Kes tegelikult väärib olla osa Sinu elust?

David R. Hawkins on kunagi öelnud, et “Iga uus päev paneb meid valiku ette – kas astuda sammuke haiguse või hoopis tervise suunas”. Kuigi see valik on tingitud paljuski reaalsusest, mida me iseenda silmade läbi loome, mõjutab kaudselt meie otsuseid ka meid ümbritsev sõpruskond. Inimesed, kes näevad elu enamana kui paljas eksistents, analüüsivad oma käitumismustreid ning üritavad liikuda teadlikkuse suunas, tõstavad ka meie energiat ning toetavad meid oma eesmärkides. Need, kes aga vaatlevad maailma ühe üksildase paigana, virisevad ja vinguvad, kiruvad ning on täis trotsi ja uhkust, tõmbavad meid ühes endaga pidevalt alla. Seega, kelle sa valid – kas need, kes su elu tublisti täiendavad või need, kes sulle hoopis karuteene teevad?

Seesama härra Hawkins, ülemaailma tuntud kui vägagi vastuoluline vaimne õpetaja, kalibreeris kinesioloogias kasutatava lihasjõutestri (muscle testing) abil terve maailma inimkonna vaimset taset ning asetas leitud tulemused numbrilisele skaalale 0 – 1000. Antud tabeli järgi väitis Hawkins, et 78% maailmas elevatest inimestest elab pimeduses ja võngub hirmu, süütunde, häbi, viha ja apaatia vibratsioonis ehk kasutab loomseid instinkte, et igapäevaselt “ellu jääda”. Needsamad inimesed, Hawkinsi kohaselt, ei usu vaimsetesse põhimõtetesse ning sügavamasse eksistentsiaalsesse eesmärki – neid juhib otseselt ja ainult nende ego ehk soovid, kired, tahtmised, nõudmised, võistlus, üleoleku näitamine, maskid jne.

Kuigi Hawkinsi “Teadlikkuse skaalat” ei saa kuidagi faktuaalselt tõestada, teab igaüks meist ka omast käest neid inimesi, kes tõesti madalamatel sagedustel võnguvad. Kindlasti kuulub ka meie oma perekonda või sugulasseltsi mõni selline inimene või olime hoopis ise kunagi see, kes kõike vaid läbi mustvalge spektri vaatas. Kuigi need inimesed on vahel väga head peegeldajad meile endale ja meie enda arengule, ei soovi keegi meist nendega pikalt oma aega veeta. Tihtipeale tunneme end juba peale lühikest koosolemist väsinuna, räsituna, võib-olla valdab meid ka hetkeline tujulangus, kurk hakkab kipitama jne. Need on otsesed märgid sellele, et me ei peaks negatiivsete inimestega oma väärtuslikku aega jagama.

Tihtipeale juhtub aga see, et ka vanade sõprade seas on neid, kes kohe üldse meiega enam ei suhestu. Sõpruse säilitamise nimel aga veame neid justkui koormat endaga kaasas ja loodame, et ühel hetkel jõuavad ka nemad meile järgi. Sellega kaasneb aga pidev ebamugavus- ja ebameeldivustunne ning igale kohtumisele järgnev emotsionaalne langus. Üks tähtis vaimse arenguga kaasnev õppetund on aga iseenda väärtuse leidmine ning seeläbi oma sisemise tugevuse kehtestamine. Iga iseennast armastav inimene väärtustab end ja oma aega niivõrd, et ei lase destruktiivseid käitumismustreid kasutaval inimesel oma lähikonda siseneda. Ta on konkreetne ja otsekohene ning teab, et sõprussuhe on tähendusrikas vaid siis, kui sellel on mõlemapoolselt arendav mõju. Isekad ning nartsissistlikud tegelased raputab ta juba eos maha ning ei lase enda lähedale kedagi, kes kuidagi tema sisemist rahu saboteerida soovib.

Siiras pilk oma sõpradele ja lähedastele näitab paljuski, mis inimene sa tegelikult oled. Me valime enda lähedale siiski ju neid, kes meie maailmavaatega resoneerivad ning raputame maha teised, kes sellega vastuollu lähevad. Lahti laskmine on mõnikord parim asi, mida sa enda jaoks teha saad ning pealtnäha lineaarsel eluteel soovime oma hetked veeta arendavate ja inspireerivate inimeste seas – avastades aina enam ja enam iseenda sügavat olemust ja sellega kaasnevat kergust ja rahu.

Autor: Kathleen Kanervikko

***

“Tunnustav juhtimine”

15. veebruaril 2017 toimub Motivaatori koolitus juhtidele.
Koolitus on praktilist laadi ja aitab juhil
meeskonda ühtsemaks muuta ja seda edukamalt juhtida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga