fbpx



Kõige ebamugavam juht on ebamäärane juht

Juhtimiskoolitustel “Tunnustav juhtimine” tegeleme koos juhtidega muuhulgas hästi palju ka eneseanalüüsiga. Isiklikult usun eneseanalüüsi väga palju, sest lisaks uue info mällu ammutamisele tuleb seal olemasolevat infot aeg-ajalt ka korrigeerida ja analüüsida. Ning selleks on selline enesevaatlus või -reflektsioon väga kasulik. Üheks osaks enese paremaks mõistmiseks juhina palun juhtidel meenutada isiklikke kogemusi töötajana. Selleks palun nendel kas minna mõtetes näiteks oma eelmisse töökogemusse, kus nad ei olnud veel juhid (olid spetsialistid), või mõtisklevad oma kogemust tänase juhi alluvuses. Palun nendel vaadelda seda kogemust ja leida selles mingeid ka de-motiveerivaid tunnuseid. Teisiti öelduna palun nendel välja tuua 3-5 tegurit tööl, mis on kas minevikus või praegu olevikus nende motivatsiooni vähendanud.

Keskmise juhi arhetüüp

Ilmselgelt on see liigne lihtsustus, aga ehk püüaks eelneva 5 aasta jooksul sadade juhtide poolt kirja pandud de-motiveerivalt käituvate juhtide baasil nö “halva juhi arhetüübi” – need on juhi tunnused, kelle käitumine mõjub töötajatele de-motiveerivalt. Ja missugused need peamised märksõnad siis on, mis koolitusel osalejad selle harjutuse vältel välja toovad:

– Juht on ebaõiglane
– Juht ei märka ja ei tunnusta
– Juht karjub
– Juht tõstab häält
– Juht ei kuula
– Juht ei küsi arvamust
– Juht ei tunnista enda eksimusi
– Juht ei julge küsida nõu
– Juht ei julge paluda abi
– Juht on loll (väga levinud muide)
– Juht on ebamäärane

Tegelikult on see nimekiri alati oluliselt pikem, sest näiteks avalikel koolitustel on ca 25-30 osajelat, kuid need kümmekond on ühed levinumad, mis alati välja tuuakse. Palun siis juhtidel nendele tunnustele peale vaadata ja küsin nendelt: “Kui seda nimekirja näidata täna teie töötajatele, siis kas nad tunneksid midagi teie juures ära? Või kui te ise nendele peale ausalt vaatate – kas te tunnete iseenda juures midagi ära?“. Juhtide näod lähevad selle peale naerule. Muidugi nad tunnevad midagi ära. Ja muidugi tunneksid nende töötajad siin neid ära.

Kas sina tundsid midagi siin ära – iseenda juures, oma juhi juures või kas sinu töötajad tunneksid sind kasvõi osaliselt siin ära?

Ebamäärase juhi alluvuses olla

Kuigi nimekirjas viimane, on “ebamäärasus” samuti üks levinumaid tunnuseid, mis töötajaid tohutult pöördesse ajab. Me kõik oleme usutavasti elus kokku puutunud ebamääraste ja ebakindlate inimestega: ta ei anna konkreetseid vastuseid, vingerdab ja põikleb vastustest ning vastutusest kõrvale, tema koosolekud on segased ning arusaamatud lõppedes alati mitmetimõistetavate kokkulepetega, kust puudub konkreetsus jne. Sa võid püüda temaga otse rääkida, aga ta ei vasta otse. Ta jätab alati otsad lahtiseks, ta jätab alati endale taganemis-/põgenemistee.

On päris palju juhtumeid olnud, kus osalejad tulevad pärast seda harjutust toimuval kohvipausil minuga oma “raskest elust tööl” rääkima just ebamäärase juhi valguses. Nad küsivad nõu, mida sellises olukorras teha – kuidas luua olukorda selgust, kui juht eelistab segadust?

Egas mul midagi väga asjalikku nendele ju öelda ei ole, nii nagu ka ühegi teise juhi kummalise omadusegi puhul. Otsealluvuses olevatel inimestel on tegelikult ju väga vähe võimalusi oma juhti mõjutada, rääkimata tema muutmisest. Juht on võimupositsioonil ja kui ta soovib, on temal alati õigus. Ja kui on tegemist veel “raudrüüd” kandva juhiga, kes ei taha ka oma vigu tunnistada, siis kõik tema “õigsuses” kahtlevad inimesed on potentsiaalsed vaenlased ning need tuleb hävitada.

Olla ise ebamäärane juht

Veidi parem on, kui sa ise tunned end ära ebamäärase juhina. Võid seda lihtsasti testida mõtteharjutusena töötades enda alluvuses 1 nädala. Kuidas oleks sinu alluvuses töötada? Kas sinus on julgust ja südikust juhina luua oma meeskonnas selgust ja konkreetsust? Kas sa vastad ka töötajate ebamugavatele küsimustele selgelt? Kas sa hoiad inimesed vastutavana oma rollide eest meeskonnas ja nendele pandud ootuste eest oma töös? Kas sa julged oma töötajatelt küsida, kui palju selgust teie meeskonnas on?

Olla ebamäärane juht tähendab potentsiaalset segadust tegelikult ka iseendale juhina. Kuna aga ebamäärasus asub suure tõenäosusega meie pimealas (loe selle kohta lähemalt siin), tasub sellisesse olukorda tõsiselt suhtuda. Minu soovitus oleks alustada nii:

1) Ära eelda, et kõik on selge, vaid hakka seda töötajatelt küsima;

2) Lähtu põhimõttest, et vale otsus on parem kui mitte-otsustamine (eksimine on inimlik, aga inimesi segaduses hoidmine oma suutmatuse tõttu otsustada tekitab nendes pidevat ebakindlust);

3) Lõpeta koosolekud alati konkreetse ülevaatega, mis kokku lepiti ja küsi tagasisidet, kas kõik koosolekul osalejad said sellest ühtemoodi aru;

4) Ära vingerda. Selle asemel ole parem ehe ja haavatav – kui sa ei tea vastust, siis ütle, et sa ei tea vastust, mitte ära hakka hämama, mille puhul kõik saavad aru, et sa ei julge lihtsalt tunnistada, et sa ei tea.

5) Põhjenda alati oma valikuid. Kasuta palju “miks” -selgitusi, sest kui sina “miksidele” vastuseid ei anna, hakkavad seda tegema töötajad ise, ning üldjuhul on need pooltõed, mis tekitavad põhjendamatuid “linnalegende” ja kuulujutte.

 

MEELDIS JA OLI KASULIK?
JAGA SÕPRADEGA, ET KASULIK INFO LEVIKS.

Kuidas luua meeskonda arengut ja tagasisidet soodustav kultuur?

Tunned mõnikord, et tagasisidet on töötajatele anda keeruline?
Oled märganud, kuidas töötajad üksteise tagasisidele kaitsesse lähevad?
Tajud, kuidas töötajatega on olulistel teemadel mõnikord keeruline rääkida?

Kõik need tunnused viitavad "tagasiside-kultuuri" puudumisele meeskonnas. Kuidas seda luua?
Kõik vajalikud teadmised ja juhtimisinstrumendid selleks leiad 
28.mail toimuval avalikul koolitusel "Tagasiside-kultuuri loomine meeskonnas".

Uuri lisa ja registreeri soodushinnaga 399 eur (tavahind 499 eur).

NB! Koolitusele kehtib 100% Raha Tagasi Garantii - kui rahule ei jää, saad raha tagasi!

OLED ISEÕPPIJA? TELLI VIDEOKOOLITUS: