Juht, parem kontrolli oma emotsioone või muidu… osa 1

Teadlased on juba ammu avastanud, kuidas ühe inimese emotsioonid teda ümbritsevaid inimesi väga otseselt mõjutavad. Juba 1981. aastal avastasid psühholoogid Howard Friedman ja Ronald Riggio, kuidas isegi mitteverbaalne ilmekus teisi puudutab. Oma katses panid nad 3 võõrast inimest vaikuses üksteise vastu istuma ning avastasid, et sisemiselt kõige emotsionaalsem osaleja mõjutab paari minuti jooksul juba ka teiste tuju – ilma ühegi sõna ja liigutuseta. Kui palju mõjutavad meid siis need inimesed, kellega veedame samas ruumis 8 tundi iga päev? Ning kui suurt mõju avaldab meile halvatujuline, vähemotiveeritud ning närviline juht? Vastus on palju hirmutavam, kui sa arvatagi oskad.

Tuleb välja, et enim mõjutavad meid nende inimeste tujud, keda me jälgime ning kellele alt üles vaatame- tööl olles tähendab see juhte. Ka nendel juhtudel, kus juht kõikide töötajatega väga kokku ei puutugi, mõjutab juhi emotsionaalne seisund tema otseseid alluvaid ning läbi doomino efekti jõuab see ringiga ka kõikide teiste töötajateni välja. Daniel Goleman ja Richard Boyatzis kirjutavad oma artiklis :”Emotsionaalne juhtimine- suurepärase juhtimise peidetud võti” sellest, kuidas töötajate tulemused ja firma edu on otseselt seotud juhi emotsionaalse seisuga. Kui tegemist on positiivse ja tunnustava juhiga, on ka töötajad motiveeritud, edasipürgivad ning usinad. Kui aga enamikel päevadel on juht norgus, vihane või ebapädev enda töös, muutuvad ka töötajad ajapikku tüdinuks, laisaks ning ärevaks.

Uuringud näitavad, et heatujuline juht tõstab vibratsiooni terves kontoris ning läbi oma energilisuse mõjutab ka teisi usinamalt töötama. Olgugi, et päevad ei ole vennad, jäävad emotsionaalset juhtimist praktiseerivad juhid ka halbadel päevadel siiraks ning ei vala oma pahameelt teiste peal välja. Daniel ja Richard arvavad, et kui juhid teadvustaksid, kui palju nende emotsionaalsus ka neid ümbritsevaid inimesi vormib, oskaksid nad paremini oma käitumist analüüsida ning teadlikult oma tujusid kontrollida ja muuta.

Tänapäeva juhtimismaailmas on aga teada-tuntud probleem justnimelt “Pimeda juhi sündroom”, kus juhid tunnevad, et töötajad on nendega täielikult rahul ning neil puudub vajadus iseenda käitumises midagi muuta. Kui juhid oma alluvatelt tagasisidet ei küsi ning lähtuvad oma oletustest, mitte töötajate tegelikest tunnetest, on väga raske panna neid oma emotsionaalsust kontrollima ning negatiivset suhtumist positiivsemaga asendama. “Keegi pole mind kunagi kritiseerinud, seega kõik on hästi”, kõlab juhtide suust, kes tihtipeale “pimeda juhi sündroomi” käes põevad. Mida nad ei teadvusta, on see, et ükski töötaja ei lähe vabatahtlikult oma juhti kritiseerima ning ilma juhi endapoolse huvita võib ta elu lõpuni oma töötajaid salamisi terroriseerida – arvates, et on parim juht maailmas.

Kuna aga emotsionaalne ümber õppimine tähendab pikka praktikat ning oma käitumismustrite ja äraõpitud emotsionaalsete reaktsioonide ümber programmeerimist, peab juht tõesti oma halva tuju mõjutusi firma tulemustele nägema. Tal peab olema vabatahtlik soov ennast teiste nimel muuta ning arusaam, et nii jätkata ei saa. Selleni saab jõuda kasutades Richard Boyatzise 1989. aastal loodud 5 sammu mudelit, mille abil on tuhanded juhid üle maailma oma juhtimisstiili ja töötajate rahulolu parandanud. Sellest mudelist räägime täpsemalt järgmises artiklis “Juht, parem kontrolli oma emotsioone või muidu… osa 2″

Seniks aga mõtlemisainet juhile: Kas mina olen pigem hea-või halvatujuline juht? Kas ma kontrollin oma emotsioone piisavalt ning olen teadlik, kuidas nad mind ümbritsevaid inimesi mõjutavad? Kas ma olen kunagi püüdnud teiste nimel positiivsust kultiveerida ja läbi rõõmsa meele ka teisi tegutsema motiveerida? Või kasutan pigem sundimist, kaudseid ähvardusi ning manipulatsiooni?

Autor: Kathleen Kanervikko

***

“Tunnustav juhtimine”

12.oktoobril 2016 toimub menukas Motivaatori koolitus juhtidele.
Koolitus on praktilist laadi ja annab juhile teadmised ning
oskused oma meeskonna edukamaks juhtimiseks ja 
töötajate pühendumuse suurendamiseks.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *