Tunned, et su töötajad ei ole piisavalt iseseisvad? Kuidas nad käituksid, kui nad saaksid üleöö ettevõtjateks?

Kirjutasin artiklis „Mida teha abitute töötajatega, kes vastutust väldivad, ja ka nendega, kes sinu meeskonnas FIE’dena käituvad“ neljast töötajate tüübist, kes vastavalt oma iseseisvuse tasemele juhtide elu vastavalt siis lihtsustavad või raskendavad.

Nendest neljast on kahtlemata kõige lihtsam juhil „iseseisvate töötajatega“, kellele juht toetuda saab, ja kõige keerulisem „sõltuvate töötajatega“, kes vastutust vältima kipuvad, ja seeläbi juhile tööd juurde tekitavad.

Küll aga ei tohiks juht „sõltuvaid töötajaid“ segi ajada „täiesti sõltuvate töötajatega“, kuigi sageli seda juhtub. Nimelt eristab ühte teisest sisemine potentsiaal.

„Sõltuvatel töötajatel“ on tegelikult suutlikkus otsustada ja vastutada olemas, „Täiesti sõltuvatel töötajatel“ seda aga üldjuhul ei olegi (või pole nad sellega lihtsalt kontakti saanud).

Kuidas siis aga „Sõltuvate töötajate“ potentsiaalini jõuda ning see juhina enda kasuks tööle panna?

Iga ettevõtja vajab iseseisvust ja vastutuse võtmise oskust

Üheks viisiks on mängida mõttes läbi stsenaarium (seda on sageli ka päris elus juhtunud), kus „sõltuvad töötajad“ otsustavad oma ettevõtte luua.

Näiteks mõtle 2 enda töötaja peale, kes oma iseseisvusega just ülemäära täna silma ei paista, ja kujuta ette, et nad otsustavad (misiganes põhjusel) luua oma ettevõtte samas valdkonnas, milles te täna tegutsete. Mis muutub?

Usutavasti muutub kõik! Kui need kaks tänast sõltuvusega hädas olevat töötajat peavad ise hakkama kõige eest vastutama, tuleb nendel oma sisemine potentsiaal kasutusele võtta. Ja isegi, kui nad on täna tundunud olevat täiesti keskpärased töötajad, kes millegi erilisega silma ei paista, võivad nad oma ettevõtte tõeliselt edukalt käima saada. Miks?

Sest nende jaoks on töö kontekst muutunud. Nad näevad nüüd, kuidas nende teadmised, oskused, kogemused, ja julgus ning vajadus otsustada võivad päriselt edu tuua, nende töö põnevaks muuta ja nendele töörõõmu pakkuda. Ning tõelise õnnestumise korral ka finantsilise vabaduse pakkuda.

Milleks oodata, kui keskpärased töötajad lahkuma hakkavad?

Eelpool toodud näide ei ole kusjuures välja mõeldud stsenaarium, vaid juhtus reaalselt ühe digiagentuuriga, kus kaks täiesti keskpärast töötajat arusaamatuste tõttu juhiga agentuurist lahkuda otsustasid ning oma agentuuri asutasid. Ja nagu imeväel, oli keskpärastest töötajatest üleöö saanud kaks ülimotiveeritud inimest. Nendes oli see potentsiaal olemas, mida juht ja ettevõte ei osanud välja tuua.

Kas sina juhina oled valmis riskima sellega, et paar sinu keskpärast töötajat, kellega sa alati rahul ei ole, ühel heal päeval sinu konkurentideks muutuvad? Kas sa oled valmis leppima sellega, et nad kellegi teise heaks töötades oma pühendumuse ja nutikuse kasutusele võtaksid?

Mina isiklikult sinu asemel seda ootama ei hakkaks, vaid küsiksin endalt, kas ja mida olen ma ise juhina täna tegemata jätnud sellist, mis nendel potentsiaali välja tuua ei võimalda?

Muidugi võib siin diskuteerida, et oma ettevõte on ikka oma jne, aga antud juhul ei olnud tegelikult nendel töötajatel plaanis ettevõtjateks hakata. Nad mõlemad olid pigem „iseseisvad töötajad“ (mitte „täiesti iseseisvad töötajad“), kes nautisid palgatööl käimist, sest nad ei tahtnud kogu masinavärgi eest ise vastutada.

Neid sundis seda teed minema lihtsalt asjaolu, et nende senine tööandja ja juht ei osanud nendele pakkuda piisavalt põnevust ja töörõõmu, mistõttu olid nad sunnitud looma endale ise töökoha. Kas ja kuidas saaksid sina täna luua sellise töökeskkonna, kus töötajad juba ilma ära minemata samamoodi pingutada tahaksid?

Küsimused mõtisklemiseks juhile

a) Kas oled kursis sellega, kuidas inimesed päriselt end täna töö juures tunnevad – kas mõni on tegemas juba lahkumise plaane?

b) Kas tead kõige põletavamaid probleeme meeskonnas töötaja poolt vaadatuna (mis paneb inimesi kaaluma töökoha vahetust või endale ise töökoha loomist)?

c) Kas oled täiesti kindel, et sina juhina (sinu juhtimisstiil) ise üheks selliseks põletavaks probleemiks ei ole? Mida saaksid teha selleks, et see välja selgitada?