Ära mitte kunagi unusta sisemist motivatsiooni. Ei kõrge- ega madalapalgaliste juhtimisel.

Kui ma 2013. aastal juhtimiskoolitust “Mitterahaline motiveerimine” (tänane “Tunnustav juhtimine”) tegema hakkasin, naerdi ühes sotsiaalmeedia postituse kommentaarides selle üle.

“Kas keegi arvab tõesti, et meie palga- ja hinnasuhte juures huvitab kedagi töö juures “mitterahaline motivatsioon””, küsis see inimene. “Kas see mitte hoopis ei solva 500 eurot teenivat töötajat, kui juht või koolitaja nendele mitterahalisest motivatsioonist rääkima hakkab?”, jätkas ta.

Positiivne töötaja kogemus on oluline kõikide joaks

Mida sina arvad? Kas mitterahaline motivatsioon – positiivse töötaja kogemuse loomine, sõbralik meeskonnakultuur, toetav ja märkav juht, arenguvõimalused, tugev organisatsioonikultuur – on oluline ainult kõrget palka teenivate inimeste jaoks või keskmist või isegi madalat palka teenivate inimeste jaoks samuti?

Minu isiklik seisukoht (mida on ka paljud erinevates palgagruppides töötavad inimesed kinnitanud), et sõltumata sinu palga suurusest soovid sa tunda end normaalse inimesena. Ja eriti normaalse inimesena soovid sa tunda juhul, kui oled sunnitud tegema tööd, mida meie ühiskonnas eriti kõrgelt rahaliselt ei väärtustata.

Kõik, kes seda ei usu, väidavad ju, et madalas palgagrupis töötavad inimesed on valmis rohkem taluma ülbitsevaid ja vähehoolivaid juhte. Ehk siis madalat palka teenivad inimesed peaksid tundma, et rahaliselt neid niikuinii ei väärtustata ja nüüd on mul ka veel väga hull juht. Hurraaa, jah?!

Mitterahaline kompenseerib osaliselt rahalise

Või on hoopis vastupidi – kui sa oled sunnitud täna töötama madalas palgagrupis, on sinu jaoks mitterahalised motivaatorid töö juures hoopis olulisemad. Sa ju tead, kui vähe sulle makstakse. Ja lähiajal usutavasti see hüppeliselt ka ei muutu. Aga vähemalt võid sa tunda, et sind koheldakse väärika ja väärtuslikuna, mis vähemalt osaliselt kompenseerib rahalise puudujäägi.

Ja kindlasti ei soovi end vääritu ja väärtusetuna tunda ka inimene, kes väga suurt palka teenib. Tema olukord on lihtsalt veidi lihtsam, sest tal on tööjõuturul rohkem mänguruumi – tal on halvast juhist lihtsam loobuda, sest tema palk on juba ammu “hügieenipiiri” ületanud. Kuna kõrget palka saab ta ainult 1x kuus, aga nõmedat juhti peab ta kohtama iga päev, ongi ta võib-olla nõus veidikene palgas allagi tulema, et konkurendi juures vähemalt normaalse juhiga koos töötada.