid näiteks 15 kg alla võtta, ning suudad ajule jätta mulje, et see on täiesti saavutatav (sest oled viimase kuuga juba 3 kg alla võtnud), siis toetab aju sind igati motivatsiooni ja jõuga, et eesmärgini jõuda. Kui tunned, et töö juures on mingid ülesanded, mis sind muidu hirmutavad, mõtle sellele, kuidas taju nendest muuta – kuidas tekitada enesele tunne, et need on lihtsad ülesanded, mille järel aju sind jällegi sisemise dopinguga toetab.

Ja eriti oluline on edukiirendite teadvustamine juhul, kui tegutsed müügivaldkonnas. Kas tunned mõnikord, et sulle seatud müügieesmärgid on liiga suured ja kättesaamatud? Kas võib olla, et nende poole pürgimine ei tekita sinus motivatsiooni just sel põhjusel, et aju tajub nende saavutamise tõenäosust liiga väiksena? Kui sa suudaks oma taju selles osas muuta, annaks aju sulle lisajõudu ning motivatsiooni nende poole liikumiseks ja vajalikke ressursse ka nende täitmiseks.

Kui sa oled ise müügispetsialist või oled müügitiimi juht, siis mõtle loovalt sellele, kuidas objektiivselt püstitatud müügieesmärgid subjektiivselt (inimeste poolt vaadatuna) väiksemad tunduksid? Ehk oleks kasu sellest, kui tuua näiteid teistest müügimeestest, kes on sarnases olukorras sellised eesmärgid saavutanud. Või hoopiski näidata ja soovitada mõningaid nippe, mida tasuks proovida, et eesmärk lihtsamini saavutatav tunduks. Või hoopiski suured eesmärgid alameesmärkideks jagada, et seeläbi tajutav eesmärk lihtsamini saavutatav oleks. Kui soovid edukiirendeid oma elus ja töös kasutada, tuleb olla loominguline, sest tea, et tähtis ei ole kunagi, mis objektiivselt võttes sinu elus toimub, vaid see, kuidas sa subjektiivselt oma elu tajud.

3 kommentaari

  1. Eelkõige peab tiimiliige arusaama, miks tal seda ülesannet on vaja teha. Kui ta suurt pilti ei näe või see teda ei puuduta, siis ta jääb “lohisema”. Olen sellest kirjutanud siin: https://top-kiirlaenud.ee/kuidas-koik-ara-teha/

  2. Kui sa oled ise müügispetsialist või oled müügitiimi juht, siis mõtle loovalt sellele, kuidas objektiivselt püstitatud müügieesmärgid

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *