Juht, parem kontrolli oma emotsioone või muidu… osa 2

Uuringud näitavad, et enamik inimesi kujundab oma käitumismustrid ja sellega kaasneva emotsionaalse intelligentsuse 20. eluaastate keskpaigas. Mida rohkem on inimesel vanust, seda tugevamad on noorena kinnistunud mustrid ning seda raskem on neid muutma ning teadvustama hakata – nad on lihtsalt nii sügavale aju “vooluringi” talletunud. See on ka põhjuseks, miks emotsionaalne intelligentsus juhile hädavajalik on. Vastasel juhul kontrollib tema tujusid ja juhtimisstiili vaid korduv, teadvustamata ning robotlik reaktsioon.

Selliseid juhte aga, kes tõesti juhivad oma meeskondi läbi teadliku arusaama, kuidas nende tujud nende alluvaid mõjutavad ning kuidas nende tunnustav suhtlusstiil ka nende töötajaid motiveerib, on maailmas vähe. Seetõttu lõi Richard Boyatzis 1989. aastal 5-sammu mudeli, mis tuginedes neuropsühholoogilisele uurimustööle, peaks iga usina juhi, kellel on soov ning valmidus iseenda kallal vaeva näha, ajutegevust paremuse poole muutma.

SAMM 1- Kes ma tahaksin olla?

Esimene samm kõikide juhtide jaoks on aru saada, milline juht ta tahaks olla 5-10 aasta pärast. Kuhu ta sooviks oma eluga jõuda? Selles küsimuses peitub meie alateadvuse jaoks nimelt ülim võti. Kui sa kujutad end 5 aasta pärast juhtimas suurt 100 töötajaga firmat, mis on edukas ning kus kõik töötajad armastavad oma tööd ning austavad sind juhina, siis sul tekib sisemine selgus, et praegune juhtimisstiil sind sinna ei vii. Ehk kui tänasel päeval firmal nii hästi ei lähe: töötajatega puudub kontakt ning suvepäevadele registreerivad end vaid vähesed, on siililegi selge, et iseenda käitumist muutmata on 5 aasta möödudes seis veelgi halvem.

SAMM 2- Kes ma praegu olen?

Teine samm on tihtipeale kõige raskem. Miks? Sest selles etapis on juhil vajalik pakkida oma ego kokku ning tunnistada reaalsust- kuidas minu töötajad mind tegelikult näevad? Muidugi, nagu ka Martin Seligmani uurimustöö näitas, näevad edukamad inimesed maailma alati värvilisemates toonides ning usuvad oma võimetesse kordades rohkem, kui vähem edukad. See aga ei välista oma nõrgemate külgede eest vastutuse võtmist ning teiste ausa tagasiside aktsepteerimist. Kes ei tahaks siis oma nõrkusi teada, et nendest õppida ja paremaks tööandjaks, kolleegiks ja inimeseks saada? Ning lähtudes Glenn McEvoy ja Richard Beatty uurimustööst, ennustab juhi tänane tagasiside ka firma tuleviku potentsiaali ja edukust.

SAMM 3- Mida teha, et saada siit, kus ma praegu olen, sinna, kus ma tahaksin olla?

Kolmandas etapis on juhil vaja koostada väga spetsiifiline tegevuskava, et igapäevaselt oma käitumismustreid murda ning uute kasulikemaga asendada. Rääkides emotsionaalsest intelligentsusest juhtimises, on Daniel Goleman viidanud neljale valdkonnale, mida iga hea juht oma tegevuskavasse hõlmama peaks: emotsioonide teadvustamine, emotsioonide juhtimine, emotsioonide äratundmine teistes ja suhtekorraldus.

  • Eneseteadvus ehk iseenda emotsioonide teadvustamine. Eneseteadlikud juhid teavad oma plusse ja miinuseid ning on piisavalt intuitiivsed, et taibata, kuidas nende tuju ja käitumine nende töötajaid mõjutab.
  • Enesejuhtimine ehk võime oma emotsioone juhtida. Sellised juhid oskavad hoida negatiivsed emotsioonid iseendale ning on võimelised oma töötajatele arusaadavalt oma halva tuju põhjuseid selgitama. Need on juhid, kes ei vala oma viha teiste peale välja ning ei kritiseeri ega piitsuta oma töötajaid iseenda tugevatest emotsioonidest lähtuvalt.
  • Sotsiaalne teadlikkus viitab juhi kaastundevõimele ning organisatsioonisisesele intuitsioonile. Need juhid mitte ainult ei oska oma töötajate emotisoone tõlgendada, vaid väljendavad ka oma hoolt ning on vastutulelikud. Sellised juhid oskavad läbi näha ebavajalikku kontoripoliitikat ning on oma väljaöeldud lausete ja väljendatud kehakeelega ettevaatlikud, sest ei taha kedagi solvata ega negatiivselt mõjutada.
  • Suhtekorraldus on võime suhelda viisil, mis on selge ning arusaadav, väldib mõttetuid konflikte ning loob tugevaid sidemeid. Head juhid kasutavad suhtekorralduse tehnikaid selleks, et nakatada oma meeskonda entusiasmi, huumori ja lahkusega ning lahendada konflikte läbi teadliku dialoogi ja üksteise mõistmise.

Kuidas aga neid nelja emotsionaalse intelligentsuse valdkonda igapäevaselt praktiseerida ning millised on kaks viimast sammu Richard Boyatzise 5-sammu mudelis, saad lugeda juba esmaspäevases artiklis: “Juht, kontrolli oma emotsioone või muidu… osa 3”

Autor: Kathleen Kanervikko

***

“Tunnustav juhtimine”

12.oktoobril 2016 toimub menukas Motivaatori koolitus juhtidele.
Koolitus on praktilist laadi ja annab juhile teadmised ning
oskused oma meeskonna edukamaks juhtimiseks ja 
töötajate pühendumuse suurendamiseks.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *