Kui peaksid täna nimetama oma meeskonna kõige väsinuma inimese, siis kelle sa nimetaksid? Tõenäoliselt selle, kes on viimasel ajal kõige rohkem kurtnud, hiljaks jäänud või koosolekul ohanud, eks?
Aga võib juhtuda, et kõige väsinum on tegelikult hoopis see, kes ikka veel kõikidest tähtaegadest kinni peab ja kordagi sulle midagi kurtnud ei ole. Ta vastab kirjadele õhtul kell 22, teeb ära ka kolleegi pooleli jäänud töö ja kui küsid, kuidas läheb, ütleb: „Kõik on hästi.“
Hea tulemus ei ole veel hea enesetunne
Siin peitub ebamugav paradoks: „Mida rohkem inimene pingutab, seda hiljem juht tema väsimust märkab.“ Juht näeb ju eelkõige tulemust. Ja pühendunud inimene hoiab tulemuse korras viimase hetkeni. Enne kaovad hoopis uni, trenn, õhtud perega ja rõõm asjadest, mis varem talle meeldisid. Neid juht aga ei näe.
Seepärast võib tööplaanis kõik roheline olla ka siis, kui inimene ise on juba ammu punases.
Mille järgi väsimust ära tunda?
Kui tulemus väsimust ei näita, siis mida peaks juht õieti vaatama?
Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab läbipõlemist haiguste klassifikatsioonis ICD-11 tööga seotud nähtusena, mitte haigusena. Selle põhjus on krooniline tööstress, millega pole edukalt toime tuldud, ja sellel on kolm tunnust.
Esimene on kurnatus. Energia on otsas ja nädalavahetus ei too seda enam tagasi.
Teine on vaimne kaugus tööst. Inimene, kes varem pakkus koosolekul ideid, ütleb nüüd ainult „okei, teeme ära“. Või muutub tema jutt töö kohta küüniliseks.
Kolmas on tunne, et ta ei saa enam hakkama. Töö võtab rohkem aega kui varem ja ka väike ülesanne tundub ületamatu.
Ja veel üks oluline täpsustus: läbipõlemise määratluse järgi käib läbipõlemine just töö kohta. Teisisõnu ei ole see ainult inimese isiklik mure, vaid ka küsimus sellest, kuidas töö on tema jaoks korraldatud. Ja töökorralduse üle otsustab suuresti juht.
Juhi jaoks on usutavasti kõige huvitavam just teine tunnus: kurnatust saab varjata ja tulemust saab mõnda aega veel hoida, aga muutus inimese hääles ja suhtumises on sageli esimene asi, mida märkab juht, kes seda märgata soovib.
Miks juht seda siis ikkagi ei märka?
Esimene põhjus on see, et tugev töötaja ei taha paista nõrgana. Mida rohkem talle on usaldatud, seda raskem on tal öelda, et ta enam ei jaksa.
Teine põhjus on küsimus ise. „Kuidas läheb?“ on koridoris nii harjumuspärane, et ka vastus „hästi“ tuleb harjumusest. See ei ole vale, vaid viisakus.
Kolmas põhjus puudutab juhti ennast. Aasta lõpus on ka juht ise nii väsinud ja tema pilk on ainiti tööde nimekirjal. Inimene, kes nimekirjas olevaid töid kenasti täidab, ei paista sealt lihtsalt silma.
Mida juht saab teha?
Juht ei pea olema psühholoog ega panema diagnoose. Küll aga saab ta teha kolm asja.
a) Võrdle inimest tema endaga, mitte teistega. Küsimus ei ole selles, kas ta teeb rohkem või vähem kui kolleegid, vaid kas ta on samasugune nagu kolm kuud tagasi. Kas ta naerab koosolekul samamoodi? Kas ta pakub ikka ideid? Võib ka juhtuda, et sinu kõige täpsem inimene hakkab tegema väikeseid vigu, mida ta varem ei teinud. See ei pruugi olla hooletus, vaid märk, et tähelepanu on otsas.
b) Küsi täpsemalt. „Kuidas läheb?“ asemel võid küsida: „Mis on sel kuul sinu töös kõige rohkem energiat võtnud?“ Sellele küsimusele on palju raskem vastata ühe sõnaga. Ja kui vastus tuleb, ära kiirusta sellele lahendust otsima. Küsi pigem edasi: „Mis sind praegu kõige rohkem aitaks?“
c) Võta midagi ära, mitte ära lisa. Kui kuuled, et inimene on väsinud, ei aita sellest, et soovitad tal rohkem puhata. Aitab see, kui lepite kokku, milline töö tema laualt sel kuul ära läheb. Ja kui ta räägib unetusest või sellest, et ei suuda enam keskenduda, soovita tal julgelt pöörduda perearsti või töötervishoiuarsti poole.
Sinu eesmärk võiks olla see, et meeskonnas saaks väsimusest rääkida enne, kui sellest räägib haigusleht. See ei nõua juhilt erilisi oskusi, vaid märkamist, tähelepanu ja ühte head küsimust.
Küsimused mõtisklemiseks juhile
a) Kes sinu meeskonnas on viimased kuud teinud kõige rohkem tööd ja millal sa temalt viimati küsisid, mis tal kõige enam energiat võtab?
b) Kas oled märganud kellegi juures muutust: vähem ideid, rohkem küünilisust, rohkem „teeme ära, mis siis ikka“?
c) Mida sa ise oma meeskonnale väsimuse kohta näitad: kas pingutad edasi või ütled välja, kui on liiga palju?
P.S. Kui tahad aru saada, mis sinu inimesi tegelikult käivitab ja mis neilt energiat võtab, loe tasuta e-raamatut „Kui inimesed enam kaasa ei tule“. Sealt leiad ka harjutused, mida saad meeskonnaga kohe proovida.















