Juht, parem kontrolli oma emotsioone või muidu… osa 3

Paljude inimeste arusaam juhtimisest on meeskonnaliikmete pidev domineerimine ning ühtse eesmärgi nimel tegutsema sundimine. “Inimesi paneb tööle ju ainult hirm ning pidev juhipoolne kontroll”, arvavad nad. Tegelikult on juhtimine türanniast kaugel ning hea juht on vaid see, kes veenab oma alluvaid ühise eesmärgi nimel töötama, mitte ei terroriseeri neid. See eeldab aga töötajate poolset rahulolu, piisavat vabadust ning tunnet, et neist hoolitakse. Kuna eelnimetatud tingimused paljusid juhte ei huvita, siis on selge, miks emotsionaalse intelligentsuse valdamine tänapäeval lausa hädavajalik on.

Daniel Golemani aastatepikkused uuringud näitavad, et emotsionaalse intelligentsuse tähtsus tulemuste saavutamisel töös on lausa kaks korda suurem kui üldisel intelligentsusel (IQ). Emotsionaalne andekus annab sulle juhina nimelt 90%-suuruse eelise teiste, vähem emotsionaalselt teadlikema, ees. Miks? Sest me oleme emotsionaalsed olendid ning otseselt mõjutatud meid ümbritsevate inimeste tujudest (loe lisa). Kuna aga oma tujude kontrollimine on väga raske ning vajab pikaldast praktikat, läheme tagasi Richard Boyatzise 5-sammu mudeli juurde, et jätkata viimases artiklis pooleli jäänud 3. etapi arutelu:

SAMM 3- MIDA TEHA, ET SAADA SIIT, KUS MA PRAEGU OLEN, SINNA, KUS MA TAHAKSIN OLLA?

Selleks, et võtta Daniel Golemani loodud emotsionaalse intelligentsuse 4 komponenti ja panna need enda jaoks tööle, vajab iga juht põhjalikku tegevuskava. Kui näiteks töötajate tagasisidest selgub, et oled juhina ükskõikne ning ei pööra oma alluvate vajadustele piisavalt tähelepanu, siis vajad sa igapäevast meeldetuletust, et oma ükskõiksus hoolivuse ja huviga asendada. Teades, et justnimelt hoolimatus on sinu arengukoht, saad sa seda ka tööväliselt praktiseerida – Kas pöörad oma naisele piisavalt tähelepanu? Aga oma vanematele? Kas oled kassapidaja vastu lahke ja sõbralik? Kas lased vanema inimese järjekorras ette? Elu pakub palju võimalusi oma nõrkuste märkamiseks ning hea juht võtab end igas aspektis käsile ning annab endast parima, et oma vanad mustrid kiiremas korras uutega asendada.

SAMM 4- KUIDAS JÄÄDA MUUDATUSTELE KINDLAKS JA VANU VIGU MITTE KORRATA?

Selleks, et muudatus jäädavalt aset leiaks, on juhil vaja võimalikult palju iseenda kallal vaeva näha ja igal võimalikul hetkel endalt järgnevat küsida: “Kas minu praegune tuju mõjutab minu töötajaid pigem positiivselt ja inspireerivalt või hoopis negatiivselt ja domineerivalt?” Veel üks hea viis jäädvustada vajalikud muudatused sügavale ajju on visualiseerimine. Kui sa juhina näed vaimusilmas end sõbraliku, humoorika, lahke ning vastutulelikuna, siis on väike võimalus, et astud järgmisel hommikul oma töötajate ette hoopis närvilise ja kurjana. Teaduslikult on tõestatud, et olukordade visualiseerimine vallandab ajus täpselt samasuguse protsessi nagu reaalne ja füüsiline kokkupuude antud situatsiooniga. Seega aitab iseenda kui teadliku ja austatud juhi ette kujutamine su alateadvusel paremini “uue minaga” kohanduda.

SAMM 5- KES MIND AITAB?

Viimane samm iseenda emotsioonide teadvustamises ja nende kontrollimises on tugi ja meeskonnapoolne abi. Kuigi tänapäeva maailmas arvavad enamus juhte, et peavad olema meeskonnaliikmetele kättesaamatud ning eraldiseisvad, näitab tegelikkus hoopis midagi muud. Ükski juht nimelt ei saa areneda, kui ta pole valmis oma alluvate tagasisidet kuulma. Iga õppeprotsess võtab aega ning juhil on vaja pidevat tagasisidet, et taibata, kuhu suunas ta oma arenguga tüürib. Jäädes haavatavaks ja tunnistades oma nõrki külgi, suudavad ka töötajad olla mõistvad ning luua juhile turvalise keskkonna, kus õigeid käitumisnorme kompida ning vanu mustreid samm-haaval lagundada.

Emotsionaalne juhtimine ei ole ainus vajalik osa täisväärtuslikust ja inimsõbrralikust juhtimisstiilist. Ometi on see tihtipeale kõige vähem praktiseeritud osa, mis nii töötajad kui ka juhi enda õnnetuks ning rahulolematuks teeb. Toetudes neuroloogilistele, psühholoogilistele ja organisatsioonilistele uuringutele, on just juhi emotsionaalne intelligentsus alustala, mille puudumisel laguneb kogu organisatsioon nii või teisiti ühel päeval koost.

Autor: Kathleen Kanervikko

***

“Tunnustav juhtimine”

12.oktoobril 2016 toimub menukas Motivaatori koolitus juhtidele.
Koolitus on praktilist laadi ja annab juhile teadmised ning
oskused oma meeskonna edukamaks juhtimiseks ja 
töötajate pühendumuse suurendamiseks.

Lisa kommentaar

Your email address will not be published. Required fields are marked *