VIDEO I Juhtimine 2.0 ehk autokraatiast ülemuste põlvkonda

See on jätk eelmise nädala postitusele “Juhtimine 1.0: mis see on ja miks sa seda juhina vältima peaksid?”.

JUHT 2.0 EHK ÜLEMUS
See on äriprotsesside tõhustamisele ja kliendikogemuse tähtsustamisele orienteeritud juhtimine, mille levinud juhtimisretoorikaks on “Kuna klient maksab meile palka, on tema heaolu kõige olulisem”.

Juhtimise teises põlvkonnas on töötajad küll näiliselt kaasatud (tehakse koosolekuid, küsitakse töötajate arvamust, korraldatakse pühendumuse uuringuid) ja juhi poolt väljaöeldud sõnade järgi on töötajad ka justkui olulised (levinud loosung “Teie olete meie suurim vara!”), aga tegelikkuses otsustatakse siiski “tagatubades” ja töötajate heaolu ning areng (töötajakogemus) on tagaplaanil.

Kuna inimesed ei tunne end sellises juhtimiskeskkonnas päriselt kaasatuna ja väärtustatuna, ning nad tajuvad, et töötajad inimesena (nende areng, arvamus, vajadused ja ootused) on jätkuvalt juhtide jaoks teisejärgulised (kuigi erinevalt Juhist 1.0 püütakse jätta mulje, et see nii ei ole), on tüüpiliselt sellistes organisatsoonides pühendunud vaid 15-25% inimestest (enamus potentsiaalist on realiseerimata).

Siiski on oluline rõhutada, et erinevalt Juhist 1.0 võib Juht 2.0 keskenduda päris palju meeskonnale – teeb koosolekuid, kus kutsub inimesi kaasa rääkima ning oma panust meeskonda andma. Samuti võib tiimis olla “näiline” koostöö ja -harmoonia, mille taustal on pinna all siiski palju de-motiveerivat rahulolematust.

Kuna aga selliste teemadega tegelemiseks ei ole suhted meeskonnas piisavalt usalduslikud ja avatud, muutub see ka takistuseks tiimi tegeliku maksimum potentsiaali saavutamisel.

Uuri lisaks veel Juhtimine 2.0 kohta siin:
“Nii suurendad oma töötajate pühendumust! Ja seeläbi ka nende töörõõmu ning meeskonna tulemusi.”
“3 suhtlusvormi, mis aitab juhil ehitada tiimiga tugevaid suhteid”
“Kas sinu tänane juhtimisstiil on tsentraalne või detsentraalne?”