15 põhjust, miks unistused ei täitu – 3.osa

See on jätk artiklile “15 põhjust, miks unistused ei täitu – 1.osa“
See on jätk artiklile “15 põhjust, miks unistused ei täitu – 2.osa“

Põhjus 11. Sa usud kõiki oma mõtteid

Eriti aga neid, mis ütlevad sulle “Ei viitsi!”. Paljudes keeltes ei ole isegi olemas sellist sõna nagu “viitsima”. Meie keeles on see olemas ja pealegi veel väga aktiivselt kasutuses.

Mõistus on mõtete vabrik. See toodab igal hetkel uusi mõtteid, millest osad on kasulikud, kuid suur enamik korduvad ja tühised. Meie valik on, missuguseid ja kui palju me oma mõtteid usume.

Mõtlemine on samasugune tehnika nagu magamine. Sa magad selleks, et keha puhata saaks. Sa mõtled selleks, et olukorrale lahendus leida. Kui sa hommikul ärkad, oled sa magamisega selleks korraks ühele poole saanud. Kui sa aga mõtlemise lõpetad, on juba 2 sekundi pärast sinu peas uus mõte. Me ei saa lihtsalt nendest rahu ja me usume kõiki oma mõtteid.

Kujuta ette, et sa ei suudaks magamist samamoodi kontrollida nagu sa ei suuda kontrollida mõtlemist. Püüad küll kogu aeg ärgata, aga nii kui tähelepanu hajub, oled jälle unes. Missugune sinu elus siis oleks? Tegelikult just selline, nagu see enamusel inimestel on. Nad elavad kogu oma elu ära enda peas ja mõtetes, märkmata, et päris elu toimub väljaspool.

Märka oma mõtteid ja püüa need mingil viisil kaardistada. Sa võid tähele panna, kuidas enamus mõtetest on korduvad ja räägivad sulle kogu aeg ühte ning sama asja. Kui sinu elus on mingi probleem, siis räägivad su mõtted sulle kogu aeg sellest probleemist. On mõtlemine aga kunagi mõne sinu probleemi lahendanud? Vaevalt, sest probleeme lahendab tegutsemine, mitte aga mõtlemine. Jah, mõelda on vaja, kuid mõelda on vaja konstruktiivselt. Ja kui korra asi läbi mõeldud, võime enam hetkel mitte mõelda. Siis on aeg tegutsemiseks. Päris maailmas.

Kõige ohtlikumad on need mõtted, mis ütlevad meile, et “Me ei saa hakkama”, “Me ei ole piisavalt head” või “Ei viitsi”. Need on destruktiivsed ja saboteerivad mõttemustrid, mis hoiavad meid reaalselt tegutsemisest tagasi. Ning kui me ei tegutse, ei täida me iial ka oma unistusi.

Mõtted on ja jäävad. Me ei saa oma mõtlemist välja lülitada, küll aga saame neid märgata ning neile mitte nii palju tähelepanu anda. Las need mõtted olla, ära lihtsalt usu kõiki oma mõtteid.

Põhjus 12. Sa ei tunne ennast piisavalt

Mõtted ei ole ainukesed nähtused, mis meie sees eksisteerivad ja meid juhivad. Lisaks mõtetele on veel 3 gruppi sisemaailma objekte, mis meid igapäevaselt mõjutavad. Kuni me ei oska neid märgata ja nendele tähendust anda, oleme automaatselt nende orjad.

Nimetatud sisemaailma objektid on uskumused, harjumused ja emotsionaalsed reaktsioonid.

Uskumustest ja harjumustest oli eespool juba juttu. Need on alateadlikud ning salvestatud programmid, mis meid juhivad. Kui me need enda kasuks kujundame, on kõik hästi. Kuni aga uskumused ning harjumused meie unistustega vastuolus on, püüame kogu aeg 2-4 potentsiaali protsendiga võidelda 96-98 protsendilise alateadvuse vastu. See on lootusetu võitlus Taaveti ning Koljati vahel.

Et olukorda enda kasuks pöörata, on esimene samm märkamine ehk teadvustamine. Kuni sa ei tea, et sul on konfliktsed uskumused ning harjumused, ei ole võimalik neid ka muuta. Kui sa aga neid märkad ja asendad need teadlikult uutega, kujunevad nendest ajapikku välja alateadlikud programmid, mis sind edasi aitavad.

Erinevad inimesed ning mitmekesised elusündmused tekitavad meie sees erinevaid emotsioone. Psühholoogid ütlevad, et inimesel on umbes 300 emotsiooni, mis teda tegutsema ajendavad. Kui meie elus juhtub midagi head, reageerime sellele positiivse emotsiooniga. Kui aga midagi meile vastumeelset, oleme turris ning ei keela seda kogeda ka teistele.

Just need hetked, kui elu läheb meie ootustele vastupidises suunas, on kriitilise tähtsusega enesearengus ning unistuste täideviimisel. Teadlaste aastate pikkused uuringud on näidanud, et kõige edukamad on need inimesed, kes on kõige järjekindlamad. Järjekindlus tähendab seda, et inimene jääb eesmärgipäraseks kõikides elusituatsioonides – ka nendes, kus asjad ei lähe temale soodsas suunas. Need on hetked, mil inimene kasutab oma emotsionaalset intelligentsust, teadvustab oma emotsiooni ning tegutseb adekvaatselt emotsioonist sõltumatult.

Kui keegi tegi midagi, mis sulle ei meeldi, on meie tavapärane automaatne reaktsioon pahameel. Pahameel võib aga teatud olukordades meie unistustele kalliks maksma minna. Et seda vältida, on kasulik õigel hetkel märgata, kuidas pahameel meis küll tekib, aga seda mitte välja näidata, vaid sellest vabaneda. Kui sa selle selgeks saad, oled sa muutunud emotsionaalselt intelligentseks.

Põhjus 13. Sa ei oska oma tegevustele tähendust anda

Elu on täis tegevusi, mis meile ei meeldi. Sama on ka unistustega. Kõik tegevused, mis on vajalikud oma unistuste täideviimiseks, ei saa olla ägedad ning inspireerivad. Mõnikord on vaja teha asju, mis tunduvad tüütud ja mõttetud. Sellises olukorras aitab tegevuste mõtestamine.

Alusta näiteks oma tööst. Kas sa armastad oma tööd? Mis sulle sinu töö juures meeldib? Kas selle juures on üldse midagi, mida sa naudid või on kõik sulle vastumeelne?

Isegi, kui sulle tundub esmapilgul kõik vastumeelne, ära kiirusta töökoha vahetamisega. Uuringud näitavad, et inimesed, kes ei oska oma praegust tööd mõtestada, ei oska seda teha ka teiste ametite peal. Nad loodavad kogu aeg, et kuskil on mingi unistuste töökoht, mille kõik ülesanded on nauditavad ja ei tekita kunagi rutiini. See on illusioon. Isegi teleka vaatamine ning sõpradega ringi jalutamine muutub ühel hetkel vastikult tüütuks. Seetõttu on mõttekas kasutada teist lahendust – tegevuste mõtestamist.

Millele sa mõtled, kui sa sooritad tegevusi, mida sa ei naudi? Kas sa mõtled sellele, kui vastik see tegevus on, või oskad sa tähelepanu pöörata laiematele aspektidele, mis sinu tegevusest mõjutatud on?

Alusta oma tegevuste mõtestamist lihtsa noole harjutusega. Võta A4 paber ning kirjuta vasakusse ülemisse serva tegevus või ülesanne, mis sinu jaoks mõttetu tundub. Nüüd tõmba selle juurest väike nooleke paremale ning kirjuta selle järele põhjus, miks sa seda tegevust teed. Näiteks kui sulle ei meeldi triikimine, siis kirjuta nii:

Triikimine => Särk saab triigitud => Näen korrektne töö juures välja => Mõjun klientidele ja tööandjale usaldusväärsena => Saan paremad tulemused => Teenin rohkem raha / saan rohkem tunnustust => Lähen Taisse reisima => Olen puhanud, naeratav ja õnnelik

Kas sa märkad, kuidas triikimine annab otsese panuse sellesse, et sa oleksid puhanud, naeratav ja õnnelik?

Liigagi sageli keskendume oma tegevustele liiga kitsalt. Meile võib tunduda, et ülemused kiusavad meid tobedate ülesannetega ning meil on palju olulisemaid asju, mida teha. Ei, see ei ole niimoodi. Küsimus ei ole üldjuhul tegevuses, vaid meie poolses tegevuse mõtestamises. Kui sa oskad tegevusele õige tähenduse anda, võib iga ülesanne sinu jaoks sisulise väärtusega olla.

Kaardista oma igapäevased tegevused ning anna kõikidele tähendus. See annab sulle inspiratsiooni ja energiat nendega tegelemiseks ning hoiab sind unistuste täitumise kursil.

Põhjus 14. Sa ei oska end käivitada

Laiskus on unistuste surm. Siiski võitleme kõik sellega aeg-ajalt.

Mõnikord tundub, et kuidagi ei viitsi end püsti ajada ning asjaga tegelema hakata. Kuigi me teame, et see on vaja ära teha, ning me teame, et see viib meid lähemale oma unistuste täitumisele, leiame siiski sada vabandust, miks seda mitte teha.

Kui me uute asjadega alustame, juhib meid inspiratsioon – me kohe tahame sellega tegelda. Mõne aja möödudes on vaja aga kasutusele võtta uus vahend – motivatsioon. Motivatsioon tähendab tegutsemist hetkedel, mil inspiratsioon puudub.

Motivatsioonist inspiratsioonini on aga väga väike samm. Üsna sageli juhtub nii, et juba natukene aega peale enesesundimise kaudu tegutsema hakkamist süttib meis uuesti inspiratsioon ning kõik laabub. Me vajame vaid väikest hulka käivitusenergiat, et pihta hakata, ja edasi liigub kõik juba lihtsamini.

Väga oluline on osata end käivitada. Kui me seda teha ei oska, võime kogu elu maha magada. Küll oleme väsinud, küll tulevad sõbrad külla, küll vaatame telekast midagi põnevat. No, kuule. Nii ei saa ju ometi oma unistustele lähemale.

Üks uuring näitas, et inimese käivitusenergia on ekvivalentne 20 sekundiga. See tähendab, et juhul, kui me soovime midagi tegema hakata, mida me tavaliselt väga teha ei viitsi, peaksime asjad organiseerima viisil, et sellega tegutsema hakkamine võtab meilt vähem kui 20 sekundit.

Näiteks soovid sa hakata jooksmas käima, kuid iga kord, kui koju jõuad, leiad mitu põhjust mitte minemiseks. 20-sekundi reegel ütleb, et juhul, kui sul oleksid jooksuriided juba diivani peal valmis (üks uuringus osaleja läks koguni nii kaugele, et läks õhtul trenniriietega magama), ja nende selgatõmbamine võtaks umbes 20 sekundit, oleks enda trenni saamine oluliselt lihtsam. Sa pead lihtsalt ületama selle “ei viitsi” künnise, ning juhul, kui see künnis on madalam kui 20 sekundit, tundub see meile lihtne.

Sama on praeguse artikliga. See on päris pikk artikkel ning ma lükkasin kaua aega edasi, et sellega pihta hakata. Ja isegi, kui ma olin esimesed leheküljed ära kirjutanud, leidsin ikkagi kogu aeg midagi “olulisemat” teha, et mitte seda artiklit edasi kirjutada. Lõpuks tegin nii, et hoidsin selle artikli kogu aeg avatuna. Iga kord, kui arvuti avasin, oli see artikkel ootevalmis. Ma lihtsalt peatusin korraks, ja hakkasin kirjutama. Nüüd olengi sellega juba lõppu jõudnud.

Ülesannete (eriti ebamugavate ja pingutust nõudvate) sooritamisel on kõige kriitilisem alustamine. Kui sa oskad ületada eneses oleva stardikünnise, tõuseb sinu produktiivsus märkimisväärselt.

Põhjus 15. Sa oled lihtsalt laisk ja arg

Mõned inimesed on lihtsalt argpüksid. Nad ei julge mitte midagi uut ja põnevat ette võtta, sest kardavad, et sellest ei tule mitte midagi välja. Ja nii elavad nad kogu oma elu ära, kartes, muretsedes ja samal ajal rahulolematutena, sest asjad ei ole nii, nagu nad tahaksid.

Meil on alati kaotada ainult kaks asja: raha ja uhkus. Kui meie eesmärgid on majanduslikud, siis võime kaotada raha. Võib-olla oleme millalgi säästnud ja nüüd kardame sellest ilma jääda. Jah, iseenesest on see põhjendatud, aga kui sa ei ole valmis oma raha projekti investeerima, siis järelikult ei usu sa sellesse projekti. Kui sa aga ei usu oma projekti, siis ei tule niikuinii sellest midagi välja. See projekt on juba eos ebaõnnestunud.

Teiseks, raha on voolav. Kui raha paigal püsib, on see väärtusetu – see lihtsalt kaotab oma väärtust. Ega muidu ei nimetataks raha inglise keeles currency, mida võib tuletada ka sõnast current ehk vool. Jah, raha peab voolama. Sa pead raha oskama teenida, kuid õigetel hetkedel pead olema valmis sellel ka sinu juurest ära minna, et ta saaks uuesti tagasi tulla.

Kui me isegi kaotame raha mingite projektide kaudu, siis jah, me jääme rahast ilma, kuid me oleme kogemuse võrra rikkamad. Kogemused on väärt palju rohkem kui raha. Sa ei saa ju raha kaasa võtta sinna, kuhu me kõik ühel päeval läheme. Siiski saad sa kogemused ja mälestused ka viimasel sekundil enne minekut oma peast läbi lasta.

Kogemused suurendavad sinu väärtust. Iga ebaõnnestunud projekt annab sulle teadmisi, kuidas seda ei saa teha. Mitte keegi ei saa olla sündinud geenius – me õpime geeniusteks. Õppimine toimub aga kõige efektiivsemalt läbi kaotuste ja ebaõnnestumiste. Kui palju on maailmas selliseid edukaid inimesi, kes ei oleks kunagi ebaõnnestunud? Ma julgeks isegi küsida, kui palju on neid edukaid, kes ei oleks algusaastatel korduvalt ebaõnnestunud? Mäletad, meie kõige olulisem edutegur on järjekindlus. Võidavad need, kes oma kaotustest kõige kiiremini taastavad ja saadud kogemused taas praktikasse rakendavad.

Raha on võimalik kaotada, kuid raha on võimalik alati ka tagasi teenida. Raha ei teki kuskilt lihtsalt. Raha teenimine on seotud alati sinu ja sinu oskustega. Ning kui sa korra oskasid raha teha, oskad seda kindlasti ka tulevikus. Seega ära karda oma unistuste nimel raha investeerida.

Lisaks rahale võime kaotada oma uhkuse, mis on veelgi rumalam. Raha on siiski midagi mõõdetavat ja konkreetset. Mis on aga uhkus? See on pelgalt mõte iseendast. Kuid nii “suur” mõte, et see takistab paljudel inimestel muutusi oma elus läbi viimast, sest nad kardavad, mida teised inimesed sellest arvavad.

See on sinu elu. Ja siin kehtivad sinu reeglid. Kui sa oled ühel päeval 85 aastane, siis kumb sind rohkem huvitab, kas see, mida teised inimesed sinust 35 aastat tagasi arvasid, või see, et sa viisid läbi muutused, mis sind õnnelikuks muutsid?

Alati on parem kahetseda seda, mida sa tegid, mitte aga seda, mida tegemata jätsid. Me teeme asju inspiratsioonist, loovusest ning julgusest. Mõnikord me võidame, teinekord jällegi kaotame. Kuid me vähemalt teeme ning üritame elust rõõmu tunda, seda täiel rinnal elada ning õnnelikud olla. Jah, võib-olla lähevadki mõned asjad nii, et hiljem mõeldes teeksime midagi teisiti, kuid me saame alati öelda, et meil lihtsalt puudus kogemus. Me tegime seda headel eesmärkidel ning meil ei ole mõtet midagi kahetseda ning endale ette heita.

Kui me aga jätame asjad tegemata kartes, et me hiljem seda kahetseme, elame oma elu ära tühiselt ja ilma tähenduseta. Meil võivad olla hiilgavad ideed, kuid me ei julge neid realiseerida, sest me ei tea täpselt, kuidas asjad lähevad.

Mitte keegi ei tea mitte kunagi, kuidas asjad täpselt lähevad. See ongi elu võlu. Autoga pimedas sõites ei näe me ka kaugemale kui 100 meetrit, aga see ei tähenda, et me auto tee äärde seisma jätaksime ning hirmus hommikut ootama jääksime. Ei, me usaldame, et me saame ka pimedas sõiduga hakkama ning põrutame aga edasi. Sama suhtumine võiks olla ka elus.

Kui mul on unistused, siis annan endast maksimumi, et need unistused täide viia. Ei ole vaja liialt stressata ning muretseda kogu aeg, kas ja kuidas need ikka täituvad, vaid lasta hetkel end juhtida ning tegutseda vapralt, kuid rahulikult. Mõnikord tekivad hirmud, kuid hirmud on selleks, et nendest võitu saada. Meil on ainult see elu ja meie valik on, kuidas me selle elu ära elame. Kas julgelt ning unistuste nimel pingutades, või aralt ja vanaduses kahetsedes, miks me kogu enda elu teiste inimeste poolt ära lasime elada?

Täiendavad soovitused enesemotiveerimiseks

Aitäh sulle selle artikli lugemise eest. Kõik mõtted, mis selles olid, on kasutusel minu enda igapäevases elus ja need on mind väga palju aidanud. Jah, need ei ole ainuõiged, kuid need on praktilised ja järeleproovitud.

Ma soovin, et sa oleksid õnnelik. Kui sa ei tea veel, kuidas õnnelik olla, siis soovin, et sa ei oleks vähemalt õnnetu. Liiga paljud inimesed elavad oma elu õnnetuna ära – nad lihtsalt ei julge tegutseda. Ma soovin, et sina ei oleks üks nendest. Ja see on põhjus, miks ma kirjutasin selle artikli ning Motivaator.ee projekti arendan. See motiveerib mind ennast ja soovin, et see motiveeriks ka sind ning sinu tiimi.

1) Loe inspireerivaid raamatuid

Raamatupoed ja raamatukogud on täis põnevaid, inspireerivaid ning motiveerivaid raamatuid. Need aitavad meid. Kui sa tunned mõnikord, et sul jääb julgusest, oskustest ja inspiratsioonist puudu, siis ära kõhkle seda ammutamast raamatutest.

2) Suhtle inspireerivate inimestega

Leia enda suhtlusringi inimesed, kes soovivad samuti midagi ägedat ja vägevat ära teha. Väldi neid inimesi ning sõpru, kes sind “alla tirivad” ja oma hädadega sind kogu aeg kurnavad. Jah, inimesi peab aitama, aga inimesi saab aidata ainult juhul, kui nad soovivad end ise aidata. Parim viis oma hädas sõpra aidata on läbi viia ühine ajurünnak ning välja mõelda, kuidas ta saaks olukorra julge tegutsemise kaudu lahendada. Üheks viisiks on soovitada talle eespool olnud artiklit.

3) Mõtiskle oma seniste saavutuste üle

Sa oled juba tubli. Isegi, kui sa ise sellesse ei usu, on sinu ümber palju inimesi, kes sind imetlevad. Usu neid rohkem. Sa oled tubli ja sa saad hakkama. Võta aega ning imetle ja kiida ennast. Tuleta meelde nii väikeseid kui suuri hetki, mil sa tegid midagi, millega sa rahule jäid. Ning ole valmis! Juba üsna pea üllatad sa end veelgi oma tulevaste tegevuste ning unistuste täitumisega.