Skip to main content
Skip to footer
Tänu Eesti väiksusele on väga tavaline, et organisatsioonis töötavad koos sõbrad, pereliikmed või sugulased. Kuidas see mõjutab aga meeskondade toimimist ja juhtimist?
Sõpruse kohta on spetsialistidel (ja ka kogenud juhtidel selge seisukoht): juht ei saa oma töötajatega sõber olla, sest sõbrana on juhil inimeste ees sotsiaalsed kohutused. Küll aga pole piiri olla sõbralik – heatahtlik, huvitatud ja ehe ning autentne.
Veelgi keerulisemaks muutub olukord aga siis, kui organisatsioonis satuvad koos (ja sageli isegi üksteise alluvuses) töötama pereliikmed ning sugulased. Ja isegi, kui sellises olukorras püütakse teeselda, et veresugulus meeskonna- ja juhtimise dünaamikat ei muuda, olen koolitajana palju kordi kohanud meeskondi, kus tänu peresidemetele on “suur roosa elevant” tänu sellele ruumis, aga mitte keegi sellele tähelepanu pöörata ei julge.
