15 põhjust, miks unistused ei täitu – 1. osa

Kui sa alustad millegi uuega, juhib sind inspiratsioon. Kui sa jõuad rutiini (ja sa jõuad sinna igal juhul), aitab sind motivatsioon. Et oma unistused teoks teha, vajad sa mõlemat.

Inspiratsioon ja motivatsioon

Inspiratsioon on unistuste käivitusenergia. See on “jõud”, mis annab meile idee, ja “vägi”, mis aitab meil ületada esmase vastupanuküsimuse “Kas see on ikka pingutust väärt?”. Sellise küsimusega põrkume alati, kui midagi uut käivitame. Me peame ju olema kindlad, et esiteks, me suudame unistuse teoks teha, ja teiseks, unistuse täitumisega kaasnev emotsioon on pingutust väärt.

Inspiratsiooni juhtimiseks on meil piiratud võimalused. Me võime sättida end inspireerivasse keskkonda ja suhelda meid inspireerivate inimestega, aga kui “vaimu” ikka peale ei tule, ei jõua me ka unistuse täitumiseni.

Motivatsioon tähendab tegutsemist hetkedel, kui meil puudub inspiratsioon. Kui inspiratsioon on paljuski juhitamatu sisemine kvaliteet, siis motivatsioon on täielikult meie kontrolli all. Sageli on motivatsiooni puudumine seotud meie mõtlemise ja emotsioonidega, millega oleme harjunud samastuma. Meile lihtsalt “tundub”, et hetkel ei ole parim aeg mingi konkreetse asjaga tegelemiseks.

Olgu selleks siis unistus kaalust alla võtta, mõni uus äriprojekt käivitada või töö juures midagi vägevat korda saata, oleme oma seisundite vangid. Need dikteerivad meile, kas me peaksime selle ülesandega hetkel tegelema või mitte, ja kui vastus on “ei”, usume seda mõtet ning löömegi käega.

15 põhjust, miks meie unistused ei täitu

Selle artikli eesmärk on jagada sinuga 15 põhjust ja käitumisviisi, mis demoraliseerivad meid ja takistavad meid unistuste poole liikumast. Need on “motivatsiooni-killerid“, mis juhivad meid automaatselt, kuid kaotavad oma jõu kiiresti, kui neid märkama õppida.

Põhjus 1: Sa ei tea, mida sa tahad

Paljud inimesed soovivad paremat elu, kuid see ei ole piisav. Sellest lihtsalt ei piisa, kui sa ütled endale mõnikord, et sa pole oma eluga rahul. Esiteks, sellisel juhul kinnitad sa endale kogu aeg, kui halb elu sul on, ja teiseks, sa isegi ei püüa aru saada, mis ja kuidas võiks sinu olukorda parandada.

Kui sa ei tea, mida sa tahad, ei ole võimalik inspiratsioonil käivituda, ja samuti on raske end motiveerida. Lihtsalt istuda ning unistada, et mingid asjad võiksid paremini olla, ei käivita sinus emotsionaalseid impulsse, mis sind tegutsema paneksid. Kuid need impulsid on just võti inspiratsiooni ja motivatsiooni tekkimiseks.

Kujuta näiteks ette, et sa pead triikima igal õhtul 100 triiksärki. Kuidas see mõte sulle mõjub? Kas sa tunned end inspireerituna? Kuidas sa end motiveeriksid selleks?

Nüüd proovi aga mõelda selle peale, kuidas sa 2 nädala pärast Taisse puhkama lähed ja sul on vaja selleks põnev reisimarsruut kokku panna. Kas sinus olev emotsioon on mõlema näite puhul sama? See ei ole praegu siin mingi intellektuaalne mäng, mida ma sinuga mängin. Vaata päriselt enda sisse ja märka, missugused seisundid need näited sinus tekitavad. Kumb sind rohkem inspireerib? Kumma jaoks sa lihtsamini motivatsiooni leiaksid?

Üks olulisemaid unistuste mittetäitumise põhjusi on just nimelt puudulik arusaamine sellest, mida me tegelikult soovime. See ei tähenda samas ka seda, mida paljud nn edutreenerid soovitavad, et kirjuta viimse detailini kõik oma 1000 eesmärki üles. See on äärmus, mis sind samuti ei aita. Mis sind aga aitab, on lihtne arusaamine, missugust muutust sa elus läbi viia sooviksid. Hoia see realistlik. Ei ole mõtet end miljonäriks tituleerida, kui sa ei tea, kuidas järgmisel kuul arved makstud saaksid. Ning ei ole mõtet end pesumodellina ette kujutada, kui sa oled viimased 2 aastat saiakestest toitunud ning kõht ja reied on seetõttu ebamugavalt suureks paisunud.

Jää realistlikuks. Ära kirjelda suuri ning ebarealistlikke visioone, mis sulle pigem stressi tekitavad, sest sul puudub ettekujutus, kuidas neid ellu viia. Asenda need suured ja “rasvased” eesmärgid lihtsate ning konkreetsete tegevuspõhiste eesmärkidega, mille kaudu sa tead täpselt, kuidas väikeste sammudega tulemusteni jõuda. Ära ütle endale, et ma olen 6 kuu pärast miljonär, vaid võta eesmärgiks sel kuul 10% rohkem pingutada. Sellega saad sa hakkama. Ning ära võta unistuseks 3 kuuga 15 kg langetada, vaid mõtle sellele, kuidas sa saaksid järgmisel toidukorral vähem ja tervislikumalt süüa, ning vähemalt 3 korda nädalas end füüsiliselt liigutama hakata (ka siin alusta väga väikeste sammudega).

Võta endale aega ja mõtiskle rahulikult, mida sa soovid. Pane kirja reaalsed unistused ning lisa iga unistuste juurde realistlik tegutsemisplaan. Ära püüa seda kõike saavutada 1 kuuga, vaid muuda protsess sinu jaoks inspireerivaks ning motiveerivaks. Kõik eesmärgid, mille me püstitame, peaksid meile juba täna inspiratsiooni ja motivatsiooni pakkuma, mitte ainult juhul, kui me selle eesmärgi saavutame. Keegi ei garanteeri meile iialgi, et meie eesmärgid täituvad. Me ei suuda kuidagi kontrollida eesmärkide täitumist, me saame kontrollida ainult eesmärkide suunas liikumist – just praegusel hetkel läbi oma mõtete, sõnade ja tegevuste. Kui me aga ohverdame tänase päeva tulevaste saavutuste nimel, ohverdame ära kogu elu.

Elu leiab aset ju praegu – tulevik koos saavutatud (või saavutamata) eesmärkidega eksisteerib ainult meie peas mõtete kaudu. Kas sa soovid tõesti elada oma elu ära mõtetes, pööramata tähelepanu sellele, mis praegu ning tegelikult toimub? Kui ei, siis ära lase suurtest tulevikuvisioonidest ja sellega kaasnevatest naudingutest, kuulsusest ja edust end pimestada lasta. See kõik on illusioon, mis võib juhtuda, aga võib ka mitte. Kindel on aga see, et praegune hetk on tõeline. Selles pole ju mingit kahtlust.

Mõtle välja, missugust elu sa sooviksid elada ning jää realistlikuks. Alusta väikeste sammudega ja astu esimene samm.

Põhjus 2: Sa ei julge tahta seda, mida sa tegelikult tahad

Kui sa mõtled välja, mida sa tahad, võib tekkida sinus hirm, et sa ei vääri seda ning sa ei saa sellega hakkama. Seda nimetatakse madalaks enesehinnanguks.

Kuidas sa tead, et sa ei vääri seda? Kuidas sa tead, et sa ei saa sellega hakkama? Eelmises lõigus oli juttu sellest, et tulevik on täielikult meie kontrolli alt väljas. Me ei saa kontrollida tulevikku – me saame kontrollida ainult praegust hetke.

Isegi, kui praegust hetke arvesse võttes võib sulle tunduda, et sa ei saa sellega hakkama, toetab sind sinu sisemine enesekindlus, inspiratsioon ja motivatsioon. Asjad juhtuvad ja lahenevad mõnikord kõige kummalisematel viisidel. Ma usun, et sinu enda elus on olnud ka olukordi, kui ootamatult tulevad su ellu inimesed, kes sind mingis olukorras aitavad. Või sa oled komistanud mõne artikli või raamatu otsa, mis on sinu segadusele selguse loonud. Või oled lihtsalt metsas jalutades superhea idee saanud, mis lahendab hetkelise takistuse ning aitab sul edasi liikuda. Sellised asjad juhtuvad. Kogu aeg.

Autoga pimedas sõites ei näe me kaugemale kui 100 meetrit. Siiski me teame, et eespool seda asub ikkagi asfalteeritud tee ning me jõuame turvaliselt kohale. Sama hoiaku võime võtta ka oma unistuste suhtes. Kui sa oled valinud realistlikud unistused, mille saavutamiseks näed sa viisi, kui asjad lähevad “õigesti”, siis tuleb sul enesekindlalt uskuda, et seal on “asfalt”, kuhu sa veel ei näe. Astu esimene samm, vajuta gaasipedaal põhja, ja sa näed, kuidas kurvi tagant tulevad välja teemärgistused, mis sind edasi suunavad.

Et see saaks aga juhtuda, pead sa uskuma endasse. Sul ei pruugi olla kõiki sisemisi ja väliseid ressursse, mitte veel, aga sinu sees peab olema veendumus, et see on teostatav ning sa saad sellega hakkama. Just seetõttu on väga oluline valida endale realistlikud unistused, mitte midagi absurdset. Kui sa sead endale absurdsed eesmärgid ja loodad imedele, annad sa vastutuse ära, ning jääd lootma millelegi, mida sa ei suuda kontrollida. Sa annad vastutuse ära praegusel hetkel, mil sa peaksid kasutama oma intellekti, inspiratsiooni, intuitsiooni ning motivatsiooni, aga sa otsustad seda mitte teha, sest sa ei suuda ühtegi reaalset teed enda jaoks välja pakkuda, kuidas üldse eesmärgi suunas liikuma hakata.

Just see on üks suurimaid lõkse, kui inimesed naasevad eduseminaridelt, kus nad on eesmärgiks seadnud aastaga 100 000 eurone pangalaen tagasi maksta või oma sissetulekut 3 kuuga 50 korda suurendada. Inimene tuleb koju ja on oma absurdsete eesmärkidega üksi. Tal pole enam toetavad “gurut”, kes kinnitaks talle kogu aeg, et see on võimalik, pakkumata aga kordagi välja, kuidas see võimalik on. Nii ta siis istub oma töövihiku ees, vaatab oma absurdsetele unistustele otsa ja naaseb tagasi oma igapäevase elu juurde. Ta lihtsalt ei tea, kuidas astuda esimene samm. Ta ei saa aru, kuidas unistuste suunas liikumagi hakata, rääkimata nende saavutamisest.

Kui sa oled oma eesmärkidega realistlik, saad sa reaalselt oma enesehinnanguga tööd teha. Sõltumata, mida sa saavutada oled otsustanud, küsi endalt: “Kas ma suudan sel kuul 10% paremini teha seda, mida olen seni teinud?”. Võib-olla on see seotud toitumisega – kas ma suudan sel kuul 10% vähem maiustusi süüa? Jah, muidugi suudad. Kas ma suudan 10% rohkem füüsilist liikumist endale anda? Jah, muidugi suudad. Samuti võib see olla tööalane – kas ma suudan pingutada, et sel kuul 10% rohkem müüa? Jah, kindlasti. Kas ma suudan teenindajana sel kuul 10% rohkem naeratada? Kas ma suudan sel kuul 10% rohkematele inimestele andestada? Kas ma suudan sel kuul 10% varem ärgata? Kas ma suudan sel kuul 10% vähem kulutada, et säästa järgmise aasta puhkusereisi jaoks?

See on 10% reegel ning töötab alati. See on realistlik, inspireeriv ning motiveeriv. Kui sa rakendad seda valdkonnas, mis sulle tõeliselt korda läheb, tunned sa juba esimesel päeval, et sa suudad oma unistuse teoks teha. Jah, võib-olla mitte 3 päeva või 3 kuuga, nagu paljud “eesmärgikuningad” sulle varem lubanud on, aga sa võid kindel olla, et sa liigud õiges suunas. Sa näed reaalseid tulemusi ja tagasiside annab sulle kogu aeg uut inspiratsiooni ja motivatsiooni juurde.

Kui sa saad esimese 3 kuuga reaalse kogemuse, et sa liigud unistuse suunas, annab see sulle juurde enesekindlust. Kui varem olid sa arvanud, et sa ei saa millegagi hakkama, siis nüüd näed sa empiiriliselt, et see ei pea paika. Sul on reaalsed kogemused, mida endale ette näidata ja sa ei pea selle jaoks liiga palju pingutama (10% kuus ei ole ju liiga palju palutud). Sinu enesekindlus kasvab progressiivselt, sest sinu mõistus toodab sulle kogu aeg uusi pilte sellest, kuhu selline väikesesammuline, aga realistlik eesmärgistamine viia võib. Sa õpid selle käigus päriselt ka protsessi nautima, mitte aga sellest ainult filosoofilises kontekstis seltskondades rääkima.

Enesehinnang on seotud sinu seniste tulemustega. Kuna sa ei ole varem teadnud üldse, mida sa tahad, ja sa pole selleks ka ühtegi sammu ette võtnud, või oled sa küll teadnud, aga need unistused on olnud ebarealistlikud ja seetõttu korduvalt saavutamata jäänud, siis see kõik on tinginud sinu madala enesehinnangu. Aga see ei ole lõplik. Kui sa lähened oma unistustele “10% reegliga”, õpid sa jälle ennast hindama ja ajas muutub kogu sinu elu kvaliteetsemaks.

Põhjus 3: Sa kuulad liiga palju teisi inimesi

Loomulikult on kasulik mõnikord sõpru ja kaaslasi kuulata, aga kuskil läheb piir. See on sinu elu, mitte nende oma. Ja sina vastutad enda elu eest, mitte nemad. Kui sa elad oma elu ära viisil, nagu sulle soovitatakse ja ette suunatakse, kahetsed sa seda, kui sa oled 80 aastane. Sa lihtsalt jätad sellisel juhul enda unistused tahaplaanile ning usud, et teised inimesed teavad paremini, mis sulle hea on. Kuidas nad saaksid seda teada?

Me oleme sotsiaalsed olendid ja kuulume sotsiaalsetesse võrgustikesse, aga meie oskus on vajadusel nendest võrgustikest kõrgemale tõusta. On ju teada, et sarnased inimesed tõmbuvad. Seega ümbritsevad sind inimesed, kes on sinuga sarnased, ja valmis sarnasteks tegudeks. Kui sa oled oma elu seni alalhoidlikult ja kartlikult elanud, on sama teinud ka sinu sõbrad. Ja nüüd, mil sina oled valmis muutuseks, ei pruugi nemad selleks veel valmis olla. Just seetõttu hakkavad nad sind esimese hooga inertsist “alla” tagasi kiskuma, rääkides sulle, kui hullumeelsed ideed sul on ja kuidas sa nendega kindlasti hakkama ei saa.

See kõik on jama. Kui sa oled eespool kirjeldatud viisil oma realistlikud unistused ja eesmärgid kirja pannud, suudad sa kindlasti need ka ära teha. Sa pead lihtsalt enesele kindlaks jääma ja kõikide tagasilöökide ning tagasilööjate kiuste aina edasi rühkima. Rahus.

Ameerikas viidi läbi küsitlus 500 edukaima ärijuhi hulgas eesmärgiga mõista, mis on tõelise edu valem. Uuringu korraldajad lootsid seeläbi avastada edu imerohu, et seda siis julgelt kõikidele noortele välja pakkuda. Üllatus oli nende jaoks aga suur, kui selgus, et mingit imerohtu ei ole olemas. Kõik need inimesed ei olnud andekad, geniaalsed ja superilusad. Vastupidi, tegemist oli täiesti tavaliste inimestega, keda me tänaval kohates äragi ei tunneks. Mis oli aga nende kõikide ühine tunnus? Järjekindlus.

Järjekindlus on ainukene kindel valem eduni. Mitte ühtegi unistust ei ole võimalik teostada ilma tagasilöökideta. See on illusioon. Kõik need raamatud, mis väidavad vastupidist, ajavad sulle udu. Leia üks edukas inimene, kes ütleks sulle, et edu tuli tema jaoks kergelt. Sa ei leia sellist inimest. Jah, kelle sa võid leida, on autorid, kes kirjutavad edust ja lubavad sulle, et nende eduvalemeid kasutades saavutad sa oma eesmärgid lihtsalt. Miks? Sest nad soovivad, et sa ostaksid nende eduvalemeid täis raamatuid. Kui aga otsida sellist inimest päris elust, kes oleks midagi tõeliselt märkimisväärselt ilma töö ja vaevata ära teinud, jäävad meile alati tühjad pihud.

Ära kuula ja usu mitte kedagi teist. Tegelikult on isegi seda parem, mida vähem sa mind kuulad. Jää iseendale ja oma sisetundele kindlaks. Kui sa unistad millestki, ja see pole absurdne, jää sellele kindlaks. Tegelikult võivad väikesed sammud lõpuks viia sind isegi absurdsete unistuste täitumiseni.

Väldi nende inimeste seltskonda, kes halavad kogu aeg, kui raske elu on, ja püüavad ka sind oma küünilise ellusuhtumisega nakatuda. Lihtsalt keera nendele selg. Pigem ole üksi kui selliste inimeste seltskonnas, sest nendega kaua ühes ruumis viimine on kindel hukatus sinule endale ja sinu unistustele.

Põhjus 4. Sul puudub distsipliin

Nagu ma juba mainisin, viib eduni ainult järjepidev tegutsemine ning distsipliin.

Meie mõistus on väga kaval. Alguses, kui me millegi kallal tööle hakkame, sisendab see meile, kui ilus ja tore kõik on. Me usume endasse ja teame, et me saame hakkama. Kuid juba üsna pea võivad meis kerkida kahtlused. Me väsime oma algsest entusiasmist ning kui tulemused ei ilmne üleöö, hakkavad meis esile kerkima loobumise soovid.

See on ohtlik. Väga ohtlik. Varajane loobumine on kindel viis oma elu vussi keerata. Sul on vaja olla distsiplineeritud ja järjepidev, mitte laisk ning mugav. Jah, elu pole sõjavägi, aga ilma sõjaväelise distsipliinita ei ole keegi ka kunagi ühtegi sõda võitnud.

Vaatle sportlasi. Vaata, kuidas nad pingutavad oma tulemuste nimel. Nende tohutu pühendumine ja distsipliin toovad neile tulemused, millest nad unistavad. Sportlased sooritavad päevast päeva, kuust kuusse ning aastast aastasse samu tegevusi, et enda meel, vaim ja keha sünkroonis eesmärgipäraselt tööle saada. Ja selle lõpptulemus on triumf. Võit kõikide üle. Isegi iseenda üle.

Väga lihtne on telekat vaadata ning sõpradega baaris õlut juua. See aga ei vii tulemusteni. Kui sa soovid midagi oma tulemustes muuta, tuleb muuta midagi oma suhtumises ja tegutsemises. Kui sinu senised tulemused ja igapäevane rutiin on sind toonud olukorda, kus sa oled praegu, kuid sa soovid seda muuta, siis ainukene viis seda teha, on muuta oma igapäevast rutiini. Täiesti hädavajalik on määrata endale distsipliin ja sellest siis tarmukalt kinni pidada.

Distsipliin ei tähenda iga päev kell 4.30 ärkamist ja puhkamise vältimist. Ei, distsipliin tähendab seda, et sa lepid endaga kokku, mis tegevused sul on vaja eesmärgi saavutamiseks ära teha, ja sa teed ka need ära. Kui sa ainult mõtled oma eesmärkidest ja unistustest, siis sa jäädki nendest mõtlema. Kui sa aga võtad iga päev väikese sammu oma unistuse suunas, kuhjuvad need sammud ajapikku kokku ja moodustavad “armee”, mis vallutab sinu eesmärgi.

Põhjus 5. Sul on vale hoiak

Distsiplineeritud tegutsemine on vajalik, kuid selle vundament on õige hoiak ehk meeleseisund. Mis kasu on tegutsemisest, kui see on juhitud hirmudest ja kahtlustest? Sellisel viisil ei pane sa oma tegutsemisse täit potentsiaali ja sinu aju töötab alavõimsusel.

Teadlased ütlevad, et “tegutsemine – mõtlemine” skaalal on mõtlemisel kuni 90% osatähtsus. Ehk siis juhul, kui sa mõtled õigesti, piisab vähesest 10% tegutsemisest, et ikkagi asjad ära teha. Sinu positiivne hoiak lihtsalt “annab” sulle ideed, lahendused ja võimalused, kuidas vähema tegutsemise kaudu rohkem saavutada.

Kui sa aga valid skaala teise otsa – sa tegutsed küll hästi palju, aga kardad sealjuures kogu aeg, et sa ei saa hakkama ning see ei õnnestu niikuinii mitte kunagi -, rapsid sa tühja. Sa oled nagu orav rattas, kes reaalselt mitte ühtegi sammu edasi ei liigu.

Hoiak tähendab tegutsemist õiges vibratsioonis. See tähendab uskumist iseendasse ning oma tegude õigsusesse. Sõltumata, mida teised sinu plaanidest arvavad, pead sa ise nendesse uskuma. Kui see sul õnnestub, jõuad sa ühel päeval ka kohale.

Õige hoiak saab alguse mõtlemisest. Siiski saab see ainult alguse mõtlemisest, sest ajapikku kandub sinu mõtlemine üle sinu uskumustesse, mille kaudu kaasad sa oma tegutsemisse alateadvuse. Ja kui alateadvus juba enda eesmärkide suunas tööle rakendada, oled sa sisse lülitanud 100% oma potentsiaalist. See on hoiakute kujundamise jõud.

Loe artikli 2. osa siin