Kus lähevad isiklike suhete piirid meeskonnas?

Kas meeskond peaks olema sõpruskond või pigem siiski vaid tööalastes suhetes, ja miks? Seda küsib kindlasti iga juht iseendalt mingil hetkel. Räägitakse küll, et ettevõte on suur ja sõbralik pere, aga tegelikult on töö juures ikkagi vaid kolleegid ning pere on kodus… või kuidas? Kas on mõistlik kolleegidega „liiga” lähedaseks saada? Kuidas see meeskonnatööd mõjutab?

Need on keerulised küsimused, millele ühest vastust pole. Töökoha suhted ei ole must-valged – mõnes olukorras on suurem lähedus kasulik, teisel juhul aga mitte. Lõpuks sõltub kõik konkreetsest meeskonnast, inimestest ja olukorrast.

Isiklikud suhted tööl – kas hea või halb?

Uuringud näitavad üsna selgelt, et head suhted ja tugev side kolleegide vahel mõjuvad hästi nii töötajate heaolule kui ka produktiivsusele. Näiteks leiti ühes USA-s läbi viidud uuringus, et töötajad, kellel on tööl lähedane sõber, on 7 korda tõenäolisemalt oma tööle pühendunud.

Teisalt tõi hiljutine uuring Suurbritannias välja, et üle kolmandiku töötajatest peab liiga lähedasi sõprussuhteid tööl pigem kahjulikuks. Tööl tekkinud sõprussuhted võivad viia lõpuks isiklike konfliktideni, mis hakkavad mõjutama töösooritust ja meeskonnavaimu.

Seega on väljakutseks leida õige tasakaal – piisavalt lähedased suhted, aga mitte liiga isiklikud. Üks viis sellest mõelda on nii: juht ei saa kunagi oma töötajatega sõbraks saada (sest sõbrana on sul sotsiaalsed kohustused), aga pole ühtegi piiri olla töötajatega sõbralik. Kuidas see tundub?

Juht kui suhete looja ja hoidja

Juhi roll on suhete vormi ja läheduse loomisel kriitilise tähtsusega. Just juht mõjutab oma käitumisega väga suurel määral seda, milliseks kujunevad ülejäänud suhted meeskonnas.

Hea juht oskab luua positiivse, sõbraliku ja toetava õhkkonna, kus inimesed tunnevad end väärtuslikuna. Ta julgustab omavahelist suhtlust, aitab lahendada konflikte ja säilitab meeskonna fookuse tööl.

Samas peab juht ka ise säilitama teatud distantsi. Ta ei saa olla kõigi parim sõber, sest see võib hakata mõjutama tema objektiivsust ja otsustusvõimet. Nii et juht peab olema sõbralik, kuid samas professionaalne.

Minu kogemused juhtimisest

Oma koolituste ja nõustamiste käigus olen näinud väga erinevaid meeskondi ja juhte. On olnud neid, kus kõik on omavahel kui ühest perest – käiakse koos reisidel, tehakse ühiseid grillipidusid ja jagatakse ka isiklikke asju. Need on olnud ühed rõõmsamad ja motiveeritumad meeskonnad.

Teisalt olen näinud ka meeskondi, kus omavahelised suhted on jahedad ja igaüks ajab oma asja. Jah, tööd tehakse ära, aga särtsu ja entusiasmi on vähem. Sageli puudub ka sünergia ning uute ideede sünd on tagasihoidlikum.

Samas on olnud ka juhtumeid, kus liiga lähedased suhted on viinud tööalase ebavõrdsuseni – tehakse erandeid sõpradele, jagatakse infot ebavõrdselt jne. See omakorda on põhjustanud pingeid ja rahulolematust.

Kuidas siis ikkagi tegutseda?

Oma kogemusele tuginedes soovitan juhtidele siiski olla pigem sõbralikum ja personaalsem kui liiga ametlik. Inimesed veedavad ju suure osa oma ärkveloleku ajast tööl – see peaks olema meeldiv ja inspireeriv koht.

Siin on mõned praktilised soovitused, kuidas leida tasakaal läheduse ja professionaalsuse vahel:

• Alusta iseendast.
  Ole oma käitumisega eeskujuks – sõbralik, avatud, toetav, aga samas keskendunud tööle ja tulemustele.
  
  
• Loo selged ootused.
  Selgita meeskonnale, milline käitumine on sobilik ja milline mitte. Näiteks kuidas lahendatakse konflikte, kellega jagatakse isiklikku infot jne.
  
  
• Korralda ühisüritusi.
  Ühised tegevused väljaspool tööd aitavad kaasa läheduse tekkele. Samas jälgi, et need ei muutuks kohustuslikuks – igaühel peab olema võimalus ise valida.
  
  
• Julgusta avatud suhtlust.
  Loo õhkkond, kus inimesed julgevad oma mõtteid ja tundeid jagada. Näita eeskuju aktiivse kuulamise ja empaatiaga.
  
  
• Pea kinni tööalasest võrdsusest. Kuigi sõprussidemed meeskonnas on positiivsed, ei tohi need mõjutada otsuseid ja võimalusi. Kõigil peavad olema võrdsed võimalused arenguks ja tunnustuseks.

Lõpuks peab iga juht leidma tasakaalu, mis sobib tema meeskonna ja olukorraga. Aga alati tasub meeles pidada, et head suhted on määrava tähtsusega meeskonna edukusel ja heaolul. Seega – ole sõbralik, ole avatud, aga jää samal ajal professionaalseks!

Küsimused juhile mõtisklemiseks

1. Milline on minu meeskonnas valitsev suhtlusdünaamika – kas oleme pigem töökaaslased või sõbrad? Mis on selle head ja halvad küljed?
2. Millisel määral mõjutan ma ise oma käitumisega meeskonna stiili? Kas olen eeskujuks sõbralikkusele ja personaalsele lähenemisele (eneseteadlikult)?
3. Kuidas ja millal saan meeskonnaliikmeid paremini tundma õppida ja nendega sidet luua ilma liialt isiklikuks muutumata? Milliseid üritusi või tegevusi võiks proovida?