Miks on hädavajalik anda oma töötajatele rohkem kontrolli?

Inimestena oleme me paraku täielikud kontrollifriigid. Me peame alati tundma, et meil on valikud ja me omame täit kontrolli iga olukorra üle. Juba varases lapsepõlves ütlevad instinkid meile selgelt, et ümbruskonna kontrollimine suurendab ellujäämise võimalust ja nii me kasvamegi üles – olles paralüseeritud oma ihast kontrolli ja kindlustunde järele. Kahjuks aga paljud organisatsioonid ei mõista, et inimloomus pole loodud ainult järgima, vaid ka ise otsuseid langetama – ja seetõttu pärsivad kordades töötajate rahulolu ja suhtumist oma töösse.

Raamatus “Valimise kunst”, kirjutab Sheena Iyengar katsest rottidega, kellele anti võimalus valida kahe võimaluse vahel: otsetee toidu juurde või harudega tee, mis nõudis valikute tegemist. Kuigi mõlemad teed viisid täpselt samasuguse hulga toidu juurde, valisid rotid pidevalt harudega tee. Samasugused katsed ahvide, tuvide ja beebidega kinnitasid fakti, et eelistame alati isiklikke valikuid – tundes, et omame teatud tüüpi võimu ehk kontrolli.

Gensleri 2013. aasta “Töökoha” uuring näitas selgelt, et paindlikkus töös ja iseseisvate otsuse langetamine mõjutab otseselt ka inimeste tahet, motivatsiooni ja enesearengut. Mida suurem oli töötajate valikuvabadus kus, millal ja kuidas nad oma tööd tegid, seda paremad olid näitajad ka “töörõõmu” osas. Järgnev tabel illustreeribki selgelt, kuidas valikuvabadusega töötajad on palju innovatiivsemad, naudivad oma tööd rohkem ja on üleüldiselt tööga rohkem rahul kui need, kellel valikuvabadus puudub.

Lisaks tuli uuringus välja, et IT aladele fokusseeritud töötajad, kellel on tihtipeale vägagi paindlik graafik, tunnevad rohkem rõõmu oma tööst kui teistes valdkondades töötavad inimesed.

Ka Gretchen Rubin, “Õnnelikkuse projekti” autor, väidab, et rahulolu tööl on otseselt seotud töötajate kontrollivõimega. Seetõttu tulebki juhtidel anda ka töötajatele sõna nii töögraafikute loomisel, kontori kujundamisel kui ka koosolekute planeerimisel. Paljud inimesed näiteks eelistavad tööd teha seistes, paljud vajavad keskendumiseks privaatsemat nurka, erksamaid värve oma kontorilaual või hoopis mugavamat tooli. Teised soovivad tööd teha pigem õhtul, armastavad emailidele vastata hoopis kodus või on paremad suhtlejad konverentsikõnel kui näost-näkku koosolekul.

Muidugi on need vaid vähesed näited, mille otsustamisel saad sa juhina oma töötajaid kaasata, kuid kõik sellised väiksemadki valikud tekitavad töötajas tunde, et ta sõna tõesti maksab. Ja kas pole mitte tore töötada kollektiivis, kus kõik tunnevad, et neil on võimalus otsustada ja kaasa rääkida; kus tööelu ei põhine vaid kivisse raiutud reeglil, vaid sõltub inimeste tegelikest soovidest ja vajadustest ning kus arvestatakse kõikide eripärasusi, mitte ei lähtuta vaid isiklikust arusaamast ja kontseptsioonist? Iga firma, nii väike kui suur, nii edukas kui ka mitte väga edukas, saab teha väikeseid muudatusi, et anda oma töötajatele rohkem võimalusi oma tööelu kontrollida ja see endale meeldivamaks muuta.

Autor: Kathleen Pajumaa