Kas sa kasutad avatud või suletud juhtimist?

Tuntud juhtimisekspert Patrick Lencioni kirjutab oma hittraamatus “Getting Naked” inspireerivalt sellest, kuidas igasuguse teenuse pakkuja saab oma äri ja klientide hulka kasvatada end “alasti võttes”. Loomulikult ei pea autor selle all silmas sõna otseses tähenduses end “lahti riietuma”, vaid ülekantud tähenduses – olla ehe, aus ning paista välja just sellisena nagu oled.

Eelkõige räägib Lencioni raamat ehedusest müügi- ning teenindusprotsessis, aga raamatut lugedes sain ma väga palju mõtteainet ka juhtimise kontekstis. Motivaatoris räägime väga palju “juhi haavatav olemisest”, mis oma olemuselt tähendab täpselt sama – kas juht julgeb olla oma töös ja töötajate ees “alasti”. Mida see siis täpsemalt tähendab?

Me oleme hirmude küüsis

Kõik saab alguse meie ebakindlusest, mistõttu oleme harjunud kandma maske. Eriti vajalikud paistavad maskid olevat aga situatsioonides, kus etendame rolle, mille suhtes puudub meil endal ka lõplik arusaamine, mida sellises rollis olemine üldse tähendab.

Sellest tulenevalt mängivadki paljud noored juhid “juhti”. Nad võisid näiteks viimasel reedel enne juhiks saamist olla kontoris “nemad ise”, aga esmaspäeaval juhina tööle tulles on nende käitumine muutunud. Näiteks minu endaga juhtus see millalgi Hansapangas, kui maaklerist projektijuhiks sain. Miks? Sest ma ei teadnud täpselt, kuidas projektijuht käituma peaks, et ikka professionaalne, tark ja kompetentne välja paista. Mida öelda, mida mitte öelda? Kus suu lahti teha, kus see kinni hoida? Kus nõus olla, kus oma arvamust peale suruda (et keegi ei arvaks, et lasen endast üle sõita)? Kõik sellised küsimused peegeldavadki inimese sisemist ebakindlust, mida me rollidest tulenevate maskide taha peitma asume.

Selline ebakindlus ei pruugi end avaldada aga ainult juhi positsioonis. Nagu Lencioni oma raamatus kirjutab, on paljud müügiinimesed erinevate hirmude küüsis, mistõttu püüavadki nad sageli olla rohkem kui nad on – targemad, nutikamad, efektiivsemad jne. Tema ise on aga oma äri üles ehitanud hoopis teistel alustel. Ja just sellest, kuidas ta “alasti” olemise ärimudelit kasutades nii mõnestki oma suurest konkurendist mööda on läinud, ka raamat “Getting Naked” kirjutab. Jah, loomulikult kirjutab ta temale omaselt raamatus kolmandas isikus, aga seda lugedes võib ära tunda, et ta räägib tegelikult iseenda ja oma ettevõtte “Table Group’i” loo.

Kõige paremini võtab haavatav olemise ärimudeli kokku allpool olev joonis, mis tõstab esile 3 kõige levinumat hirmu, millega nii juhid kui inimesed laiemalt hädas on, ning mis tekitavad inimeste vahele müüre ja põhjustavad ka inimestele endile väga palju segadust ja kannatusi:

1. Hirm häbisse jääda
2. Hirm end alaväärsena tunda
3. Hirm oma tööst ilma jääda

Hirm häbisse jääda

Selle hirmu tuum on paista välja ebakompetente ning rumal, mistõttu valivad ka paljud juhid sageli selle tee, kus nad ei tunnista oma nõrkusi, vigu ja oskamatust. Nad pelgavad, et kui nendel ei ole kõikidele küsimustele ja probleemidele lahendust, näevad teised neid nõrga juhina. Jah, loomulikult on hea, kui juht on tark, ilus ja osav, aga mõningate asjade mitte-teadmisest palju hullem on see, kui kõik teised teavad, et juht ei oska ja teeb vigu (mis on ju täiesti normaalne, sest ka juht on inimene), aga ta püüab seda alati peita ning varjata.

Kui juht kardab kogu aeg häbisse jääda ja püüab alati kõige targem näida, kelle sõna alati viimaseks peab jääma, hakkab selline mentaliteet levima kogu meeskonnas ning töötajad hakkavad sama tegema. Lõpuks jõutaksegi olukorda, kus kõik püüavad peita oma eksimusi ning nõrkusi, alati otsitakse süüdlast selle asemel, et ise peeglisse vaadata, ning inimeste vahele on tekkinud nähtamatud seinad, mida kasutatakse oma valede peitmiseks.

Lahendus?

Nagu mudelist näha, soovitab autor teadlikult 3 tegevust, et praktiseerida haavatavust (loe: tões elamist):

a) Julge küsida rulamalaid küsimusi – sellega näitab juht eeskuju, et rumalaid küsimusi ei ole olemas ning ka kõige “rumalamad” küsimused võivad mõnikord viia parimate lahendusteni.

b) Julge teha rumalaid ettepanekuid – sellega näitab juht eeskuju, et keegi pole täiuslik ja kellelgi ei ole valmis ideaalseid ning töötavaid lahendusi, mistõttu võib julgelt kõik lauale panna ning siis koos vaadata, mis töötab ja mis ei tööta.

c) Tähista oma eksimusi – sellega näitab juht eeskuju, et eksimine on inimlik ja meil pole mõtet üksteiselt oodata täiuslikkust; ainult läbi eksimuste õpitakse ja saadakse väärtuslikke kogemusi, mistõttu ei tohiks keegi meeskonnas oma eksimusi peita, vaid neid tuleb üheskoos õppetundidena tähistada.

NB! Varsti saad lugeda artikleid ka kahest järgmisest hirmust:

Hirm häbisse jääda 

Hirm tööst ilma jääda