Rõõmsa töötaja saladused

Missugune on sinu firma sisekliima? Kas see on positiivne, innustav ning tunnustav, või tulevad töötajad iga päev tööle hirmuga, kuna peavad veel ühe päeva selles hullumajas veetma?

Tegelikult on olemas mõlemat tüüpi firmasid. Ka Eestis. Ka Eestis on palju firmasid, mis on mõistnud, et kliendisuhted ning sellest lähtuvad majandustulemused saavad alguse sellest, kui õnnelikud on selle firma töötajad. Ja mis asi ettevõtte õieti oligi? Jah, see koosneb ju inimestest. Igaüks meist saab riiulifirma registrisse kanda, aga päris firmaks muutub see alles peale seda, kui ettevõttesse inimeste kaudu elu sisse puhutakse.

Samas on aga ikka veel ka väga palju firmasid, kes ei panusta piisavalt oma töötajatesse ning nende heaolusse. Nendes firmades käsitletakse töötajaid nagu masinaid – nagu faksiaparaate või printereid – , kes peavad lihtsalt oma töölõigu ära tegema.

Selline suhtumine sütitab sarnast suhtumist üle võtma ka töötajate poolt. Terve maailm on täis töötajaid, kes käsitlevad oma töökohta ainult pangaautomaadina. Neid ei huvita, kuidas raha ettevõttesse jõuab, vaid ainult see, kuidas palgapäeval pangaautomaadist oma palk välja võtta.

Kas olukorda on võimalik muuta?

Suured ja edukad ettevõtted nagu Google, Zappos, MindValley ning paljud teised on mõistnud, et äri saab alguse töötajatest ning inimeste vahelisest harmooniast. Täpselt sama kinnitavad ka viimase 15 aasta jooksul läbiviidud uuringud, mille tulemused näitavad, et edukad on just need ettevõtted, kes oskavad oma töötajaid positiivsel viisil tunnustada. Need uuringud kinnitavad, et positiivsete töötajate ajupotentsiaal on kuni 30% kõrgem võrreldes keskpärastega, ja rääkimata negativismi kalduvatest töötajatest, kes piiravad oma negativismiga oluliselt nii enda kui teiste loovust ja inspiratsiooni.

Ameerikas viidi läbi üks eksperiment, milles kasutati tavaliste firmade töötajaid. Töötajad pandi keerulistesse igapäevastesse olukordadesse ning nad pidid need võimalikult edukalt lahendama. Uuringu sisu seisnes selles, et testgrupile räägiti enne ülesande sooritamist anekdoot, kuid kontrollgrupile mitte. Eksperimendi tulemusena lahendasid need töötajad, kes viidi enne ülesande sooritamist “naljasoonele”, ülesande 21% kiiremini ja täpsemalt kui kontrollgrupis olevad töötajad. Jah, täpselt – piisas vaid ühest naljast, et töötajate edukust peaaegu 20% tõsta. Kujuta nüüd ette, kui sinu firma töötajad oleksid kõik kogu aeg positiivselt meelestatud. See tähendaks püsivalt kuni 20% paremaid tulemusi, eks?

See ei ole ainukene uuring, mis positiivsusest ning õnnest läbi on viidud. Tegelikult on neid tuhandeid, alates lasteaia lastest, kooliealistest õpilastest kuni doktoriteni välja. Ühes uuringus selgus, et doktorid, kellele kingiti enne diagnoosi panekut kutsukomm, panid diagnoosi 19% täpsemalt ja kiiremini.

Kõik need uuringud kinnitavad üht: elurõõm, positiivne hoiak ning õnnetunne on heade tulemuste vundament. Seni on arvatud, et inimene peab kõigepealt head tulemused saavutama ning alles siis saab ta õnnelikuks. Tänaseks on see väide aga ümber lükatud ning suured firmad investeerivad üksteise järel töötajate heaolusse ning elurõõmu, sest nad on mõistnud, kuidas see pikas perspektiivis nende edumaad konkurentide ees suurendab.

Näiteks on Ameerikas Californias suur tarkvaraarendamise firma, mille juhi loosung on: “Kui sa tunned, et pea jookseb kinni, siis haara nurgast surfilaud ja tõmba paar lainet“. Selleks on firmas eraldi ruum surfilaudade ning kalipsodega, mida iga töötaja võib vabalt kasutada, et endas õnnehormoone laadida ning seeläbi uute ning inspireerivate lahendustega välja tulla. Samuti on näiteid sellest, kuidas firmad on büroodesse välja arendanud videomängude nurgad ja tõukerataste sõidurajad, kus töötajad saavad lõbusalt aega veeta ning enda meeleolu tõsta, et siis midagi tõeliselt vinget ka tööalaselt ära teha.

Missugune on olukord sinu firmas?

Mis tunde sellised näited sinus tekitavad? Kui sa vaatad enda firmat ja töötingimusi, kas sa tunned, et firma suhtumine töötajatesse on samasugune? Muidugi ei saa alati nii äärmusesse minna, aga kuidas on olukord üldise suhtumisega? Kas ülemused ja omanikud suhtuvad töötajatesse kui kõige suuremasse varandusse, millele töötajad vastavad ka omapoolse maksimaalse panusega?

Ma viisin mõned kuud tagasi läbi tagasisideküsitluse selle kohta, missugused on inimeste kõige suuremad väljakutsed eraelus ja töö juures. Küsitlusele vastas enam kui 400 inimest ja tööalaselt tuli just kõige rohkem tagasisidet suhete kohta (nii kolleegide kui ülemustega). Inimesed ei tunneta, et neid ettevõttes väärtustatakse, mistõttu ei ole nad motiveeritud ka ise maksimaalselt panustama. Kas sina tunned oma ettevõtte kohta sama?

Juhi roll on kollektiivi tulemuslikkuses määrava tähtsusega. Saan siinjuures tuua taas ühe näite põnevast uuringust, milles valiti välja 6 klassi õpilaste hulgas kolm täiesti juhuslikku õpilast ning nende kohta öeldi õpetajale, et testide järgi on need õpilased kõige kõrgema IQ ning kõige suurema potentsiaaliga. Eksperimendi sisu seisnes selles, et a) tegelikult olid need lapsed täiesti tavalised ning juhuslikult valitud, b) lapsed ise ei teadnud, et nad välja valiti, ja c) õpetajatele rõhutati, et nad ei tohi kuidagi oma õpetamisel neid lapsi eriliselt kohelda.

Aasta hiljem tehti klassis uuesti tasemetest, mille käigus selgus, et need kolm last, kes eelnevalt välja valiti ja parimateks “valetati”, olid nüüd teistest õpilastest peajagu üle. Eksperiment tõestas, et pelgalt õpetajate alateadlik teadmine ja ootus, et need õpilased on teistest andekamad, muutsidki need õpilased teistest paremaks.

Sama kehtib ka töökeskkonna suhtes. Kui kollektiivi juht on negatiivne, pessimistlik ja õel, kandub see otseselt üle kogu kollektiivile. Ning ka vastupidi. Kui juht omandab positiivse ellusuhtumise ning elurõõmu peamised printsiibid, võtab kogu kollektiiv selle suhtumise alateadlikult üle ning parandab niimoodi ettevõtte tulemusi. Ning mis veelgi olulisem – piisab sellest, kui juht usub oma töötajatesse ja nende potentsiaali, ning vastavalt uuringu näitele muutuvadki töötajad võimekamaks ja tulemuslikumaks. Hämmastav, kas pole?

Muuda enda ettevõtte sisekliimat? 

Kas sa sooviksid sel aastal saavutada tulemusi, mis teevad silmad ette kõikidele eelmistele? Ning seda ainult mõttemustrite ja ellusuhtumise muutmise, ning suhete parandamise kaudu? See on võimalik. Ülemaailmselt suured firmad kasutavad positiivse psühholoogia avastusi oma äris juba 10 aastat ning just need on põhjused, miks nad nii suureks ja edukaks on saanud.

Kõik algab töötajatest. Kui töötajad tunnevad end hästi, tahavad nad tööle tulla. Kui firma sisekliima on positiivne ja heasoovlik, tajuvad seda ka kliendid, sest kliendisuhted on positiivsete töötajatega oluliselt paremad. Ning kui kliendid juba ettevõttesse tulema hakkavad, ei jää nägemata ka tulemused. Tavaliselt on see tsükkel teistpidi pööratud, arvates, et alustame rahast ja klientidest ning hiljem tegeleme töötajatega. Nagu aga alguses juttu oli, algab firma inimestest, kes seal töötavad ning seeläbi väärtust loovad, mitte aga rahast, mida teenida plaanitakse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga